Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamine

Kes võivad rikkumisest teavitada?

Rikkumisest võivad teavitada:

• ametnikud ja töölepingulised teenistujad;
• võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud;
• praktikal olevad isikud;
• teenistussuhte sõlmimise protsessis olevad isikud;
• teenistussuhte lõpetanud isikud;
• KRAga lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
• KRA lepingupartneri juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud.

Millest võib teavitada?

Teavitada saab tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumistest.

Rikkumiseks tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) § 2 lõike 1 tähenduses loetakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumist järgmistes valdkondades:

• riigihanked;
• finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
• tooteohutus ja nõuetele vastavus;
• transpordiohutus;
• keskkonnakaitse;
• kiirguskaitse ja tuumaohutus;
• toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
• rahvatervis;
• tarbijakaitse;
• eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga.

Rikkumisest teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või rikkumine on lõpule viidud ning esitatud teave vastab tõele. Keelatud on teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine.

Kes teavitustega tegeleb?

Rikkumisteadete vastuvõtmise ja menetlemisega tegeleb KRA julgeoleku nõunik, kes vajadusel kaasab protsessi valdkonna spetsialiste ja muid pädevaid isikuid või edastab teate edasiseks menetlemiseks selleks pädevale isikule või asutusele.

KRA julgeoleku nõunik annab teavitajale tagasisidet nii teate vastuvõtmise, menetluse käigu kui järelmeetmete rakendamise kohta:

• Julgeolekunõunik saadab rikkumisteate kättesaamise kohta kinnituse rikkumisest teavitajale 7 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kui teade ei kuulu seaduse kohaldamisalasse ning teavitajale ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitab nõunik sellest rikkumisteate esitanud isikut;
• Kui KRAl puudub pädevus teate menetlemiseks, edastab julgeoleku nõunik teate esimesel võimalusel, kuid hiljemalt viiendal (5) tööpäeval pärast teate vastuvõtmist pädevale asutusele, informeerides sellest teavitajat;
• Julgeoleku nõunik annab rikkumisest teavitajale tagasisidet järelmeetmete rakendamise ja rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm (3) kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul kuus (6) kuud pärast rikkumisteate kättesaamist;
• Teavitust ja tagasisidet ei anta, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse või teade on esitatud anonüümselt;

Rikkumisteated säilitatakse kolm (3) aastat alates teavitajale tagasiside andmisest.