Kaitseväe väeliigid ja teised üksused

Kaitseväe väeliigid ja üksused

Eesti kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev ning Eesti Vabariigi Valitsuse alluvusesse kuuluv sõjaliselt korraldatud täidesaatva võimu asutus, mida juhib kaitseväe juhataja.

Eesti riigikaitse tugineb totaalkaitse põhimõttele ning seda teostavad kaitsevägi ja Kaitseliit. Riigikaitse eesmärk on tagada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, kaitsta maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi terviklikkust, säilitada põhiseaduslik kord ning tagada rahva turvalisus. Nende ülesannete täitmine on riigikaitse juhtimisstruktuuri kohustus nii rahu- kui ka kriisiajal.

Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis koosnevad elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Rahuajal kuulub kaitseväkke umbes 5500 kaitseväelast, kuid sõjaolukorras on võimalik teenistusse kutsuda kuni 270 000 inimest. Kaitseväe struktuuris on nii täielikult elukutselistest kaitseväelastest koosnevaid üksusi kui ka neid, kus osa ametikohti on täidetud reservväelastega. Suurim ainult elukutselistest kaitseväelastest koosnev üksus on Scoutspataljon.

Eesti kaitsejõudude kõige olulisem osa on regulaarvägi, mis jaguneb maa-, mere- ja õhuväeks.

MAAVÄGI

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

MEREVÄGI

Merevägi on relvajõudude osa, mis tegutseb peamiselt merel, kuid mitte ainult. Eesti merevägi vastutab meresõjalise kaitse eest ning tagab turvalisuse nii Eesti vetes kui ka koostöös liitlastega rahvusvahelistel meremissioonidel.

Mereväe patrull- ja miinitõrjelaevad tagavad merelise kohaloleku ning kaitsevad kaubateid, et laevaliiklus saaks toimuda turvaliselt ja takistusteta. Mereväelased ei tegutse aga ainult laevadel – nende ülesanded ulatuvad ka maismaale ja isegi vee alla.

Miinisõja divisjoni peamine eesmärk on miinisõjapidamise operatsioonide teostamine merel ja sadamates, et tagada nii enda kui ka meie liitlaste üksuste juurdepääs Eesti sadamatesse. Divisjon vastutab ka mereolukorrateadlikkuse loomise eest.

Patrull-laevade divisjon viib läbi merepatrulli Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Sama oluliseks ülesandeks on valmisolek merereostuse tõrjeks ja merepääste sündmusteks.

Nii miinisõja divisjonis kui ka patrull-laevade divisjonis on ajateenijate peamine teenistuskoht sõjalaev, kus erialadeks on laeva relvastus, side ja IT, mootori- ja elektriala ning kokanduse eriala.

Rannikukaitse divisjon teostab vajadusel kaugmaa pealveetõrjet maismaalt, kasutades selleks relvi, mis katavad kogu Eesti mereala. Teiseks funktsiooniks on üksuste kaitse liikumisel ja paiknemisel.

Lahinguteeninduse divisjon tagab mereväe ning liitlaste logistilise toetuse – varustus ja moon on iga üksuse jätkusuutlikkuse alus. Lahingutoetuses toimetavad ajateenijad tehnilise masinapargiga, teostavad lahingmaterjalide vedu ning tagavad paiknemiskohtade turvalisuse.

ÕHUVÄGI

Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteedid on meie õhuruumi seire ja liitlaste lennuvahendite vastuvõtmine. Tänapäevane õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.

Õhukaitsedivisjon

(Hetkel veel ajateenijaid ei koolita)
Õhuväe uusim ja moodsaim ajateenijate väljaõppega tegelev üksus on õhukaitsedivisjon. Üksuse eesmärk on kaitsta elanikkonda, taristut ja Kaitseväe üksuseid vastase õhu- ja raketirünnakute eest. Selleks kasutame maailmas kõige uuemat ja paremat keskmaa õhukaitsesüsteemi IRIS-T SLM, mis suudab hävitada sihtmärke kuni 40 km kaugusel ja 20 km kõrgusel. Teenistuse muudab eriliseks mitmekesine, põnev ja väljakutseid pakkuv väljaõpe moodsa tehnikaga. Väljaõpe on erialaspetsiifiline ning Eestis ainulaadne, mida viivad läbi oma ala tipptegijad. Õhukaitsedivisjonis on ajateenijad ja tegevväelased võrdselt hinnatud meeskonnaliikmed.

Ajateenistuses pakutavad ametikohad:

• Raketimeeskonna ülem ja ülema abi – ülemana juhid, õpetad ja treenid oma meeskonda. Ülema abina toetad teda nende ülesannete täitmisel.
• Tulejuht – jälgid õhus toimuvat ning sihtmärgi ilmumisel ja käsu saamisel tulistad raketi, et sihtmärk hävitada.
• Radarioperaator – vastutad radari töö eest, et tulejuht saaks õhuolukorda jälgida. Samuti toetad tulejuhti sihtmärkide tuvastamisel.
• Autojuht – juhid üksuse veokeid, et tagada süsteemide mobiilsus ja üksuse operatiivsus üle Eesti.
• Tehnik – hooldad ja vajadusel remondid üksuse tehnikat (radareid, raketilaskeseadmeid, sõidukeid). Kasutatav tehnika on uus ja vajab peamiselt regulaarset hooldust.
• Sidemees – seadistad ja tagad üksuse sidevahendite (raadiojaamad, telefonid, ruuterid) töö.
• Raketilaskeseadme operaator – seadistad raketilaskeseadme ja vastutad selle kaitsmise eest.

Teised kaitseväe üksused

Sõjaväepolitsei

Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanded on:

• korra ja distsipliini järelevalve,
• kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine,
• seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui ka välismaal.

Sõjaväepolitseil on kaks suunda: elukutseline teenistus ja ajateenijate väljaõpe sõjaaja ülesannete täitmiseks. Tulevasi sõjaväepolitseinikke koolitab vahipataljon.

Sõjaväepolitsei erialaste oskuste omandamine annab hea aluse kandideerimiseks Sisekaitseakadeemiasse või tööks sisekaitse valdkonnas. Esmalt omandavad ajateenijad sõduri baasoskused, seejärel läbivad nad sõjaväepolitsei erialase väljaõppe, mis hõlmab:

• kolonnide (sh liitlaste) eskortimist ja julgestamist,
• kõrgendatud ohu korral kaitseväe kriitiliste ressursside ja objektide kaitset,
• patrullteenistust ja korrakaitset,
• kinnipeetute käitlemise oskusi.

Lisaks täidab vahipataljon riiklikult tähtsat ülesannet – Vabariigi Presidendi Kantselei ööpäevaringset auvalvet ning osaleb riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel aukompaniina. Vahipataljoni sõdurid on eluaegsed presidendi kaardiväelased ja teenistuses olles Eesti Vabariigi visiitkaardiks maailmale.

Vahipataljon

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ning osalemine kaitseväelistel ja riiklikel tseremooniatel.

Väeosa täidab ka riiklikku esindusfunktsiooni, mille raames pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Lisaks osalevad nad erinevatel tseremooniatel, sealhulgas:

• seisavad aukompanii rivis kõrgete külaliste saabumisel ja lahkumisel,
• osalevad riiklikel ja kaitseväelaslikel matustel,
• võtavad osa mälestustseremooniatest,
• osalevad suursaadikute volikirjade üleandmisel.

Seetõttu erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosade omast – lisaks tavapärasele väljaõppele peavad nad läbima ka aukompanii erialakursuse.

Toetuse väejuhatus

Toetuse väejuhatus tagab kaitseväele varustuse ja logistika, samuti meditsiinivarustuse, -väljaõppe ja -materjalid. Ajateenistus toetuse väejuhatuses kestab 11 kuud ning algab kas jaanuaris või juulis. Ajateenijad saavad väljaõppe varustuspataljonis.

Varustuspataljon on toetuse väejuhatuse ainus ajateenijaid koolitav allüksus, mis hoiustab ja varustab kaitseväe üksusi vajalike vahenditega. Lisaks toetab see üksusi tehnika hooldamisel ja remontimisel. Pataljon koosneb kolmest erialaosast:

• remont,
• varustus,
• transport.

Erialaspetsialistide juhitud väljaõpe toimub remonditöökodades ja ladudes üle Eesti.

Varustuspataljoni erialad

• Autojuht ja puksiirijuht – võimalus omandada C, CE ja D-kategooria juhiload, lisaks ohtlike ainete (kütus, laskemoon, lõhkeained) transpordi- ja käitlemiskursus ning kraana- ja/või tõstukijuhi väljaõpe.
• Tehnikaremondi mehaanik – võimalus töötada kaasaegses remonditöökojas, kus hooldatakse ja remonditakse kogu kaitseväe tehnikat, alates maasturitest kuni lahingumasinateni, sh NATO relvastust.

Laohoidja-tõstukijuht ja materjalide arvestaja – erialane väljaõpe varude käitlemise valdkonnas, kus vastutad varude komplekteerimise, väljastamise ning dokumentatsiooni eest, mis on kaitseväe igapäevaseks toimimiseks hädavajalik.

Toetuse väejuhatuse tervisekeskus

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine kaitseväe struktuuriüksustele.

Küberväejuhatus

Küberväejuhatus on iga päev lahinguväljal. Olgugi, et üldsusele nähtamatu, on küberoht reaalne ja nõuab ka riigi relvajõudude tähelepanu. Ajateenistus kübersõdurina pakub ainulaadse võimaluse rakendada oma erialaseid oskuseid ja ühes oma ala spetsialistidega seista Eesti riigi kaitstuse, turvalisuse ja puutumatuse eest. Väejuhatus paikneb Tallinnas, ajaloolises Kaitseväe Filtri tee linnakus.

Küberväejuhatus ootab enda ridadesse eeskätt eelneva kogemuse ja/või haridusega kommunikatsioonispetsialiste (fotograafid, videograafid, reporterid ja analüütikud). Oma huvist anna märku aadressil https://mil.ee/kyberajateenistus. 

Küberväejuhatuses saab aega teenida järgmistes allüksustes:

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (IKTKe)

Ajateenistust IKTKe sõdurina on võimalik läbida kas IT-kasutajatoe spetsialisti või arendajana.

• Kasutajatoe spetsialistina õpid tundma kaitseväes kasutusel olevaid IT-süsteeme ning lahendama tekkivaid tõrkeid ja teenussoove.
• Arendusmeeskonnas teenides satud justkui iduettevõttesse, kus kunagi ei tea, milliseid kliendi soove on vaja järgmisel päeval lahendada.

IKTKe-sse sobid, kui sul on infotehnoloogiaalane haridus ja/või töökogemus.

Küber- ja infooperatsioonide keskus (KIOKe)

KIOKe tegeleb peamiselt küberturvalisuse ja küberoperatsioonidega. Teenistuse käigus õpetatakse ajateenijaid läbi viima erinevaid küber- ja infooperatsioone ning jälgima meie võrgus toimuvat.

KIOKe-sse sobid, kui tunned end koduselt CTF-võistlustel ja oled kogenud küberpuurija.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratKomKe)

StratKomKe tegeleb Kaitseväe sisuloome, teavitustöö, meediaoperatsioonide ja meediaarhiiviga.

• Meediasõduril on võimalus õppida reporteriks, meeskonna ülemaks, fotograafiks, videograafiks, analüütikuks, kujundajaks või podcasteriks.
• Sõltuvalt väljaõppetsüklist jagunevad sõdurid lahingkaamera- või otseteavitusrühmadeks.

StratKomKe-sse sobid, kui oled varem tegelenud fotograafia, videote tootmise või sisuloomega ning sul on hea kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus.

Staabi- ja tagalakompanii (StTaKo)

StTaKo tegeleb Kaitseväe peastaabi ja küberväejuhatuse varustuse, transpordi, meditsiini ja muude teenustega. Spetsialiseeruda saab järgmistes valdkondades:

• Ladudegrupp,
• Transpordigrupp,
• Remondi- ja hooldusgrupp,
• Parameediku väljaõpe.

Ajateenistus Küberväejuhatuses

Ajateenistus Küberväejuhatuses kestab 11 kuud ning algab jaanuaris või juulis. Teenistus algab sõduri baaskursusega, kus kübersõdur omandab üksikvõitleja taseme alusteadmised ja õpib metsas hakkama saama. Seejärel siirduvad sõdurid nooremallohvitseri või erialakursustele. Teenistuse teises pooles algab allüksuse kursus, mille käigus õpitakse selgeks oma sõjaaja ametikoht ja harjutatakse oma üksusega koostööd.

Sõjaväeorkester

Sõjamuuseumi koosseisu kuulub Eesti sõjaväeorkester. Sõjaväeorkester esineb riiklikel tseremooniatel ja teistel esindusüritustel, edendab sõjaväemuusikat ja teeb koostööd teiste orkestritega ning edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri.

Luurekeskus

Luurekeskus ootab tööle ohvitsere, allohvitsere ning kõrgharidusega spetsialiste, kes on analüütilise mõtlemisega, tunnevad sõjandust, tehnika- ning kübermaailma, suudavad töödelda ning analüüsida suurt infohulka ja teha selle põhjal pädevaid hinnanguid.

NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse Eesti kontingent

NATO küberkaitsekoostöö keskuse (NATO CCD COE) eesmärk on edendada NATO struktuuride, NATO riikide ja partnerite küberkaitse-alast võimekust, koostööd ja infovahetust, kontsentreerudes väljaõppele, arendus- ja uurimustegevusele, järelduste ja analüüside koostamisele ning konsultatsioonidele. Organisatsooni kuulub üle neljakümne töötaja neljateistkümnest NATO liikmesriigist ning töökeeleks on inglise keel.