Arvamusfestival 2025: riigikaitse ala kokkuvõte
8.-9. augustil toimus Paides Arvamusfestival, kus oli teist aastat järjest esindatud Kaitseressursside Ameti eestvedamisel riigikaitse ala. Selles uudises võtame kokku erinevate paneelarutelude teemad ning jagame täispikkuses salvestuste viiteid.
8. august
Arutelu 1: “Kaitsekulud Eestis. Ühiskonna roll kaitsevõime tagajana”
Arutelu juhtis Joakim Klementi (Eesti Rahvusringhäälingu Euroopa korrespondent).
Arutelus osalesid: Kaimo Kuusk (Kaitseministeeriumi kantsler), Katri Raudsepp (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja), kolonel Toomas Väli (Sõjaväepolitsei ülem), Tõnis Leht (politoloog, „Poliitikaguru“ saatejuht).
Arutelus keskenduti sellele, milliseid kaitsevõimeid viie protsendi SKTst saab: laskemoon (sh kaugmaaraketid), õhukaitse arendamine, soomusmasinate väljavahetamine, personal ja selle hoidmine ning mereväe laienemine. Muuhulgas mainiti ka seda, et pea pool kaitsekuludest investeeritakse Eesti majandusse, pakkudes tööd siinsetele ettevõtetele. Samuti kõlas ka selge üleskutse: kui mingi Eesti ettevõte toob kaitseväe lauale innovaatilise lahenduse, võetakse see ka kohe kasutusele.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
Arutelu 2: “Millised on minu kui kodaniku võimalused toetada laiapõhjalist riigikaitset?”
Arutelu juhtis Veiko-Vello Palm (kindralmajor reservis, kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies juhatuse liige).
Arutelus osalesid: Ulla Preeden (Kaitseliidu Vanematekogu aseesimees ja Naiskodukaitse Põlva ringkonna Räpina jaoskonna juhatuse liige), Reelika Mõttus (naiskodukaitsja ja Eesti NATO Ühingu liige), major Olavi Tammemäe (Kaitseliidu ülema nõunik mittesõjalistes küsimustes, Eesti NATO Ühingu asutajaliige ja nõukogu esimees).
Panelistid juurdlesid arutelus erinevaid lahendusi, mis aitavad panustada laiapõhjalisse riigikaitsesse. Sellega julgustati ka neid Eesti inimesi, kes ei tunne end “võitlejatena”. Kõige lihtsam variant on loomulikult igaühel liituda Kaitseliiduga, kes sõjalises riigikaitses hetkel ei osale.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
Arutelu 3: “Ajalugu oleviku teejuhina – kristallkuul või kõverpeegel?”
Arutelu juhtis Hellar Lill (Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktor).
Arutelus osalesid: Peeter Kaasik (ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur), Mart Kuldkepp (ajaloolane, Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Londoni University College’is), Eva Piirimäe (ajaloolane ja filosoof, Tartu Ülikooli poliitikateooria professor), Kaarel Piirimäe (ajaloolane, Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor).
Selles paneelis arutasid kõrgelt haritud ajaloolased mineviku ja oleviku paralleelide üle. Väga kiiresti jõuti arusaamale, et ajaloos juhtunu ei ole üks ühele võrreldav tänaste sündmustega, ent pakub siiski tuge tuleviku mõtestamisel. Siiski on ka olukordi, kus ajaloo õppetunnid on aidanud varasematel maailmaliidritel teha õigeid otsuseid. Ilmestava näitena toodi Kuuba raketikriisi.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
Arutelu 4: “„Kogu rahvas peab sõda. Sõjavägi peab lahinguid.“ – Kindralleitnant Nikolai Reek, Sõjavägede staabi ülem 1937”
Arutelu juhtis kapten Ivo Juurvee (koosseisuväline teadur, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus).
Arutelus osalesid: Marti Magnus (Siseministeerium), Ando Leppiman (Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees), Elisa Jakson (Naiskodukaitse arendusspetsialist), Tambet Tõnisson (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht).
Vestluses räägiti sellest, kuidas saab Eesti ühiskond paremini sõjaks valmis olla, milliseid valikuid teha, kuidas on paika pandud erinevad kriisiaja toimingud, aga ka erinevad oskused, mida tasub juba täna omandada. Ainult teadmised ei aita, vaid konkreetne tegutsemine: kui kellelgi on abi vaja, siis sa seda ka osutad ja ei vaata teisele poole. Ühtlasi anti ülevaade riigi tegevustest, tuues välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt hallatava sundkoormiste teema ning rääkides plaanidest harida rohkem noori ja kogukondi.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
9. august
Arutelu 5: “Rahvaarv kahaneb, aga ohud kasvavad. Kas Eesti riigikaitse vajab uut lähenemist?”
Arutelu juhtis Helmuth Martin Reisner (Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja).
Arutelus osalesid: Eerik-Niiles Kross (poliitik, RE), Liisa Pakosta (justiits- ja digiminister, E200), Riina Sikkut (poliitik, SDE), Riina Solman (poliitik, I), Lavly Perling (poliitik, PP)
Poliitikud tulid teise päeva esimeses arutelus kokku, et arutleda naiste kaasamise üle riigikaitses. Kuigi kõik nõustusid, et naistele ajateenistuse kohustuslikuks tegemine on tulevikus pea vältimatu, takerduti selle taha, kuidas seda päriselt teha. Arvamusi oli mitmeid ning eeskujusid teiste riikide süsteemide kujul sama palju. Kahtlemata oluline on siiski terve ühiskonna kaasatus riigikaitsesse, kus praegu valitseb tugev ebavõrdsus meeste ja naiste vahel.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
Arutelu 6: “Valel on ohtlikud jalad ehk kuidas väärinfo ohustab meie julgeolekut”
Arutelu juhtis Peeter Tali (strateegilise kommunikatsiooni asjatundja, kolonel reservis).
Arutelus osalesid: kolonel Uku Arold (Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem), major Arvo Jõesalu (Kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem), leitnant Anniki Rebane (Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop vabatahtlik).
Väärinfo arutelu oli mõeldud vaid koha peal kuulamiseks, mistõttu salvestus puudub.
Arutelu 7: “Kui sõda algab, kolin Hispaaniasse?”
Arutelu juhtis Grete Arro (haridus-ja keskkonnapsühholoog, kaitseliitlane).
Arutelus osalesid: leitnant Lauri Läänemets (kaitseliitlane ja endine siseminister, SDE), leitnant Rainer Järvela (Kaitseressursside Ameti reservteenistuse büroo juhataja), nooremleitnant Armani Pogosjan (Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse liige), Marit Lippur (riigikaitseõpetuse õpetaja).
Riigikaitse ala menukaim paneeldiskussioon avas reservväelase identiteedi tausta. Mida tähendab olla reservväelane, mis motiveerib neid osalema reservteenistuses, kuidas luua inimeste vahelisi sidemeid selleks, et moodustuks tugevam sõjalise riigikaitse tervik olukorraks, kus seda vaja võib minna. Pealegi, mida tähendab minna sõja eest Hispaaniasse: on see hirm, huumor, tunnete peegeldus või viha?
Kuula arutelu järgi Spotifyst.
Arutelu 8: “Ajateenistuse tulevikuvaade – kuhu liigume ja miks?”
Arutelu juhtis kapten Ivo Juurvee (koosseisuväline teadur, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus).
Arutelus osalesid: kolonel Margot Künnapuu (Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem), kolonel Janno Märk (diviisi staabiülem), Aare Jamnes (Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonna juht), nooremseersant Markus Jörgen Paapsi (küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenija).
Riigikaitse ala viimases paneelis astusid üles kaitseväe esindajad, kes tegelevad parasjagu ajateenistuse muutmist vastavalt julgeolekuolukorrale. Räägiti konkreetsetest muudatustest, mis tõhustavad kaitseväe tööd, aga ka sellest, milline on muudatuste kvalitatiivne mõju üksikisikule.
Kuula arutelu järgi Spotifyst.