Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötab ca 5000 inimest, kellest neljandik on tsiviilteenistujad. Nii elukutseliste sõjaväelaste, ametnike kui ka teenistujate suurem eesmärk on suurendada Eesti kaitsevõimet ja koostööd NATOs.
Kandideerimine
Vaba teenistuskoht täidetakse:
avaliku konkursiga
sisekonkursiga
otsepakkumise kaudu
Üldjuhul täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursiga, mida ei korraldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudel. Sisekonkurss korraldatakse juhul, kui asutuse teenistuses olevate teenistujate haridus, töökogemus, teadmised, oskused ja isikuomadused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini, kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel.
Otsepakkumist kasutatakse värbamisel avaliku konkursi luhtumisel 120 kalendripäeva jooksul ning teenistuskoha täitmisel, millele oluliselt sarnasele teenistuskohale on konkurss alles toimunud ning millel osalenud isikutest on koostatud paremusjärjestus ning mille toimumisest ei ole möödunud üle 150 kalendripäeva. Otsepakkumise võib teha paremusjärjestuses olevatele isikutele, kes on andnud selleks nõusoleku.
Meie põhimõtted ametikohale värbamisel
Lähtume sinu avaldatud teabest ning avalikest allikatest.
Eeldame, et võime suhelda sinu soovitajatena nimetatud isikutega.
Küsime sinu kirjalikku nõusolekut, et hankida sinu kohta teavet varasematest töö-, teenistus- ja õppimiskohtadest.
Sul on õigus teada, milliseid andmeid oleme sinu kohta kogunud.
Sul on õigus tutvuda meie kogutud andmetega ning esitada selgitusi või vastuväiteid.
Teiste kandidaatide andmeid ei avaldata.
Kui sa ei osutunud valituks, säilitame sinu andmed vaidlustamistähtaja lõpuni. Juhul, kui soovime neid kauem säilitada, küsime selleks luba.
Sinu andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud (sh pädevad asutused) pääsevad ligi ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, sarnaselt politsei- ja päästeteenistusele. Tegevväelased töötavad sõjaväelise auastmega ametikohtadel, mis eeldavad kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.
Kaitseväe põhitegevus hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas ajateenijate väljaõpet, haldust, logistikat, IT-d ja sidet, küberkaitset, meditsiini, kommunikatsiooni ning palju muud.
Sind võetakse tegevteenistusse, kui sa
oled 18 –60-aastane
oled Eesti kodanik
valdad eesti keelt nõutaval tasemel
oled vähemalt põhiharidusega
sul on nõutav füüsiline ettevalmistus
vastad tegevväelase tervisenõuetele
oled kaitseväekohustuslane
Tegevteenistusse asumise nõuded
Sõjaväelise auastmega ametikoht kaitseväes või Kaitseliidus eeldab ettenähtud haridust ja sõjaväelist väljaõpet. Üldjuhul eeldab teenistus sõdurina vähemalt põhiharidust, teenistus allohvitserina vähemalt keskharidust ja teenistus ohvitserina kõrgharidust või NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ohvitseri auastmele vastavat haridust.
Lisaks üldistele nõuetele võib tegevväelase ametikoht eeldada ka täiendavatele nõuetele vastamist. Kõik nõuded erialaoskustele ja isikuomadustele leiad konkreetse ametikoha konkursikuulutusest.
Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:
rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks
sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohtadeks
Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kellel on ametikohal nõutav:
haridus
sõjaväeline auaste
sõjaväeline väljaõpe
täidetud muud kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud nõuded
Vähemalt A-taseme keeleoskust nõutakse, kui sinu teenistuskohustused või tööülesanded on konkreetsed ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega. Keeleoskust vähemalt A-tasemel nõutakse abiteenistujatelt (v.a kantseleitöötajad).
Vähemalt B-tasemel keeleoskust nõutakse, kui sinu teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised ning seotud nt asjaajamise, allüksuse juhtimise või koostööga, samuti etteantud sisuga töödokumentide koostamisega.
Tegevteenistuses olevatelt sõduritelt ja nooremallohvitseridelt nõutakse eesti keele valdamist vähemalt tasemel B1, vanemallohvitseridelt vähemalt tasemel B2.
Vähemalt C-tasemel keeleoskust nõutakse, kui sinu teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega.
Tegevteenistuses olevatelt ohvitseridelt nõutakse eesti keele valdamist tasemel C1.
sul on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
sind on süüdi mõistetud ja sinult on kohtuotsusega ära võetud õigus töötadakaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
Sind on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt ning vabastamisest on möödunud vähem kui aasta;
oled erakonna liige;
sind on valimiskomisjoni poolt registreeritud Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina;
sinu puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.
kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal levitada poliitilisi vaateid;
Kasutada käsuõigust ega distsiplinaarvõimu erakondlikes huvides;
kuuluda relvi valdavasse ühingusse või liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi;
Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld:
toimingu, otsuse või tehingu tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.
tegevväelase streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus ja ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab kaitseväe juhataja, kui kaitseväeteenistuse seaduses pole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:
rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks;
sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohtadeks.
Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kellel on ametikohal nõutav:
haridus;
sõjaväeline auaste;
sõjaväeline väljaõpe;
täidetud muud kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud nõuded.
Ohvitseril peab olema vähemalt kõrgharidus või NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ohvitseriharidus. Allohvitseril on nõutud vähemalt keskharidus ja sõduril vähemalt põhiharidus.
Tegevväelase piirvanus:
reamehest või madrusest kuni staabiveeblini –55 aastat
ülemveeblil – 60 aastat
lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat
kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat
brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat
Kaitseväe struktuuriüksused ja -asutused võivad kandidaatidele kehtestada täiendavaid nõudeid erialaoskuste ja isikuomaduste osas. Need nõuded on välja toodud konkursiteates..
Kui sa ei vasta tegevteenistuse nõuetele, teavitatakse sind sellest e-kirja või telefoni teel.
Tegevteenistusse kandideerimise sammud
Avalikul konkursil kandideerimiseks tuleb sul esitada CV või täita CV näidisvorm.
Sa saad CV edastada KRA värbamisbüroole järgmiselt:
Koostöös kaitseväe esindajaga valib värbamispartner välja kandidaadid, kes vastavad kõige täpsemini esitatud nõuetele ja jätkavad konkursil osalemist. CV-de ja motivatsioonikirjade analüüsi põhjal tehakse otsus, keda kutsutakse töövestlusele.
Kui sa ei ole edastanud Kaitseressursside Ameti kandideerimiseks kvajalikke dokumente või sinu antud kontaktandmed on valed, ei ole ametil kohustust kandideerimismenetlust alustada.
Töövestluse eesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade sinu haridusest, eelnevast töökogemusest, oskustest, teadmistest ja hoiakutest.
Töövestluse viivad läbi kaitseväe struktuuriüksuse esindaja ja värbamispartner. Vajadusel kaasatakse valikuprotsessi ka valikumeeskond.
Lisaks töövestlusele võidakse kasutada ka muid hindamismeetodeid (psühholoogilised testid, grupitööd, hindamine esseede põhjal jne).
Kaitseväkke tegevteenistusse asudes tuleb sul läbida taustakontroll. Selleks tuleb sul edastada taustakontrolli teostavale asutusele nõusolek (PDF) ja täidetud isikuankeet (PDF) e-kirja teel aadressile [email protected].
Kõik taustakontrolli dokumendid tuleb eraldiseisvalt digiallkirjastada ning seejärel krüpteerida ühte digikonteinerisse, kasutades Kaitseväe registrikoodi (70008641) ja valides sertifikaadi «LK2».
Tähelepanu! Taustakontrolli läbimine ei tähenda automaatselt teenistuskohale valituks osutumist. Infot oma karistuste kohta saab kontrollida Registrite ja Infosüsteemide Keskuse -> kodulehelt.
Lisaks CV-le tuleb tegevväelase ametikohale kandideerides esitada:
teenistuskohal nõutava eesti keele taseme tunnistus, kui sa ei ole omandanud haridust eesti keeles
kirjalik taotlus kaitseväekohustuse võtmiseks Kaitseressursside Ametile, kui sa ei ole kaitseväekohustuslane. Kui oled naissoost, tuleb taotluses märkida soov asuda tegevteenistusse.
Sinu esitatud andmete põhjal korraldab värbamispartner isikukontrolli, mille käigus kontrollitakse sinu vastavust nõuetele ning tegevteenistusse võtmise keelu puudumist.
Kui oled välja valitud ning teenistuskohal teenimise eeltingimuseks on salastatud teabele juurdepääsu õigus, tuleb sul läbida julgeolekukontroll.
Lõppvaliku protsessis tuleb sul hindamine läbida kombineeritult.
Konkursi lõpptulemusest teavitatakse kõiki kandideerijaid otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul kirjalikult, taasesitamist võimaldavas vormis.
Kui oled edukalt läbinud kõik kandideerimise etapid, esitatakse sind tegevteenistusse võtmiseks kaitseväe või Kaitseliidu volitatud isikule.
Tegevteenistusse võtmise ootsuse teeb kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
Kui dokumendid on kaitseväele või Kaitseliidule üle antud, annab värbamispartner sulle teada kohtumise aja struktuuriüksuse kontaktisikuga või edastab kontaktandmed edasiseks suhtluseks.
Kui sa ei osutunud valituks, pakutakse sulle võimalust kandideerida mõnel teisel konkursil või jätta oma andmed talendipanka.
Tervisenõuetele vastavuse hindamine
Kaitseväes hinnatakse sinu vastavust tegevväelase tervisenõuetele.
Terviseseisundi hindamisele suunab sind värbamispartner, kes annab ka juhised vajalike dokumentide kohta. Hindamine toimub siis, kui oled kandideerimisel jõudnud järgmisesse etappi. Sobiv kuupäev leitakse koostöös värbamispartneriga. Terviseseisundi hindamist ei ole vaja teha kui sul on kehtiv otsus varasemast kaitseväes tehtud tervisekontrollist. Ajateenijate puhul teeb otsuse väeosa arst.
Vajadusel saad deklaratsiooni täita ka paberil (PDF-vormingus) ja võtta selle hindamisele kaasa.
Veendu, et oled andnud nõusoleku oma terviseandmetega tutvumiseks – hindamine on tulemuslik ainult siis, kui arst saab näha kõiki vajalikke dokumente.
Elektrokardiograafia (EKG);
toon-audiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödas üle kahe aasta;
laboratoorsed analüüsid – vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriinianalüüs;
määratakse kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed;
kopsude röntgenuuring, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
psühhiaatri läbivaatus;
nägemiskontroll.
Terviseseisundi hindamisele tulles võta kaasa kehtiv ID-kaart või pass. Vereanalüüside tegemiseks ei tohi süüa ega suitsetada vähemalt 4 tundi enne komisjoni minekut. Vett või magustamata teed võib juua ning see on isegi soovitatav.
Hindamise tulemusena teeb kaitseväe eriarst ühe järgmistest otsustest:
sa vastad tegevväelase tervisenõuetele;
sa ei vasta tegevväelase tervisenõuetele.
Tegevteenistusse kandideerija terviseseisundi kohta tehtud otsus kehtib kuni kolm aastat.
Kehaliste võimete kontrolltest (KVKT)
Tegevväelase elukutse eeldab head füüsilist vormi. Seetõttu hinnatakse enne tegevteenistusse asumist sinu sportlikku vormi kehaliste võimete kontrolltestiga (KVKT). Edaspidises teenistuses oled tegevväelasena kohustatud sooritama KVKT vähemalt üks kord kalendriaastas, mille viib läbi kaitsevägi.
Sind suunatakse KVKT-le pärast terviseseisundi hindamise läbimist. Infot testimise aja, koha ja sellega seotud detailide kohta saad värbamispartnerilt või oma tulevasest teenistuskohast (kaitseväe või Kaitseliidu struktuuriüksusest või malevast).Kaitsevägi teavitab värbamispartnerit kandidaadi KVKT hindamise tulemustest.
Tegevteenistusse astudes pead KVKT-l sooritama vähemalt 60 punkti igas kolmes harjutuses:
Käte kõverdamine toenglamangus – 2 minuti jooksul.
Istesse tõus selili lamangust – käed kas kukla taga sõrmpuutes või risti rinnal, 2 minuti jooksul.
3200 meetri jooks
Testi läbiviimise reeglid
Kõik harjutused tuleb sooritada järjest.
Harjutuste järjekorda ei muudeta.
Puhkepaus kahe harjutuse vahel on vähemalt 10 minutit.
KVKT loetakse sooritatuks, kui saad iga harjutuse eest vähemalt 60 punkti ja kokku vähemalt 180 punkti. Iga harjutuse tulemus arvestatakse ümber punktideks, mis seejärel summeeritakse.
Kehaliste võimete kontrolltesti ei pea tegevteenistusse asumisel uuesti sooritama, kui sinu vormi on hinnatud viimase 180 päeva jooksul ja tulemused vastasid nõuetele.
