Vabatahtlikku teenistusse kandideerimine ja nõuded
Vabatahtlik teenistus
Vabatahtlik teenistus on eraldiseisev kaitseväeteenistuse liik, mis erineb nii reserv- kui ka tegevteenistusest. Selle käigus nimetatakse reservis olev isik tähtajalisele koosseisuvälisele sõjaväelisele ametikohale, kus ta osaleb kaitseväe ülesannete täitmises. Kaitseväe ülesannete loetelu on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) §-s 3.
Vabatahtlikus teenistuses osalemine on vabatahtlik ning selleks ei pea asuma tegevteenistusse. Tegemist ei ole kaitseväekohustuse täitmisega, vaid reservis olev isik asub teenistusse omal soovil. Küll aga loetakse vabatahtlikus teenistuses olev isik kaitseväelaseks, kuna tegemist on kaitseväeteenistuse liigiga. Seetõttu laienevad talle kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kaitseväelase õigused, kohustused ja teenistusalased tagatised. Samas ei kohaldu vabatahtlikule teenistusele kohustusliku teenistuse nõuded ega piirangud.
Teenistusliigi eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevaid isikuid lühiajaliselt ja vajaduspõhiselt. Vabatahtlikke teenistujaid võib kaasata riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisse ning rahvusvahelisse sõjalisse koostöösse. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine hõlmab muu hulgas ajateenijate ja reservväelaste koolitamist ning neile väljaõppe andmist.
Vaba teenistuskoht täidetakse ühel viisil järgnevatest:
1. avaliku konkursiga,
2. otsepakkumisega,
3. isiku tahteavalduse alusel, lähtuvalt sõjaväelisest väljaõppest ja ametikoha nõuetele vastavusest.
Vabatahtlikku teenistusse asumisel peab olema:
teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe,
kehtiv otsus kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele vastavuse osas,
Eesti kodakondsus,
eesti keele oskus nõutud tasemel,
läbitud taustakontroll kaitseväe korralduse seaduse sätestatud korras.
Vabatahtlikku teenistusse ei saa asuda, kui:
isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal.
Teenistusse asumist välistavad ka muud seaduses sätestatud asjaolud (KVTS § 80 lg 16), sh näiteks see, kui isik ei läbi kaitseväe taustakontrolli.
Vabatahtlikku teenistusse kandideerimise põhimõtted:
Töötleme kandideerimisavalduse saamise järgselt isikuandmeid, sealhulgas eri liigilisi, et hinnata vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele.
Vabade ametikohtade osas otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul anda kaitseväeteenistuse veebis vastav nõusolek. Selle andmine tähendab ühtlasi nõusolekut andmete töötlemiseks vabatahtliku teenistuse korraldamiseks.
Reservis olev isik saab ise avaldada soovi vabatahtlikku teenistusse asumiseks. Tahteavalduse laekumisel hindab kaitsevägi isiku sobivust lähtuvalt kandideerimise sammudest ning nõuetele vastavusest, peale mida vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise käskkiri.
3. täites Kaitseressursside Ameti esinduses paberil CV.
Lisaks CV-le tuleb esitada eesti keele taseme tunnistus juhul kui sa ei ole omandanud haridust eesti keeles.
Värbamispartner välistab konkursi nõuetele mittevastavad kandidaadid ja valib koostöös kaitseväe esindajaga välja need, kes vastavad kõige täpsemini esitatud nõuetele ning jätkavad konkursil osalemist. CV-de ja vajadusel teiste kandideerimiseks nõutavate dokumentide analüüsi põhjal tehakse otsus, keda kutsutakse töövestlusele.
NB! Kui sa ei ole edastanud Kaitseressursside Ametile kandideerimiseks vajalikke dokumente või sinu antud kontaktandmed on valed, ei ole ametil kohustust kandideerimismenetlust alustada.
Töövestluse eesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade sinu haridusest, eelnevast töökogemusest, oskustest, teadmistest ja hoiakutest. Vestluse viivad läbi kaitseväe struktuuriüksuse esindaja ja värbamispartner, vajadusel kaasatakse valikuprotsessi täiendav valikumeeskond.
Lisaks töövestlusele võidakse kasutada ka muid hindamismeetodeid nagu psühholoogilised testid, grupitööd, hindamine esseede põhjal jne.
Vabatahtlikku teenistusse kandideerimisel ei ole vajalik täiendav terviseseisundi hindamine. Sobivuse aluseks on kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavus. Juhul kui soovid kandideerimisel siiski uuesti terviseseisundit hinnata, peab sellest ametit teavitama. Samuti ei ole vaja vabatahtlikku teenistusse kandideerimisel sooritada kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti.
Taustakontroll on üks osa kandideerimisprotsessist. Selleks edastatakse sulle täitmiseks kaks dokumenti: nõusolek taustakontrolliks ja isikuankeet. Kõik täidetud taustakontrolli dokumendid tuleb eraldiseisvalt digiallkirjastada ning seejärel krüpteerida ühte digikonteinerisse, kasutades Kaitseväe registrikoodi (70008641) ja valides sertifikaadi «LK2». Krüpteeritud digikonteiner tuleb e-kirja teel saata aadressile [email protected].
Tähelepanu! Taustakontrolli läbimine ei tähenda automaatselt teenistuskohale valituks osutumist.
Kui sa osutusid valituks ning sinu ametikohal teenimise eeltingimuseks on salastatud teabele juurdepääsuloa õiguse omamine, tuleb sul läbida täiendav julgeolekukontroll.
Konkursi lõpptulemusest teavitatakse kõiki kandideerijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Konkursi võitnud isik esitatakse vabatahtlikku teenistusse võtmiseks kaitseväe volitatud isikule ning vormistatakse teenistusse võtmise käskkiri.
