Mis kasu saad sina ajateenistusest?
- Enesekindlus ja füüsiline tugevus – ajateenistus arendab nii vaimset kui ka füüsilist vastupidavust.
- Juhtimis- ja meeskonnatööoskused – omandad väärtuslikud oskused, mis aitavad nii tööelus kui ka isiklikus elus.
- Aja planeerimine ja distsipliin – ajateenistuses kujunenud harjumused aitavad toime tulla igapäevaelu väljakutsetega.
- Sõbrad ja sidemed terveks eluks – teenistuskaaslastega loodud suhted võivad kujuneda eluaegseteks sõprussuheteks ning on kasulikud ka tulevikus.
Fakte ajateenistuse kohta
26%
Ajateenistuse läbimise kasulikkus isiklikuks arenguks on tõusnud.
14,3%
Ajateenistuse läbinud isikud teenivad nii palju rohkem palka.
56%
rohkem kutsealuseid suundub ajateenistusse kohe pärast gümnaasiumi kui varem.
Ajateenistus on kohustuslik, kui:
- sul on Eesti kodakondsus;
- oled lõpetanud vähemalt 6 klassi;
- sinu tervis vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
- sul ei ole kehtivat ajapikendust;
- sind ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest;
- sul puudub alus ajateenistusse kutsumata jätmiseks.
Ajateenistust saab läbida nendes üksustes
Vaata tabelist, millisesse väeossa, millal ja kui palju noori ajateenistusse 2025. aastal kutsutakse.
| Struktuuriüksus | Jaotus | Kokku | ||
|---|---|---|---|---|
| 3. nädal | 29. nädal | 42. nädal | ||
| Diviis | 270 | 1700 | 1000 | |
| Küberväejuhatus | 90 | 90 | – | |
| Merevägi | 150 | 150 | – | |
| Õhuvägi | 80 | 40 | – | |
| Toetuse väejuhatus | 40 | 50 | 10 | |
| Sõjaväepolitsei | 150 | 150 | – | |
| Erioperatsioonide väejuhatus | – | 30 | – | |
| KOKKU | 780 | 2210 | 1010 | 4000 |
Pärast kooli ajateenistusse
Parim aeg ajateenistusse asumiseks on kohe pärast kooli, kui gümnaasiumi või kutsekeskhariduse tunnistus on käes. Selleks tasub võtta Kaitseressursside Ametiga ühendust juba lõpuaasta teisel trimestril. Vabatahtlikult saavad ajateenistusse asuda ka naised.
Kui saad 17-aastaseks, kantakse sinu andmed kaitseväekohustuslaste registrisse ning saad selle kohta teate. See on vaid informatiivne – esialgu ei pea sa midagi tegema.
Kui saad Eesti kodakondsuse hiljem, saadame teate pärast kodakondsuse omandamist. Ka siis ei pea sa kohe midagi tegema.
Kui saad 18-aastaseks, tekib Eesti kodanikest noormeestel kaitseväekohustus. See tähendab, et vanuses 18–27 aastat tuleb asuda ajateenistusse, kui ei esine välistavaid asjaolusid.
Kaitseväekohustus kehtib kuni 60. (k.a) eluaastani.
Ajapikendus tähendab ajateenistusse asumise edasilükkamist kindlaks määratud ajaks. Ajapikenduse andmise alused on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses ning seda on võimalik saada järgmistel juhtudel:
Haridus
- kesk- või kutsehariduse omandamiseks. Kui õpid Eestis, annab Kaitseressursside Amet ajapikenduse automaatselt. Kui õpid välisriigis, tuleb selleks esitada eraldi taotlus.
- Kõrghariduse omandamiseks (sh välisriigis), samuti Sisekaitseakadeemias, õe- või arstiõppes.
Perekondlikud põhjused
- Lähedaste (lapsed või puudega sugulased) ülalpidamiseks.
Avalik teenistus
- Ajapikendus kehtib nii kaua, kuni oled kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liige.
Tervise tõttu
- Tervisehäire korral võib ajapikenduse anda Kaitseressursside Ameti määratud arst pärast sinu terviseseisundi hindamist.
Taotluste vormid ja lisainfo on leitavad kaitseväeteenistuse veebis.
Kui sul ei ole võimalik usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistust läbida, saad panustada riigikaitsesse, läbides korralise asendusteenistuse.
Selleks, et asendada ajateenistus asendusteenistusega, tuleb esitada korralise asendusteenistuse taotlus kaitseväeteenistuse veebis. Taotluses tuleb esitada selged ja mõjuvad põhjused, mis takistavad ajateenistuse läbimist. Taotluse põhjendatuse hindamiseks on Kaitseressursside Ametil õigus teha järelepärimisi kutsealuse õppe- või töökohale ning tema poolt viidatud usuorganisatsioonile.
Asendusteenistujat ei tohi kohustada:
- kasutama või hooldama relvi või muid sõjapidamisvahendeid
- käsitsema teisi inimese surmamiseks või vigastamiseks mõeldud vahendeid või aineid
Asendusteenistus kestab 12 kuud.
Korralisse asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse, jälgides, et
- kutsealuse terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele
- kutsealune on lõpetanud vähemalt 6 klassi
- kutsealusel ei ole kehtivat ajapikendust
- kutsealune ei kuulu ajateenistusse asumisest vabastamisele
Korralisse asendusteenistusse mitteilmunud kutsealust või korralisest asendusteenistusest omavolilist puudumist võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Asendusteenistuse teenistuskohtadeks on esmajärjekorras:
- kaitseväe töö- või teenistuskohad, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega (laotööline)
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) (köögi abitööline)
- päästeasutused
…või mõnel juhul ka:
- haiglad (hooldaja)
- sotsiaalteenuse osutajad (isiklik abistaja)
- õppeasutused, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid (tugiisik)
Pärast asendusteenistust määratakse sind reservasendusteenistusse, mis tähendab, et ka hiljem tuleb osaleda teenistuskoha korraldatud väljaõppes õppekogunemise alusel ning omandatud oskusi ja teadmisi täiendada või värskendada. Lisaks võib kaitsevägi kutsuda reservasendusteenistusse ka selleks, et toetada lisaõppekogunemist.
18–27-aastastel vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naistel on võimalus asuda ajateenistusse omal soovil. Selleks tuleb esitada taotlus kaitseväeteenistuse veebilehel.
Kaitseväekohustust võttes on oluline arvestada, et kaitseväekohustus kehtib kuni 60. eluaastani, sealhulgas on kohustus ilmuda õppekogunemistele.
Ajateenistusse asumist tasub kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses oma kutsumust ja tulevast elukutset. Pärast ajateenistust saab kohe alustada tegevteenistust või astuda Kaitseväe Akadeemiasse, kus on võimalik omandada ohvitseri auaste ning rakenduslik kõrgharidus kolme aasta pikkuse õppekava läbimise järel.
Väljaõpe ajateenistuses toimub naistele ja meestele ühtsetel alustel, ainsaks erinevuseks on kehaliste võimete kontrolltesti normid. Elukorraldus ajateenistuses sõltub väeosast, kuid naistele on tagatud privaatsus.
Ajateenistusse asunud naistel on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul alates teenistusse asumisest. Kui 90 päeva möödub ja naine jätkab teenistust, kantakse ta kaitseväekohustuslaste registris ajateenijaks.
Kui töötaja asub ajateenistusse, on tööandjal kohustus säilitada tema töö- või teenistuskoht. Samuti on tööandjal kohustus anda töötajale aega selleks, et ajada korda ajateenistusse asumisega seotud toimingud, näiteks käia terviseseisundi hindamisel.
Kui elad välismaal, kehtivad sulle Eesti kodanikuna samad kohustused, sealhulgas kaitseväekohustus. Siiski on mõned erisused, mis tulenevad välismaal elamisest.
Kui elad terviseseisundi hindamise kutse saamise hetkel rahvastikuregistri andmetel välisriigis ning läbid terviseseisundi hindamise, makstakse sulle sõidu- ja toitlustuskulude katteks 70 eurot hüvitist. Kuna aga välismaa tööandjatele Eesti seadused ei kehti, ei ole nad kohustatud sind töölt vabastama terviseseisundi hindamiseks.
Kui aga oled kaitseväekohustuslane, kes on enne kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist elanud rahvastikuregistri andmetel välisriigis sünnist saati või katkematult vähemalt seitse aastat, tuleb sul ajateenistusse asumiseks esitada taotlus Kaitseressursside Ametile. Taotlus tuleb esitada viie aasta jooksul pärast kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist.
Kui sa ise taotlust ajateenistusse asumiseks ei esita, vabastatakse sind ajateenistuskohustusest.
Kaitseväekohustusest vabastamist võivad taotleda kutsealused, kes on mõnes välisriigis (näiteks Soomes):
- läbinud asendusteenistuse.
- läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse,
- teeninud relvajõududes sõjaväelasena vähemalt 12 kuud,
Kui pikalt ette tuleb tööandjat teavitada aja- või asendusteenistusse asumisest?
Tööandja teavitamisel kehtib üldprintsiip, mille järgi tuleb lähtuda mõistliku aja jooksul teatamisest. See tähendab, et tööandjat tuleks teavitada kohe peale ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse kutsumise otsuse saamist. Hiljemalt 30 päeva enne teenistust teatab amet täpse ilmumisaja ja koha ja siis on viimane aeg oma tööandjat teavitada. Samas ei ole tööandjal õigus keelduda töötaja teenistusse lubamisest või teda vallandada ka siis, kui töötaja teatab aja- või asendusteenistusse asumisest vahetult, näiteks päev varem. Töötajal soovitame siiski tööandjat oma plaanidega kursis hoida juba seepärast, et hoida häid töösuhteid.
Töölepingu seadus (TLS) § 15 lg 2 p 8 sätestab, et kui tööandja on avaldanud soovi, siis peab töötaja tööandjat teavitama kõikidest töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Seega on tööandjal mõistlik teavitamise kohustus ja reeglid täpsemalt sätestada ka töökorralduse reeglites.
Millisel alusel peatada töösuhe ja kui pikaks ajaks?
Töölepingulise suhte puhul on aluseks TLS § 19 lg 5, mis annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest, kui ta on on ajateenistuses, asendusteenistuses või reservteenistuses. Avalikus teenistuses peatatakse ametniku avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 lg 4 alusel, kui ta viibib aja- või asendusteenistuses ja ATS § 83 lg 5 alusel, kui ta on reservõppekogunemisel või ei saa mobilisatsiooni tõttu oma teenistusülesandeid täita.
Töösuhe on mõistlik peatada aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, kuupäevalist tähtaega ei tasu käskkirja või töölepingu lisasse kirja panna. Töötajal on kohustus naasta tööle niipea, kui teenistus lõpeb.
Kas tööle tuleb naasta kohe peale aja- või asendusteenistust?
Jah, tööle tuleb naasta kohe, kui tööandjaga ei ole teistsugust kokkulepet. Seaduse alusel saab töösuhte peatada aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks. Avalikus teenistuses fikseeritakse teenistussuhte peatumine käskkirjas, muudel puhkudel töölepingu lisas. Kui töötajal on enne teenistust töötatud aja eest jäänud üles puhkusepäevi, siis võib teha tööandjale avalduse, et puhkus kohe peale ajateenistust või muul sobival ajal välja võtta.
Kas põhipuhkus aegub aja- või asendusteenistuses viibimise ajal?
Aja- või asendusteenistuses viibimise ajal põhipuhkuse ei aegu (TLS § 68 lg 6). See tähendab, et kui enne teenistusse asumist on jäänud puhkusepäevi välja võtmata, siis võib need välja võtta peale teenistust tööle naastes. Kui puhkus ei ole puhkuste ajakavas ette nähtud, siis tuleb puhkuseavaldus tööandjale esitada 14 päeva enne puhkuse algust.
Mida teha, kui töötaja ei ilmu pärast teenistust tööle?
Kui töötaja ei ilmu pärast aja- või asendusteenistuse lõppu tööle, võib tööandja võtta töötaja vastusele nii nagu tööandja töökorralduse reeglid ja kehtivad seadused tööle mitteilmumise korral ette näevad.
Kas töötaja peab tööle asumisel ütlema, kas ta on aja- või asendusteenistuse käinud või mitte?
Töötajal sellist kohustust ei ole, küll aga tasub ajateenistuse läbinutel töövestlusel viidata ajateenistuses omandatud oskustele ja kogemustele. Kindlasti oskab iga tööandja hinnata hea meeskonnatöökogemusega distsiplineeritud töötajat, kes on ajateenistuses omandanud hulga erinevaid oskusi, rääkimata praktilisest juhtimiskogemusest.