Kriisiülesandega töökoht
Eesti riigikaitse tugineb riigikaitse laiale käsitusele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid selleks peab olema valmis kogu riik ja ühiskond.
Alates 1. oktoobrist 2026 kehtiva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS) kasutatakse senise „riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökoha“ asemel mõistet „kriisiülesandega ameti- ja töökoht“. Sellisel ameti- või töökohal töötaval isikul tekib kriisiolukorras töökohustus, mille kaudu tagatakse, et kriisi ajal on olemas vajalikud inimesed, kes jätkavad riigi ja ühiskonna toimimiseks oluliste ülesannete täitmist.
Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötava isiku, kes on nimetatud Kaitseväes sõjaaja ametikohale:
- võib ülema otsusel vabastada õppekogunemisel osalemise kohustusest;
- teda ei kutsuta lisaõppekogunemisele;
- mobilisatsiooni korral ei ole isikul kohustust kogunemiskohta ilmuda.
NB! Välja arvatud juhul, kui Kaitseressursside Amet on isiku suhtes kehtestanud tähtajalise piirangu töökohustuse rakendamisele ja täitmisele lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal.
Uus seadus näeb ette süsteemi kahe erineva kriisirolli vahelise konflikti ennetamiseks ja lahendamiseks. Keskse põhimõtte järgi peab isik riigikaitselises kriisiolukorras täitma rolli, kus teda kõige rohkem vajatakse ning selle väljaselgitamine ja kindlaksmääramine on pandud Kaitseressursside Ameti ülesandeks. Täpsem kord süsteemi ellurakendamiseks kehtestatakse KORKS § 108 lg 11 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
Isikute osas, kes 1. oktoobri 2026 seisuga olid määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale ja samaaegselt nimetatud Kaitseväes sõjaaja ametikohale, viib Kaitseressursside Amet kriisirollide dekonfliktimise läbi hiljemalt 1. veebruariks 2027.
