Riigikaitseline töökohustus

Riigikaitseline töökohustus

Eesti riigikaitse tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond. Riigikaitseline töökohustus aitab kriisiolukorras tagada riigi põhifunktsioonide toimimise.

Millised on riigikaitselised asutused?

Riigikaitselised asutused on erinevad riigiinstitutsioonid, millel on:
• riigikaitselised ülesanded või
• sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ülesanded.

Mis on riigikaitselise töökohustusega ametikoht?

Riigikaitselised töökohustusega ametikohad asuvad riigikaitselise asutuse koosseisus. Ametikohad määratakse lähtudes ametikoha ülesannetest, mis peavad olema vahetult seotud riigikaitseliste eesmärkide täitmisega. Nendel ametikohtadel töötavad inimesed tagavad kriisiolukordades riigi põhifunktsioonide, sh avaliku korra toimimise.

Riigikaitselised ametikohad määrab riigikaitseline asutus ise, kui need pole määratud riigikaitseseaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega. Valitsuse poolt määratud ametikohad on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema, linnapea ning maavanema ametikoht.

Igal riigikaitselisel asutusel on piirmäär, mille ulatuses võib määrata riigikaitselisi ametkohti. Ametikohti tuleb määrata lähtudes tegelikest vajadustest, vajadusel piirmäärast vähem. Ametikohal töötav inimene ei pea olema kaitseväekohustuslane. Asutuste piirmäärad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Riigikaitselisel ametikohal töötava kaitseväekohustuslaste või kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste üle peab arvestust Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris. Iga kaitseväekohustuslane saab oma registriandmeid kontrollida eesti.ee päringu abil. Kaitseressursside amet uuendab andmeid kaitseväekohustuslaste registris vähemalt kord kuus.

Mida peab teadma riigikaitselistest ametikohtadest?

  • Riigikaitselisel ametikohal töötava kaitseväekohustuslase võib rahu ajal kutsuda õppekogunemisele, kuid asutuse põhjendatud taotluse korral võib ta õppekogunemisest vabastada.
  • Töökohustuse rakendamise tagamiseks võib Vabariigi Valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu ning erisusi töö- ja puhkeajas.
  • Kui riigikaitselisel ametikohal töötab mitu inimest osalise tööajaga, siis on vaid ühel neist riigikaitseline töökohustus.
  • Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab riigikaitselise töökohustusega inimese puhkuse ning ta peab viivitamatult ilmuma oma ametikohale. Ei katke rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendaja- ja lapsehoolduspuhkus.
  • Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal võib riigieelarvest rahastatav riigikaitseline asutus ühepoolselt vähendada riigikaitselisel ametikohal töötava inimese palka, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse asutuse eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.
  • Riigikaitselisel ametikohal töötamist võtab kaitsevägi arvesse sõjaaja üksuste komplekteerimisel ning kriisi- või sõjaolukorras täidab kaitseväekohustuslane riigikaitsekohustust oma ametikohal, mitte sõjaaja üksuse koosseisus.
  • Kui asutus ei ole valitsuse määruses loetletud asutuste nimekirjas või kui määruses sätestatud piirmäär ei ole vastavuses tegeliku vajadusega, tuleb muudatusettepanekuga kaitseministeeriumi poole pöörduda.
  • Andmevahetuse või ametikohtade arvestusega seotud küsimustele vastab kaitseressursside amet.

Riigikaitseliste ametikohtade määramine

Riigikaitseliste ametikohtade määramine

Loe veel:

Viimati uuendatud: 25/04/2017