Oma riigikaitsekohustust asus kaitseväes täitma 1136 noort

Aasta viimase ajateenistusse kutsumisega läks 12. ja 13. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1136 uut ajateenijat, sealhulgas 8 neidu.

Suure täienduse said 1. jalaväebrigaadi üksused – 550 noort, kelle hulgas ka 6 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus väljaõppele 411 noormeest, küberväejuhatusse 108, sealhulgas 2 neidu ja toetuse väejuhatusse 67 noort.

Aasta-aastalt on suurenenud vabatahtlike kutsealuste osakaal.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “Omal vabal tahtel asus seekord riigikaitsekohustust täitma 55% kutsutud noormeestest. Mul on hea meel selle trendi kasvamise üle, sest nende kutsealuste motivatsioon teenida kaitseväes on kõrge ja nad on oma otsuse läbi kaalunud. Nende seas on nii kutsealuseid, kelle jaoks kaitsevägi pakub erilist huvi ning riigikaitse on väga südamelähedane kui ka neid, kes lihtsalt peavad ajateenistuse läbimist enda kui kodaniku kohustuseks ning soovivad selle kohustuse täitmist paremini oma elukaarde sobitada. Teenistuse lõppedes on neil kindlasti palju kogemusi ja uusi teadmisi, mille abil edukamalt planeerida oma õpinguid, tööelu ja karjääri.“

Valdav osa oktoobris teenima läinutest on kesk- ja põhiharidusega ja paljudel on ka B-kategooria juhiluba.

Välisriikidest tuli selle kutsumisega 14 noormeest ja 1 neiu. Suurem osa neist tuli kaitseväkke Soomest, aga tuldi ka Austraaliast, Hondurasest ja Suurbritanniast.

Aasta kokkuvõttena on Kaitseressursside Amet kaitseväkke ajateenistusse toimetanud 3518 noort. Vabatahtlikult on oma otsuse teinud aasta kolme kutsumise keskmisena 47,3% kutsealustest ja kaitseväes alustas aasta jooksul väljaõpet 54 naist.

Järjest kasvab ka klassiga ajateenistusse siirdujate hulk. Käesoleva aasta juulis läksid koos klassikaaslastega aega teenima 17 klassi noored koolidest üle Eesti – kokku 137 noort inimest. Aasta tagasi juulis oli klassiga teenima minejaid 4 koolist.

Enam kui 1200 kutsealust siirdub ajateenistusse

Aasta viimases kutses järgmise nädala algul – 12. ja 13. oktoobril – alustab Kaitseväes väljaõpet üle 1200 kutsealuse. 8-kuulise väljaõppe lõppedes saavad väeosad täiendust reservarmee reakoosseisu jaoks.

Kõige rohkem kutsealuseid läheb teenima 1. ja 2. jalaväebrigaadi. Noori lisandub veel küberväejuhatusse ja toetuse väejuhatusse.

Vabatahtlikult plaanib ajateenistusse minna ka 9 neidu, kes jagunevad samuti 1. ja 2. jalaväebrigaadi, küberväejuhatuse ning toetuse väejuhatuse üksuste vahel.

Noorte teenistusse viimisel kasutab Kaitseressursside Amet ettevaatusabinõusid – bussides on piisavalt ruumi, et kutsealused saaksid hajutatult istuda. Enne bussi sisenemist täidetakse terviseankeet ja mõõdetakse kehatemperatuuri. Kutsealused peavad bussides kandma maske ja saadaval on käte desinfitseerimise vahendid. Kokkuleppel ametiga saavad kutsealused minna ka ise otse teenimiskohta.

17. septembril vastuvõttu ei toimu

17. septembril ei toimu kutsealuste vastuvõttu. Sel päeval palume meile pöörduda telefoni 717 0700 või 800 2525 teel või e-posti aadressil info@kra.ee. Ametile Vabandame ebamugavuste pärast!

Ainsa riigiametina on ihaldusväärseim tööandja Kaitseressursside Amet

Kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks, kus inimesed tahaksid töötada on 2020. aastal Telia Eesti. Esikolmikus on veel Eesti Energia ja LHV Pank. Avalikku sektorit esindab tabelis ainsana Kaitseressursside Amet.

Juba üheksandat aastat järjest korraldab CVKeskus.ee ihaldusväärsete tööandjate uuringut. Tänavu jõudsid esikümnesse ettevõtted, mis panustavad tehnoloogia- või finantsvaldkonna arengusse – TransferWise, Cleveron, Elisa Eesti, Swedbank, Pipedrive, Bolt Technology ja Playtech Estonia.

Uuringu põhjal selgitatakse ühtekokku kakskümmend kõige ihaldusväärsemat tööandjat. Teise kümne moodustavad niisugused ettevõtted nagu Skype Technologies, Microsoft Estonia, Tallinna Lennujaam, Tallink Grupp, Utilitas,SEB Pank, Helmes, Apollo Group, Nortal ja Kaitseressursside Amet.

Kaitseressursside Amet on selles edetabelis olnud ka varem – CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul 2016. aastal koos Kaitseväega.

Eelmisel aastal oli avaliku sektori tööandjaist esikahekümnes Tartu Ülikool. Sel korral esindab KRA aga ainsana avalikku sektorit.

Ihaldusväärsete tööandjate juurde sooviksid töökohta vahetades võimaluse korral tööle asuda ligi kaks kolmandikku töötajatest.

Mis teeb ühe tööandja teiste ees vastupandamatuks? Henry Auväärt selgitab, et 98% vastanuist leidis, et ihaldusväärsed tööandjad on innovaatilised ettevõtted, kus töötavad ettevõtlikud inimesed. Ja neil ettevõtteil on töövõtjate silmis ausa tööandja maine, ettevõttes on head karjääri- ja arenguvõimalused.

Tallinna arstlik komisjon alustab uutes ruumides

Kaitseressursside Ameti Tallinna arstlik komisjon alustab esmaspäevast, 10. augustist tööd uutes ruumides.

Tallinna arstliku komisjoni uus asukoht on Ülemiste Tervisekeskuse majas aadressil Valukoja 7.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Tallinna arstlik komisjon on meie suurima koormusega komisjon, sest ligi pooled riigi kutsealustest käivad just seal. Seepärast on eriti oluline, et saime nüüdsest avaramad ja mugavamad ruumid. Meie kasutada on maja 4. korrusel ligi 190 ruutmeetrit. Sellest ootesaalina üle 107 ruutmeetri, ülejäänud pinnal on arstide kabinetid. Ootesaal on piisavalt suur, et oma järjekorda ootavad noormehed ja neiud saaksid vajadusel hoida üksteisega turvalist distantsi. Samas tervisekeskuse majas võivad kutsealused teha ära kõik vajalikud analüüsid ja uuringud, nad ei pea selleks teise raviasutusse minema. Komisjoni töö on efektiivsem ja me kõik hoiame kokku aega“.

Uues ootesaalis on head võimalused kasutada kohapeal kaitseväeteenistuse veebi, üles seatakse infokiosk, teleri ekraanilt ja erinevate jaotusmaterjalidena jagavad ameti töötajad kutsealustele võimalikult palju eriilmelist vajalikku infot.

Kaitseressursside Amet teeb omalt poolt kõik, et suurendada noortes kindlustunnet suure muutuse ees, mida ajateenistus kahtlemata kaasa toob.

Eesti ühe kaasaegsema – Ülemiste Tervisekeskuse – juurde saab hõlpsasti nii ühistranspordi kui ka oma autoga. Parkimiskohti on maja juures piisavalt.

Kaitsevägi sai väljaõppele 1951 noort

Juulikuu keskel viis Kaitseressursside Amet ajateenistusse 1951 noort, sealhulgas 41 neidu.

Kutsumist mõjutas tugevasti viiruseohust tingitud eriolukord riigis. Selle tulemusena ei saanud amet poolteist kuud läbi viia arstlikke komisjone.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Teadsime, et paljud vabatahtlikult ajateenistusse tahtjad soovisid teenima minna just juulis, kuid neil oli arstliku komisjoni otsus saamata. Seepärast hakkasime komisjone läbi viima veel enne eriolukorra lõppu, tehes seda kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades. Meie eesmärk oli sel suvel aegade suurim – pidime ajateenistusse saatma vähemalt 1977 kutsealust. Enne eriolukorra välja kuulutamist oli eesmärgist puudu ca 500 kutsealust. Vaatasime üle oma töö protseduurid, suurendasime komisjonide arvu, tegime sihikindlat tööd iga kutsealusega eraldi. Kõik kokku andiski selle, et ajateenistuse kutse sai kokku üle 2000 noormehe. Kahjuks on aga ikka nii, et kutsumise päeval jätab osa kutsealuseid erinevatel põhjustel kohale tulemata. Nii et reaalselt läks aega teenima 1951 noort.“

Omal vabal tahtel aega teenima tulnute osakaal on aga suurenenud juba 57%-ni.

Samuti on kasvanud noorte huvi minna koos klassiga ajateenistusse. Tänavu tegid seda 17 kooli noored üle Eesti ja teenima läks 137 noort. Eelmisel aastal kogunes klassiti ajateenijaid 4 koolist. Siinkohal tänu tublidele riigikaitseõpetajatele, kes on noortesse süstinud tahet riiki kaitsta ja oma kodanikukohust täita.

Marlen Piskunov: “ Erilist rõõmu valmistab neidude kasvav huvi kaitseväe erialade ja ajateenistuse vastu. Sel suvel asus aega teenima koguni 41 neidu. Kampaania naised vormi on sellele kindlasti kõvasti kaasa aidanud. Loodan, et naiste hulk suureneb jõudsalt ka järgmistel ajateenistusse kutsumistel.“

Kõige rohkem noori said endi juurde väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaad. Sadakond noort siirdus ka küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse käsutusse. Vähem noori alustab luurekeskuses ja mereväes.

Alanud teenistus kestab 11 kuud ja selle vältel saavad noored jao- või reservrühmaülema kutse. Hea juhikogemuse ja põneva väljaõppe saavad ajateenijad üsna mitmel erialal. Enamik alustanutest on kesk- ja kõrgharidusega.

Järgmine ajateenistusse viimine on 12. ja 13. oktoobril.

Järgmisel nädalal alustab ajateenistust ligi 2000 noort

Tuleva nädala algul alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel üle Eesti ajateenistust taas uued kutsealused.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “See on eriline aasta. Viiruse tõttu kehtestatud eriolukord sundis ametit pea kahe kuu vältel arstlikke komisjone ära jätma. Teadsime, et hulk vabatahtlikke soovis ajateenistust alustada nimelt juulis, ent neil oli läbimata arstlik komisjon. Seepärast alustasime mai algupoolel komisjonide tööd veel enne eriolukorra lõpetamist ja saime tubli täienduse noormeeste ja neidude näol, kes suunduvad nüüd kaitseväkke.“

Omal algatusel lähevad ajateenistusse juba enam kui pooled kutsealustest.

Marlen Piskunov: “Rõõmu teeb seegi, et vabatahtlike seas oli suur hulk klassiga ajateenistusse minejaid. Kui mullu läks klassiga koos aega teenima noori neljast koolist, siis tänavu on neid juba 17 klassi üle Eesti. On hea meel tõdeda, et noored tajuvad oma rolli ja vastutust riigi kaitsmises. Nendel noortel inimestel on teenistuse alustamiseks vajalik turvatunne ka ammuste sõprade näol olemas ja üleminek muutunud oludesse ei tundu nii ärev“.

Aasta-aastalt suureneb vabatahtlike neidude osatähtsus. Eelmisel aastal asus aega teenima kokku 38 neidu. Nüüd on ainuüksi juulis nimekirjas üle 40 neiu, kes on valmis võtma kaitseväekohustuse ja ajateenistuse läbima.

Marlen Piskunov: “Vaatamata eriolukorra tõttu algselt ära jäänud arstlikele komisjonidele suutsid ameti töötajad täita väljaõppele suunatavate kutsealuste piirnumbrid. Selleks vaatasime tööprotsessid üle ja suurendasime uuesti tööd alustanud arstlike komisjonide arvu. Iga võimaliku vabatahtliku kutsealusega tegeldi eraldi, leidmaks parimat viisi tema teenistusse asumiseks. Seda näitab ka vabatahtlike suhteliselt suur osakaal.“

Lõviosa kutsealustest alustab väljaõpet 1. jalaväebrigaadi üksustes. Veidi vähem noori siirdub 2. jalaväebrigaadi ja muudesse üksustesse.

Võimalikku koroonaviiruse ohtu silmas pidades palub Kaitseressursside Amet, et ajateenistusse minevaid noori ei tuleks saatma liialt palju sõpru ja pereliikmeid.

Järgmine kord kutsub amet noori ajateenistusse 12. ja 13. oktoobril.

Blogikanne #3. Käsk ja käsuahel

Iga tegevuse käivitab kaitseväes käsk ning selle andmisel järgitakse rangelt kindlaks määratud käsuahelat. Käsuahela ja käskude põhimõte on väga lihtne: alati peab olema selge, kellel millist käsku on õigus anda, kes kellele ja miks mingi käsu andis ning kes selle käsu ellu viis.

raporteerimine

Käsuahela igal tasandil on oma pädevus ja vastutus ning sellele vastav käsuõigus, mida käsu andja ei tohi ületada. Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President ning tema pädevuses on nt otsustada kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kaitseväes algab käsuahel aga kaitseväe juhatajast ning jõuab läbi erinevate tasandite alla iga üksiku reameheni. Käsuõigus on seotud vastutusega ning seega tuleb käsku andes alati teada, miks see antakse, mis on selle eesmärk ning mida selle täitmine endaga kaasa võib tuua.

Käsk on täitmiseks, üldjuhul vaidlustamisele ei kuulu ning täita tuleb ka need käsud, mille täitmine otseselt ametikohast ei tulene. Nii et lisaks meeldivatele ja põnevatele käskudele tuleb alati täita ka tülikad, ebameeldivad või pingutust nõudvad käsud. Erandiks on tühised või keelatud käsud. Aga ka neid ei tohi lihtsalt niisama täitmata jätta, vaid nendest tuleb ette kanda oma vahetule ülemale või kui vahetu ülem oligi sellise käsu andja, siis omakorda tema ülemale. Tühised või keelatud käsud on näiteks sellised, mis on vastuolus seadusega, ületavad käsu andja käsuõiguse ulatust, ohustavad põhjendamatult käsu saaja või kellegi teise elu, tervist ja vara jms. Samuti peab käsu puhul alati olema selge, kes on selle andnud. Kui pole teada, kes käsu andis, on käsk samuti tühine ning sellist käsku ellu viies võtad ise selle eest vastutuse.

Käsku võib anda mitmel erineval moel: suuliselt, kirjalikult või märguandena. Nimetatutest kaks esimest peavad sisaldama tegevuse eesmärki, ülesannet ja tähtaega. Kui käsk jääb arusaamatuks, siis tuleb käsu andjalt küsida selgitusi. Käsust arusaamist võib väga lihtsalt kontrollida ka käsu andja, nt käskides käsku korrata. Selline praktika on väga tavapärane suuliste käskude puhul. Käsu mõistmine ning selle eesmärgipärane ja läbimõeldud täitmine on alati väga-väga oluline. Seega ei ole sugugi nii, et sõdurilt mõtlemist ei oodata. Vastupidi, Sulle usaldatud käskude (loe: ülesannete) täitmisel tuleb nutikus alati kasuks, sest ühte käsku annab sageli täita väga erineval moel ja erinevate tulemustega. Hea sõdur viib käsu ellu kiiresti, läbimõeldult ja edukalt ning seda oskab iga ülem hinnata.

Alahinnata ei tasu ka käsuni jõudmise protsessi. Väga sageli vajab ülem enne käsu andmist informatsiooni ning siin on suur roll tema üksusel, tema meeskonnal. Just meeskond kogub infot ja teeb ettepanekuid, et ülemal oleks võimalikult hea ning ülevaatlik pilt otsuse tegemiseks ja käsu andmiseks. See tähendab, et hea sõdur ei vii käsku mitte ainult ellu, vaid aitab seda ka ette valmistada. Jah, otsuse teeb ja käsu annab kogutud info põhjal ülem, kuid mõlema kvaliteet võib sageli sõltuda just meeskonna eeltööst ning käsu tulemuslik elluviimine meeskonna taibukusest.

Blogikanne #2. Auastmetunnused

Enne ajateenistust tasub tutvust teha auastmetunnustega. Kõige lihtsamalt öeldes kirjeldab auaste, kes on kes kaitseväes ehk milline on selle omaniku positsioon, vastutus ja pädevus sõjaväelises hierarhias ja käsuahelas.

Kaitseväe Akadeemia ülema Enno Mõtsa ülendamine brigaadikindrali auastmesse

Kaitseväe Akadeemia ülema Enno Mõtsa ülendamine brigaadikindrali auastmesse

Auastmeid omistatakse kaitseväelastele kindlate reeglite alusel, milles on määravaks sõjaväeline väljaõpe, haridus, teenistuskäik ja väeliik. Iga järgmise auastmeni liikumiseks tuleb kasvatada oma kogemusi ja teadmisi. Näiteks ajateenistust alustatavad kõik reamehena, kuid hea tahte ja eelduste olemasolul võid juba ajateenistuses alustada kaitseväelist karjääri ning koju minna nooremseersandi pagunitega. Selles auastmes on Sul võimalus panna ennast proovile juhina, näiteks jaoülemana.

Auaste mängib kaitseväeteenistuses rolli pea igas olukorras, ka sellistes lihtsates küsimustes nagu tervitamine: madalamas auastmes kaitseväelane tervitab alati esimesena kõrgemas auastmes kaitseväelast ja teeb seda valveseisangus. Alustava ajateenijana eksimist siiski kartma ei pea, sest kui võtad eelduseks, et kõik teised territooriumil viibivad kaitseväelased on Sinust kõrgema auastmega, ei lähe Sa kunagi alt.

Aga miks on auastmetunnused üldse vajalikud ning vormiriietuse lahutamatu osa? Kõige lühemalt kokkuvõttes selleks, et pikema jututa oleks selge kaitseväelase positsioon käsuahelas ja kes kellele allub. Sõjalise kriisi olukorras ei pruugi nimelt olla aega ja võimalust alluvussuhete üle pikalt mõtteid vahetada, vaid kohe peab olema selge ja nähtav, kes annab käsu ja selle eest vastutab ning kes käsku täidab. Õigusega käskida käib nimelt alati kaasas ka vastutus tehtud otsuse eest. Sõjaolukorras võib see tähendada elusid ning võite või kaotusi.

Kuna auaste on kaitseväelises süsteemis väga oluline, siis on iga järgmise auastme omistamine oluline ja pidulik sündmus. Koguni nii oluline, et ohvitseri auastme annab Vabariigi President, Eesti riigikaitse kõrgeim juht.

Eesti kaitseväe auastmetunnused

Kõik kaitseväe auastmetunnused

Blogikanne #1. Rivikord

Üks esimesi asju, millega sa ajateenistuses tutvust teed, on rivikord. Seda on vaja harjutada. Ja siis veel harjutada. Aga miks?

merevägi EV aastapäeva paraadil

Esiteks alustame algusest. Rivikord „leiutati“ vanas Roomas ja mitte sõdurite kiusamiseks, vaid see oli lihtsalt kõige kiirem ja efektiivsem viis organiseeritult oma üksusi lahinguväljal ühest kohast teise liigutada ehk manööverdada, jõudu suunata ja koondada ning sealjuures segadust vältida. Samal eesmärgil võeti kasutusele lipud – need aitasid sõduritel kiiresti oma üksust leida või sellele järgneda. See selgitab ka, miks lipu langemine või vaenlase kätte sattumine võis üksuse jaoks olla surmahoop ning miks lippu iga hinna eest kaitsti.

Kuid tulles tagasi rivikorra juurde: Rooma armee üksused olid distsiplineeritud ja treenitud ning rivikorral põhinev liikumine andis neile lahinguväljal suure eelise. Lühidalt kokku võttes aitas hea varustus ja rivikord võita ning ellu jääda. Samas kui üksteiste jalgadele komistavad ja korratult liikuvad sõdurid üsna arusaadavalt jäid alla.

Vana-Rooma ajast on mõnevõrra vett merre voolanud, odasid ja kilpe enam ei kasutata, kuid rivikord on ikka veel oluline osa sõjaväelisest treeningust ja distsipliinist. Nagu ütles Robert Graves: “On kolme tüüpi vägesid: 1) need, kellel on kõvasti südikust, aga kehv drill 2) need, kes on küll hästi drillitud, aga puudub südikus 3) need kellel on kõvasti südikust ja hea drill. Need viimased, kas ühel või teisel põhjusel, võitlevad kõige paremini.“ See tõdemus on kehtinud läbi aja.

Rivikorra juurutamine on ülematelt nõudnud omajagu nutikust. Näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal oli värsketele värvatutele sageli täiesti tundmatu parem-vasak kontseptsioon, kuid heinu õlgedest eristasid nad hästi. Nii seotigi sõduritele ühe jala külge heinad ja teise külge õled ning drill võis alata. Meile tuntud vasak-parem käskluse asemel liiguti igale maapoisile arusaadavas heinad-õled rütmis ehk “Hayfoot, strawfoot!”

Teiseks on rivikord oluline paraadidel kui sõjalise jõu ja võimete demonstratsioon. Kas keegi kujutab ette paraadi hea rivikorrata? Vist mitte? Ehk veatult toimiv rivikord töötab ka kui psühholoogiline relv ja heidutus – see näitab armee valmisolekut, tugevust ja treenitust. Kui rivis on kord käest ära, ei ole armee tõsiseltvõetav. Näiteks 18. sajandi keskel võeti Preisimaal kasutusele rivisamm, mida tuntakse kui Stechschritt (ingl goose step) ja see aitas üksusel liikuda ühtses rütmis ning avaldada vaenlasele tugevat survet, sisuliselt liikuda nagu sein. Ehkki tänapäeva sõjas selle järele vajadust ei ole, võib Stechschritt’i tugeva sõjaväelise distsipliini sümbolina tänini kohata sõjaväelistel tseremooniatel ja paraadidel enam kui 80 riigis.

Kolmandaks aitab hea drill kui olukord muutub stressirohkeks ja ebamugavaks ning pead oma mugavusstsoonist välja tulema. Sinu vaim on lihtsalt treenitud ja tugevam, sest oled harjunud kehtestama tahet füüsise üle ning sinu keha teab, kuidas ebamugavustega toime tulla.

Nii et kokkuvõttes on korralik rivikord ühe hästi toimiva armee alustala, mis muudab tugevaks nii üksused tervikuna kui ka iga üksikvõitleja.

Kaitseressursside Amet jätkab 11. maist arstlike komisjonidega

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Jätkame arstlike komisjonide tööd, ent teeme seda vähendatud füüsiliste kontaktidega ja isikukaitsenõudeid järgides. Meil on praegu teada ligi paarsada inimest, kes tahavad juulis ajateenistusse tulla, kuid nad ei ole käinud arstlikus komisjonis. Just neid me esmajoones komisjoni kutsumegi. Muidugi oleme valmis teenindama ka kõiki teisi kutsealuseid.“

Eelduse arstlike komisjonide töö korraldamiseks eriolukorra ajal loob 11. mail jõustuv kaitseministri määruse muudatus, mis võimaldab komisjone läbi viia paindlikumalt ja kasutada terviseseisundi hindamisel ka videosilla vahendust. Enne eriolukorra lõpetamist on komisjonide töö alustamine vajalik, et amet saaks jätkata ajateenistusse kutsumist ja juulikuise kutsumise piirarvude täitmist. Riigikaitse, mis Eestis rajaneb suuresti reservväel, peab toimima igas olukorras.

Kui varem kutsus amet ühel päeval korraga kohale 30-40 noort, siis nüüd on esialgu komisjoni ühele päevale kavandatud 16 kutsealust. Samas toimub komisjone arvuliselt rohkem ja sagedamini. Amet tagab 2+2 reegli järgimise ning isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise. Kõik pinnad desinfitseeritakse iga kutsealuse järel.

Ümberkorraldatud komisjonis teeb vähemalt üks arst ettenähtud arstliku läbivaatuse, kuid teised eriarstid saavad vajadusel osaleda ka videosilla kaudu. Kutsealused saavad vajalikud analüüsid teha kas enne arstlikku komisjoni või pärast seda. Analüüside tegemise aeg lepitakse iga kutsealusega eraldi kokku.

Marlen Piskunov: “Eeldame, et kutsealune, kes läbib muudetud töökorraldusega komisjoni, on eelnevalt avanud arstlikule komisjonile digiloos oma terviseandmed ja täitnud ära tervisedeklaratsiooni. Samuti kutsume üles noori andma meile teada oma soovist tulla aega teenima, nii saab kutsealune oma aega paremini planeerida ja kohustuslikud toimingud kiiremini ära teha.“

Juulis ajateenistusse asuda soovijad, kes pole veel arstlikku komisjoni läbinud võiksid võtta ühendust Kaitseressursside Ametiga kas ameti Facebooki lehe postkastis või esitada taotluse „Soovin asuda ajateenistusse“ veebilehel www.kaitsevaeteenistus.ee

Tule juulis ajateenistusse!

 

Võta kohe Kaitseressursside Ametiga ühendust, kui oled vanuses 18-27 ja tahad juulis ajateenistusse asuda, kuid arstlik komisjon on veel läbimata! Selleks saada messenger’i m.me/kaitseressurssideamet kaudu sõnum enda isikukoodiga või esita www.kaitsevaeteenistus.ee kaudu taotlus “Soovin asuda ajateenistusse”. Võtame Sinuga ühendust 3-5 tööpäeva jooksul!

Kui asud juulis teenistusse, on Sul juba järgmisel aastal pagasis ajateenistusest saadud oskused ja kogemus!

Ajateenistuse korraldusest eriolukorra ajal: KKK

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäävad ajateenijad väeosadesse 17. märtsi seisuga 1. maini. Eesmärk on tagada nende turvalisus ja tervislik heaolu.

Miks kaitsevägi on sellised tegevused ja piirangud kasutusele võtnud?

Need on ennetavad meetmed, mis aitavad vältida viiruse levikut kaitseväes, kaitsevad kaitseväe isikkoosseisu, tagavad väljaõppe jätkumise ning kaitsevad Eesti elanikkonda, vähendades sadade inimeste liikumist ning sel moel viiruse levikut.

Kas ükski ajateenija ei pääse väljaloale?

Väljaloale lubatakse vaid põhjendatud erandjuhtudel.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik väeosade külastuspäevad on tühistatud. Nende lubamist hinnatakse vastavalt olukorra arengule.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Praegu jätkub üksuste igapäevane väljaõpe plaanipäraselt.

Mis saab lähiaja kaitseväe õppustest ning õppusest Kevadtorm?

Kaitseväe juhataja korraldusel on tühistatud märtsikuised õppekogunemised. Aprillikuu õppekogunemiste osas tehakse otsus hiljem, edasise info põhjal. Õppuse Kevadtorm ettevalmistamine jätkub plaanipäraselt.

Kui kaua kestab karantiin ja kuidas saab ajateenijatega ühendust võtta?

Karantiini paigutatud ajateenijad ja tegevväelased jäävad sinna kaheks nädalaks. Neile tuuakse toit termostega väeosa sööklast ja jäetakse uste taha, karantiinis olijad ise jagavad toitu. Tühjad termosed desinfitseeritakse.

Kõikide ajateenijatega saab ühendust nende isiklike mobiilitelefonide kaudu, samuti on võimalik linnakusse postiga pakke saata või jätta need väeosa pääslasse.

431 noort kaitseväkke

Aasta esimene ajateenistusse kutsumine lisas kaitseväe väeosadesse üle Eesti väljaõppele kokku 431 noort, nende hulgas 5 neidu.

11 kuud vältava teenistuse läbib seekord kõige rohkem noori 1. jalaväebrigaadi üksustes, sõjaväepolitseis, 2. jalaväebrigaadis, mereväes ja toetuse väejuhatuses.

Valdaval osal noortest on keskharidus, vähem noori on jõudnud omandada kõrghariduse. Paljudel poistel on ka B kategooria juhiluba.

Ootamata Kaitseressursside Ameti kutset tuli oma riigikaitselist kohustust vabal tahtel ja endale sobivamal ajal täitma 29,8% noormeestest.

Aasta suurim ajateenistusse kutsumine on 29. nädalal, ehk 13., 14. ja 15. juulil.

Jaanuarikutses asub ajateenistusse üle 400 kutsealuse

Esmaspäeval, 27. jaanuaril, viib Kaitseressursside Amet väeosadesse väljaõppele üle 400 noore.

Kõige rohkem kutsealuseid läbib 11-kuulise teenistuse 1. jalaväebrigaadi üksustes ja sõjaväepolitseis. Värskeid ajateenijaid hakkavad välja õpetama ka 2. jalaväebrigaad, merevägi, toetuse väejuhatus ja küberväejuhatus. Vabatahtlikuna läheb ajateenistusse 6 neidu.

Seekord ja ka edaspidi asutakse jaanuaris teenistusse varasemate aastatega võrreldes neli ning juulis ja oktoobris kaks nädalat hiljem.  Varem kehtinud kutsumise aegu nihutati, et enne ajateenistusse asumist saaks sooritada sisseastumiskatsed kõrgkoolidesse ning kaitseväe väljõppetsükkel oleks paremini kooskõlas kõrgkoolide õppekorraldusega.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet kutsealuseid ajateenistusse 29. nädalal.

Ameti töötajad pälvisid teenetemärgid

Kaitseressursside Ameti töötajaid Merle Peedosoni ja Heidi Toomset autasustati Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiga: Merle Peedosoni olulise panuse eest kutsealuste ajateenistusse võtmise süsteemi arendamisel ja toimimise tagamisel ning Heidi Toomset pikaajalise ja olulise panuse eest Kaitseväe värbamistegevuse arendamisel ja töös hoidmisel.

Kaitseminister Jüri Luik andis teenetemärgid riigikaitsesse silmapaistvalt panustanud inimestele üle Vabadussõja alguse aastapäevale pühendatud aktusel Lauluväljaku klaassaalis. Minister tänas kõiki teenistuse ja teenete eest ning avaldas lootust, et kolleegide austus ja tänutunne annab head hoogu, et riigikaitset tublisti edasi viia ja toetada.

Vaata fotosid tseremooniast.

Vaata täisnimekirja teenetemärgi saanutest.

Aktuaalne Kaamera tutvustas kaitseväeteenistuse veebi

Aktuaalne Kaamera andis ülevaate kaitseväeteenistuse veebist ja selle võimalustest. Klippi saab järele vaadata siit www.err.ee/1005121/amet-loi-ajateenijatele-iseteeninduskeskkonna ja loo kokkuvõtet ERR portaalis siit www.err.ee/1005121/amet-loi-ajateenijatele-iseteeninduskeskkonna.

Riigikaitselist kohustust asus kaitseväes täitma 1083 noort, neist omal algatusel 52,4%

Aasta viimase kutsumisega läks 30. septembril ja 1. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1083 uut ajateenijat, sealhulgas 6 neidu.

1. jalaväebrigaadis alustas ajateenistust 555 noort, nende seas 3 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus 363 ajateenijat, sealhulgas 3 neidu. Toetuse väejuhatus sai väljaõppele 85 ja küberväejuhatus 80 noort.

Suurel hulgal noortest on B-kategooria juhiluba, mõnel üksikul ka C-kategooria. Valdav osa teenima asunuist on kesk- ja põhiharidusega.

Lõppenud kutsumine oli erakordne selle poolest, et 52,4% kutsealustest tuli ajateenistusse omal algatusel. Juulis oli omal algatusel teenistusse asunute protsent 40,5 ja jaanuaris 31,5.

Välisriikidest saabus aega teenima seekord 23 noormeest. Neist enim lähiriigist Soomest, aga tuldi ka Suurbritanniast, Ühendriikidest, Kanadast, Norrast, Kreekast ja Küproselt.

Aastakokkuvõttena on Kaitseressursside Amet toimetanud kaitseväkke ajateenistusse 3336 noort, sealhulgas 38 neidu.

Järgmise ajateenistusse kutsumise viib Kaitseressursside Amet läbi tuleva aasta jaanuari 5. nädalal.

Üle tuhande kutsealuse läheb ajateenistusse

30. septembril ja 1. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust enam kui tuhat kutsealust.

Aasta viimase kutsumisega alustavad noored 8-kuulist väljaõpet. Selle lõppedes saab kaitsevägi juurde täiendust oma üksuste reakoosseisu jaoks.

Valdav osa noori siirdub väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaadi, aga ka toetuse väejuhatusse ning staabi- ja sidepataljoni.

Aega teenima plaanib vabatahtlikult tulla ka kuus neidu, kelle teenimiskohad on samuti 1. ja 2. jalaväebrigaad.

Kaitsevägi sai väljaõppele 1842 noort

Kaitseressursside Amet viis juulikuu algul ajateenistusse 1842 noort, sealhulgas 27 neidu.

Ootamata ära Kaitseressursside Ameti kutset tegi taotluse asuda ajateenistusse 40,5% noormehi. Ja see teeb jätkuvalt rõõmu. Kui kohustus riigi ees täidetud, on aeg edasist karjääri ja pereelu planeerida.

11-kuulist väljaõpet alustas kõige rohkem noormehi (994) 1. jalaväebrigaadis. 2. jalaväebrigaad sai 374 ajateenijat. Veidi vähem noori läks toetuse väejuhatusse, sõjaväepolitseisse, staabi- ja sidepataljoni. Neiud alustasid ajateenistust 1. ja 2. jalaväebrigaadis, toetuse väejuhatuses ja sõjaväepolitseis.

Juulikutsumise eripäraks oli projekt „Klassiga ajateenistusse“, mille raames läksid ühest klassist noormehed ja mõni neiugi koos aega teenima Paide gümnaasiumist, Rakvere gümnaasiumist, Pärnu Sütevaka gümnaasiumist ja Tabasalu gümnaasiumist. Tunnustust väärib siinjuures nende koolide riigikaitseõpetajate hea töö. Turvaline ja toetav keskkond peaks noortel aitama paremini kohaneda uute oludega.

Sadakond noort tegi kaasa laulu- ja tantsupeol. Pidu sai peetud ja nemad alustasid kokkuleppel laulupeo sihtasutuse, KRA ja väeosadega oma ajateenistust 8. juulil. Nüüd saab kinnitada, et kõik laulupeolised jõudsid õigel ajal kohale ja seegi kord õnnestus koostöö igati.

Välisriikidest tuli ajateenistusse seekord 6 noormeest Soomest.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal – 30. septembril ja 1. oktoobril.

 

Lisainfo:
Anne Osvet
avalike suhete nõunik
717 0768 / 513 1924
anne.osvet@kra.ee

 

Ajateenistust alustab ligi 1800 kutsealust

Järgmisel nädalal – 1., 2. ja 3. juulil – alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel üle Eesti ajateenistust ligi 1800 kutsealust. Vabatahtlikuna tahab aega teenima tulla eeldatavalt ka ligi kolmkümmend neidu.

Seekordse suvise kutsumise eripära on see, et projekti „Klassiga ajateenistusse“ raames lähevad üle Eesti nelja gümnaasiumi lõpuklasside noored üheskoos aega teenima. See loob neile turvalise ja tuttavama tunde ning uutes oludes kohanetakse paremini.

Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets: “Neid noori, kellel gümnaasiumi lõppedes on kindel soov kohe kohustuslik ajateenistus läbi teha, tuleb igati tunnustada. Nad saavad väärtuslikke kogemusi, mille pinnalt oma edasist elu ja karjääri planeerida. Nemad ei jää meie kutset ootama vaid annavad oma soovist vaba tahte taotlusega märku.“

Selles kutsumises on vabatahtlikke taas kolmandiku jagu.

Kuna on ka üldlaulu- ja tantsupeo aasta, siis noored, kes peol esinevad ja eelnevatest üldproovidest osa võtavad, saavad ajateenistusse minna nädal hiljem. Väeosad ootavad neid teenistuskohtadesse 8. juulil. Kokku on niisuguseid noori sadakond.

Eelmine taoline koostööprojekt laulupeo sihtasutuse, kaitseväe ja KRA vahel neli aastat tagasi läks edukalt. Kõik hiljem liituma pidanud noored jõudsid ka väeosadesse ning kellelgi ei jäänud pidu pidamata.

Juulikuine teenistusse kutsumine on arvukaim ja 11 kuuks asuvad kaitseväes väljaõppele peamiselt gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored. Neist saab kaitseväele tubli täiendus ülemate ja spetsialistide näol.

Kõige rohkem noori suundub väljaõppele 1.jalaväebrigaadi, veidi vähem noori läheb 2.jalaväebrigaadi,toetuse väejuhatusse, staabi- ja sidepataljoni ning sõjaväepolitseisse.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal – 30. septembril ja 1. oktoobril.

Ameti peadirektorina alustab tööd Marlen Piskunov

Täna, 22. mail, alustab Kaitseressursside Ameti peadirektorina tööd Marlen Piskunov. Ametisse asunud peadirektori hinnangul on KRAl riigi kaitsevõime tagamisel ja kodanike kaitsetahte kujundamisel oluline roll ning ameti eesmärkide saavutamist peab toetama õigeaegne ja asjakohane kommunikatsioon.

Marlen Piskunov rõhutab, et KRA on teenäitaja noore suundumisel tsiviilelust militaarmaailma ning amet peab selleks looma võimalikult sujuva ja lihtsa protsessi, liigsete bürokraatlike protseduurideta. “Selleks tuleb kindlasti värske pilguga üle vaadata arstlike komisjonide töö.”

Teise olulise valdkonnana tõstab Piskunov esile uute teenistujate värbamise kaitseväkke. Eduka värbamistöö võtit näeb ta ennekõike heas koostöös kaitseväega: kui on selged kaitseväe vajadused, siis sellest lähtudes tuleb leida kõige sobivamad inimesed erinevatele ametikohtadele. Erialaspetsialistide värbamisel peab peadirektor kindlasti vajalikuks tihedat koostööd kutseõppeasutuste ja kõrgkoolidega. Värbamisvälja laiendamise huvides on aga oluline kasvatada naiste huvi kaitseväeteenistuse vastu.

Viimase olulise valdkonnana toob Piskunov välja riigikaitselised sundkoormised, kus ametil tuleb esmalt välja selgitada objektid, mida on riigikaitse huvides vaja sundkoormata ning seejärel tuleb sellest teavitada nende omanikke. Siin rõhutab ta põhjaliku selgitustöö ja läbimõeldud kommunikatsiooni vajalikkust.

Marlen Piskunov on varem töötanud rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhatajana, kultuuriministeeriumi õiguse ja varahalduse asekantslerina, kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel, olnud siseministeeriumi õigusosakonna nõunik ja politseiameti personaliosakonna juhtivinspektor.

Marlen Piskunov on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Kaitseväeteenistuse aruanne: teenistuses on rekordarv tegevväelasi

Vabariigi Valitsus sai täna ülevaate kaitseväeteenistuse aruandest, mille järgi suurenes möödunud aastal rekordiliselt tegevväelaste arv ning langes järsult ajateenistuse katkestanute protsent.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on möödunud aasta kõige märkimisväärsem tulemus tegevväelaste arvu kasv 135 võrra ehk kokku 3422ni, mis ületab aastaks planeeritud eesmärki 12 inimese võrra.

„See kasv näitab, et viimastel aastatel rakendatud meetmed, nagu tegevväelaste keskmise palga tõstmine 33 protsenti kõrgemaks Eesti keskmisest palgast, kannavad oma esimesi vilju,“ märkis Luik.

„Sama oluline on ajateenistuse katkestamise vähenemine poole võrra,“ lausus Luik. Möödunud aastal langes ajateenistusest välja 11,4 protsenti, 2017. aastal 18,8 ning aastal 2016 20% ajateenijatest.

Kehtivatele tervisenõuetele vastas möödunud aastal enam kaitseväekohuslasi kui tunamullu – 43 protsenti.

Ühtlasi asub kolmandik ajateenistusse vabatahtlikult ning eelistab seda teha vahetult pärast keskkooli. Näiteks täitsid kaitseväekohustust koos ühe lennu lõpuklassi õpilased Rakvere Gümnaasiumist.

Möödunud aastal tegi Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul otsuse tõsta sellest aastast ajateenija lapse toetus kuuekordseks ehk 50 eurolt 300le kuus. Tõsteti ka reservõppekogunemisel osalemistasu.

Mullu asus aega teenima 3376 meest ja 27 naist, mis ületas Kaitseressursside Ametile seatud aastaeesmärki.

Naiste kaitseväeteenistuse teabepäevade korraldamise, ajateenijate töövarjutamise ning klassiga ajateenistusse kutsumisega jätkatakse ka käesoleval aastal.

Vt aruannet

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee

Kaitseressursside Ametit hakkab juhtima Marlen Piskunov

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas oma käskkirjaga Kaitseressursside Ameti uueks peadirektoriks Marlen Piskunovi, kelle valis avalikul konkursil välja tippjuhtide valikukomisjon.

Piskunovi ametiaeg algab 22. mail 2019 ja kestab 21. maini 2024.

Marlen Piskunov töötab praegu rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja ametikohal.

Piskunov on varem töötanud kultuuriministeeriumi õiguse ja varahalduse asekantslerina, Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel,
olnud siseministeeriumi õigusosakonna nõunik ja Politseiameti personaliosakonna juhtivinspektor.

Marlen Piskunov on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Lisainfo:

Anne Osvet
anne.osvet@kra.ee
717 0768 / 513 1924

 

Teenistusse asus 411 noort

Aasta alguses alustas teenistust kokku 411 noort, nende hulgas 5 neidu.

Kõige rohkem noori läbib 11-kuulise teenistuse seekord sõjaväepolitseis. Arvukalt noormehi asus teenima ka 1. jalaväebrigaadi üksustes, toetuse väejuhatuses, 2. jalaväebrigaadis, mereväes ning staabi- ja sidepataljonis.

Enamik noori on keskharidusega, veidi vähem on kõrgharidusega noormehi. Suurel osal teenistust alustanutest on B-kategooria juhiluba. Omal algatusel otsustas riigikaitselise kohustuse endale sobival ajal läbi teha üle 31 % noormeestest.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ja neide ajateenistusse 27. nädalal.

Ameti Tallinna esinduse aadress muutub

31. augustil muutub Kaitseressursside Ameti Tallinna esinduse aadress. Uus aadress on Aiandi 15, asukoht ei muutu ja ka sihtnumber jääb samaks. Aadressivahetuse tingib Tallinna linnavalitsuse korraldus, millega korrastatakse piirkonna aadresse.

24. ja 25. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

24. ja 25. mail ei toimu kutsealuste vastuvõttu. Avaldused, taotlused jm dokumendid on võimalik jätta valvelauda.

4.-6. oktoobril Kaitseressursside Amet kolib

4.-6. oktoobrini ei toimu kolimise tõttu Kaitseressursside Ameti Tallinna esinduses Maneeži 3 kutsealuste vastuvõttu. Alates 9. oktoobrist alustab Kaitseressursside Amet tööd uues asukohas Tammsaare tee 118c ning Maneeži kontor suletakse.

Kolimisperioodil 4.-6. oktoobrini palun esitage taotlused ja avaldused Maneeži 3 valvelauda.

Ameti Tartu esindus aadressil Puiestee 114c töötab tavapäraselt.

Vabandame ebamugavuste pärast ja olete oodatud meie uude esindusse Tammsaare teel!

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Kaitseminister tunnustab riigikaitseõpetajaid stipendiumiga

Kaitseminister Margus Tsahkna kinnitas täna riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi tulemused, millega antakse 12le silmapaistvale riigikaitseõpetajale kuni 2000 euro suurune stipendium.

Riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi pälvisid pälvisid Taavi Tuisk (Kuressaare Ametikool), Henry Lillipuu (Lasnamäe Gümnaasium), Alar Olup (Keila Kool), Jüri Tõnisma (Paldiski Ühisgümnaasium ja Tallinna Nõmme Gümnaasium), Tiit Kaber (Tartu Kutsehariduskeskus), Andrus Kahr (Kiili Gümnaasium), Kainar Kruus (Tallinna Reaalkool), Jaanika Ojakõiv (Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium), Tanel Viks (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium), Kuldar Kurvits (Narva Keeltelütseum ja Narva Kesklinna Gümnaasium), Rein Tammik (Eesti Merekool, Kallavere Keskkool ja Maardu Gümnaasium) ning Ahto Mäeots (Paide Gümnaasium).

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul annavad enam kui 100 riigikaitseõpetajat iga-aastaselt suure panuse selleks, et anda tuhandetele koolinoortele edasi riigikaitsega seotud teadmisi ja oskusi.

„Noorte isamaaline kasvatus on oluline, et tõsta nende teadlikkust ja arusaama meie riigikaitsest ning sellest, et meie riiki on võimalik ka tegelikkuses kaitsta. Riigikaitseõpetusel on koolides tänuväärne roll nii üldise maailmapildi avardamise kui ka kaitsetahte kasvatamise mõttes. Tihtipeale teevad riigikaitseõpetajad seda tööd oma vaba aja arvelt ning seetõttu väärivad kõik riigikaitseõpetajad, mitte ainult stipendiumisaajad meie tänu ja tunnustust,“ ütles Tsahkna.

Riigikaitseõpetajate stipendium on mõeldud parimate ja silmapaistvate riigikaitseõpetajate motiveerimiseks ja tunnustamiseks. Kokku esitati riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi saamiseks 20 taotlust, millest parimad valis välja Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseliidu esindajatest koosnev hindamiskomisjon. Stipendiumit antakse välja alates 2015. aastast.

Sel õppeaastal õpetatakse riigikaitseõpetust enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis.

Lisainfo:

Andres Sang
pressiesindaja
press@kaitseministeerium.ee
Telefon: 717 0167
Mobiil: 56 481 759

Tartu arstlik komisjon asub nüüdsest TÜ polikliinikus

Kaitseressursside Ameti Tartu arstlik komisjon asub nüüdsest Tartu Ülikooli polikliinikus aadressil L. Puusepa 1a, IV kr kab nr 4087.

406 noort alustas väljaõpet kaitseväes

Jaanuari esimesel nädalal alustas kaitseväe väeosades 11-kuulist ajateenistust 406 noort, sealhulgas 5 neidu.

Teenistust alustati pataljonides üle Eesti, kõige enam noori asus väljaõppele vahipataljonis. Viis neidu alustasid teenistust 1. jalaväebrigaadi üksustes.

Valdavalt olid ajateenistusse asunud noormehed keskharidusega.

Järgmisel korral kutsub Kaitseressursside Amet kutsealuseid kaitseväkke 27. nädalal.

Ajateenistust alustas 1159 kutsealust, neist 12 neidu

Kaitseressursside Ameti kutsel asus lõppeval nädalal ajateenistusse 1159 kutsealust ja vabatahtlikult 12 neidu.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: “Tunnustan kõiki neid noormehi, kes asusid vabatahtlikuna oma kohustust riigi ees täitma. Neid oli seekordses kutses 40%.
Need noored on üles näidanud küpsust, sest täites esmalt oma kohustuse riigi ees, saavad nad seejärel planeerida edasist elu, õpinguid ja karjääri. Vabatahtlike suur osakaal annab eelduse ka nende noormeeste edukamaks väljaõppeks kaitseväes“.

Vabatahtlikeks loetakse need noormehed, kes ära ootamata Kaitseressursside Ameti kutset avaldavad ise soovi ajateenistusse tulla.

Enim noormehi suundus aega teenima Kuperjanovi jalaväepataljoni, 1. jalaväebrigaadi ja Viru jalaväepataljoni. Kõik 12 neidu alustasid väljaõpet 1. jalaväebrigaadis.

Valdav osa ajateenistust alustanutest on kesk- ja põhiharidusega noored ja neist saavad 8-kuulise väljaõppe järel väeosade reakoosseisu liikmed.

Välisriikidest saabunud kutsealuseid oli seekord kokku 10, neist enim lähiriigist Soomest, aga tulijaid oli ka Ameerika Ühendriikidest, Norrast, Suurbritanniast, Kanadast ja mujalt.

Kuna see oli jooksva aasta viimane ajateenistusse kutsumine, siis aastas asus väljaõppele kokku 3305 kutsealust, nende seas vabatahtlikult 33 neidu.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ja neide ajateenistusse 2017. aasta esimesel nädalal.

Algab selle aasta viimane ajateenistusse kutsumine

3. ja 4. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle tuhande noormehe ja vabatahtlikuna ka kümmekond neidu.

Aasta kolmanda ja viimase ajateenistusse kutsumise ajal alustavad kutsealused 8-kuulist väljaõpet, mille järel saab kaitsevägi nende näol täiendust üksuste reakoosseisu jaoks. Valdav osa kutsealustest ja ka vabatahtlikest neidudest alustab väljaõpet 1. ja 2. jalaväebrigaadis.

Reservarmee ja Eesti riigi esmase kaitsevõime aluseks on väljaõpe ajateenistuses. See annab noortele põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana.

Kolmandik tulevasi allohvitsere asus ajateenistusse omal algatusel

Eelmisel nädalal alustas ajateenistust 1786 noort, sealhulgas 16 neidu. Enamik neist saab 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe.

Kaitseressursside Amet on kutsumise tulemustega rahul, sest omal algatusel asus kohustust täitma 569 noort ehk 32%.

Aasta-aastalt on omal algatusel teenistusse asuvate kutsealuste osakaal olnud 30% ringis ja see annab tunnistust, et riigi kaitsevõimel on olemas tugev vundament motiveeritud noorte näol.

Suvine kõige arvukam kutse on valdavalt allohvitseride kasvulava: 11-kuuline väljaõpe annab hea juhtimiskogemuse ja mitmekülgsed oskused.

Teadlikud noored teevad taotluse asuda ajateenistusse juba lõpuklassis ja läbivad teenistuse kohe pärast gümnaasiumi. Nii on hiljem vabad käed edasiõppimise ja karjääri planeerimiseks.

Valdav osa juulikutse noortest on kesk- ja kõrgharidusega.  Kõige rohkem asus noori väljaõppele 1. jalaväebrigaadis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, logistikapataljonis ja vahipataljonis.

Neidude väljaõpe toimub Kuperjanovi jalaväepataljonis ja 1. jalaväebrigaadis.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal ehk 3. ja 4. oktoobril.

Tehniline tõrge e-posti töös

17. juunist 20. juunini esines tõrkeid krainfo@kra.ee e-postkasti töös. Kui saatsite sel perioodil kaitseressursside ametile nimetatud aadressil kirja ning tagasisideks saite veateate, siis palun saatke oma kiri uuesti. Kuna tehnilised probleemid on nüüdseks lahendatud, võite oma kirja uuesti saata krainfo@kra.ee aadressil.  Vabandame ebamugavuste pärast!

Tallinnas 31. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

Tallinnas 31. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

19. ja 20. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

19. ja 20. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Statistikaamet tunnustas Kaitseressursside Ametit hea koostööpartnerina

Statistikaamet valis 2015. aasta andmeesitajaks HKScan Estonia AS-i, statistikasõbralikuks andmekogupartneriks Kaitseressursside Ameti ja statistikasõbralikuks teaduspartneriks Rivo Noorkõivu.

„Aasta parimate tiitleid annab Statistikaamet välja teist aastat ja soovime sellest teha traditsiooni, mille abil väärtustame andmeesitajate, teaduspartnerite ja andmekogupartnerite tööd ja toome parimaid teistele eeskujuks,“ selgitas Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

Suurettevõtted täidavad mitmeid küsimustikke ja annavad seeläbi olulise panuse usaldusväärse riikliku statistika valmimisse. „Eelmise aasta parimaks andmeesitajaks valitud HKScan Estonia AS on silma paistnud eeskujuliku andmete esitamise ja pikaajalise meeldiva koostööga, mistõttu soovime ettevõtet andmeesitajate seas esile tõsta,“ sõnas Oopkaup.

Statistikaamet kasutab statistikatööde tegemisel ka riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kogutud andmeid, kui nende andmete alusel on võimalik teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikat. 67% statistikatööde puhul kasutab Statistikaamet andmekogude andmeid. Aasta andmekogupartneri tiitliga soovib Statistikaamet tunnustada ameti töö sujuvale ja tõrgeteta toimimisele kõige rohkem kaasa aidanud asutust ja tuua välja parimaid lahendusi. Sel aastal otsustati tiitliga pärjata Kaitseressursside Ametit, kellele kuulub kaitseväekohustuslaste register. „Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistustööde tulemusena on Kaitseressursside Amet taganud loendustööks nüüdisaegse, turvalise ja kvaliteetse andmeedastuse Statistikaametile,“ selgitas Statistikaameti registripõhise rahvaloenduse meeskonna juht Diana Beltadze. „Pikaajaline hea koostöö kaitseväekohustuslaste registripidajaga on alguse saanud juba eelmiste loenduste ettevalmistamiste käigus.“

Aasta teaduspartneri tiitli väljaandmisel keskendutakse lõpptulemusele ehk avaldatud teadustöödele ja nende teemadele, levikule, kasutatavusele ja olulisusele Eesti ühiskonnas. “Inimgeograaf Rivo Noorkõivu soovime tunnustada tema panuse eest riikliku piirkondliku statistika arendamisse ja kindlasti on oluline märkida ta tööd kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi arvutamisel. Pole palju töid, kus riiklik piirkondlik statistika leiaks nii tarka ja süsteemset kasutamist,“ selgitas Oopkaup. „Soovime Rivo Noorkõivu tänada ka Statistikaameti väljaannetesse kirjutatud ülimalt sisukate artiklite eest,“ lisas ta.

Parimate koostööpartnerite tiitlid anti üle täna, 24. märtsil 2016 Statistikaameti üldkoosolekul.

21. märtsil võib olla häiritud üldtelefoni töö

21. märtsil teostab Telia hooldustöid ning seepärast võib ameti üldtelefoni 717 0700 töös esineda häireid.

Tõrgete korral palun võtke ametiga ühendust telefonil 717 0750.

Margus Pae: Toetades riigikaitseõpetust investeerime kaitsetahtesse

Kaitseressursside Amet eraldas riigikaitset õpetavatele koolidele riigieelarvelist toetust 448 730 eurot. Raha eraldati riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks.

Riigikaitset õpetatakse enam kui 150 koolis üle Eesti. Riigikaitselaagrites on alati osalejaid hulgaliselt ja noorte endi hinnang laagripäevadele on väga kiitev. Tänavu on riigikaitselaagritesse oodata üle 5300 noore.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae hinnangul on riigikaitseõpetus on üks paremaid investeeringuid meie kaitsetahtesse: “Eesti iseseisvus sõltub meie kõigi valmisolekust selle eest seista ja seda tuleb mõista juba varakult. Seepärast on riigikaitseõpetus meie laiapindse riigikaitse prioriteet“.

Riigikaitseõpetus on kaitsetahet ja riigi iseseisvust väärtustav gümnaasiumi valikaine, mida toetavad Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja Kaitseliit. Selles teistmoodi koolitunnis on parimal moel ühendatud isamaaline kasvatus, praktilised oskused ja riigikaitselaagri kordumatud elamused. Lisaks rahalisele toetusele abistatakse koole ka asjatundlike ja pühendunud riigikaitseõpetajate või instruktorite leidmisel.

Tegevväelaseks Scoutspataljoni – on sinus terast?

25. jaanuaril algab Kaitseressursside Ameti ja Scoutspataljoni värbamiskampaania, mis kutsub Scoutspataljoni ridadesse mehi ja naisi, kelle siht on tegevväelase karjäär.

Lisaks uute tegevväelaste värbamisele on kampaania üks eesmärk tutvustada kaitseväeteenistuse mitmekülgsust. Scoutspataljon annab tegevväelastele hea väljaõppe ja tagab korraliku varustuse. Eelkõige oodatakse kandideerima parameediku, kuulipilduri ja nooremallohvitseri ametikohtadele.

Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo ootab Scoutspataljoni ridadesse sihikindlaid inimesi, kellele on oluline stabiilsus: „Tegevväelase ameti populaarsus on viimastel aastatel näidanud tõusutrendi. Usun, et Scoutspataljoniga liitumine on ametialaselt hea valik, mida kahetsema ei pea.“

Sel aastal alustab Scoutspataljon üleminekut lahingumasinatele CV9035, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega manööverüksus, mis on võimeline iseseisvaks lahingutegevuseks. Scoutspataljoni kõrge valmidusaste ja kiirreageerimisvõimekus annab vajadusel võimaluse kasutada üksust NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. Pataljoni esmane prioriteet on arendada isikkoosseisu erialaseid ning lahingulisi oskusi, milleks Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet.

Scoutspataljoni värbamiskampaania kestab kolm nädalat ja kõnetab noori vahetult interneti kanalite kaudu. Ka sel aastal rakendatakse internetikanalites erilahendustega videobännereid, mis on varasemate kampaaniate uuringute põhjal kõige efektiivsemad lahendused.

Värbamiskampaania leht www.elukutse.ee/scouts. Scoutspataljoni kohta leiab infot www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon

Ajateenistusse asus ligi 350 noort

Alanud aasta esimene ajateenistusse kutsumine oli igati edukas ja omal tahtel saabus aega teenima kolmandik kutsututest.

„Jätkuvalt annab vabatahtlike 30 %-line osakaal tunnistust noorte inimeste sihikindlusest ja küpsusest oma elu ning karjääri kujundamisel. Mul on hea meel, et noored on otsustanud sedavõrd teadlikult täita oma riigikaitselist kohust ja soovin neile edu väljaõppel ja teenistuses,“ tõdes Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae.

Kõige enam kutsealuseid alustas 11-kuulist väljaõpet vahipataljonis ja 1. jalaväebrigaadi üksustes. Veidi vähem noormehi saavad väljaõppe Viru jalaväepataljonis, mereväes, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis.

Ajateenistust alustas 1. jalaväebrigaadi üksustes vabatahtlikuna ka 5 neidu.

Valdav osa noormehi on keskharidusega, veidi vähem on kõrghariduse ja põhiharidusega noori mehi. Enamusel kutsealustest on B-kategooria juhiluba.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet kutsealused kaitseväkke 27. nädalal.

Selle aasta ajateenistusse kutsumise eesmärk täideti

Kaitseressursside Ameti kutsel asus eelmisel nädalal ajateenistusse 1235 kutsealust ja 3 neidu.

Äsja lõppenud kutsumine oli selle aasta kolmas ja ühtlasi viimane. Teenima asuti 8 kuuks ning selle aja jooksul õpetatakse välja üksuste reakoosseis.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: „Ma tunnustan kõiki noormehi, kes asusid oma kohustust riigi ees täitma vabal tahtel. Neid oli seekord rohkem kui kunagi varem. Niisuguste noorte meeste küpsus teeb tõsiselt heameelt, sest nemad on aru saanud, et ajateenistuskogemus aitab neil paremini koostada oma edasisi eluplaane. Mida suurema tahtega kutsealused ajateenistusse lähevad, seda suurem on eeldus nende edukaks väljaõppeks kaitseväes.“

Vabal tahtel alustanud noormehed avaldasid oma taotlusega soovi tulla aega teenima enne ametipoolset arstliku komisjoni kutset.

Suurima hulga kutsealuseid sai lõppeval nädalal Kuperjanovi jalaväepataljon, järgnesid Viru ja tagalapataljon ning teised väeosad vastavalt vähem. 2 neidu alustas ajateenistust õhutõrjepataljonis ja 1 pioneeripataljonis.

Valdav osa ajateenistust alustanutest on keskharidusega (733), põhiharidusega on 453 ja kõrgharidusega 27 noormeest.

Varasem vabatahtlike osakaal on tänavu olnud 30% ja 31%. Oktoobrikutses oli vabatahtlikke 41%.

Ajateenistusse kutsumise eesmärk sai seega täidetud. Ühtekokku alustas 2015. aastal ajateenistust 3349 kutsealust, sealhulgas vabatahtlikult 17 neidu.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ajateenistusse 2016. aasta 1. nädalal.

Suvises kutses alustasid ajateenistust tulevased ülemad

Eelmisel nädalal alustas ajateenistust 1797 noort, sh 10 neidu. Suurem osa teenistusse asunud noortest saab 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae on kutsumise tulemustega rahul: „Eesmärgid said täidetud ning Eesti iseseisva kaitsevõime järelkasv on tagatud.“ Lisaks headele tulemustele rõhutab Margus Pae, et just suvine kutse on peamine ohvitseride kasvulava ning seetõttu paljude noorte teadlik valik: „Kui tahetakse ajateenistusest võtta maksimum, tullakse teenistusse suvel – saab hea juhtimiskogemuse, väljaõpe on põnev ja mitmekesine, erialade valik lai. Teadlikud noored, kel sihid ja eesmärgid selged, ei jää ootama ameti kutset, vaid annavad oma soovist meile juba gümnaasiumi lõpuklassis märku, et suvise kutsega ajateenistusse asuda ja pärast teenistust väärtusliku kogemuse võrra rikkamana ellu astuda.“

Kõige enam asus noori seekord teenistusse Kuperjanovi jalaväepataljonis, tagalapataljonis ja Viru jalaväepataljonis. Valdav osa neist oli kesk- või kõrgharidusega.

Järgmine kord kutsutakse ajateenistusse 40. nädalal, s.o 28. septembrist 2. oktoobrini. Siis alustab teenistust ligi 1200 kutsealust.

 

Sel nädalal asub ajateenistusse ligi 1700 kutsealust

Nädala algul alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 1700 noormeest.

Suvel alustavad ajateenistust kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist teenistust: autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Lisaks noormeestele asub teenistusse ka kuni 10 neidu.

Kõige enam kutsealuseid asub aega teenima tagalapataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Viru jalaväepataljonis. Vabatahtlikuna ajateenistusse asuvad neiud suunduvad Kuperjanovi jalaväepataljoni, pioneeripataljoni ja õhutõrjepataljoni.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas.

21. ja 22. mail ei toimu kutsealuste vastuvõttu

21. ja 22. mail ei toimu Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondades vastuvõttu.

Taotlused jm saab jätta valvelauda. Vabandame ebamugavuste pärast.

Algas Siil

Algab 15. maini kestev ja kogu Eestit hõlmav kaitseväe ajaloo suurim õppus Siil 2015, kus on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegvväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist.

Siil koosneb kolmest etapist: I etapp 4.—8. maini on üksuste formeerimine ja väljaõpe, II etapp 9.—12. maini on 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus ja lahinguülesannete täitmine ning III etapp 13.—15. maini on operatsiooni lõpetamine ja varustuse esmane hooldus.

Õppusele on enamjaolt kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014. Õppusele on aga kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi. Reservväelased kordavad ja täiendavad ajateenistuses õpitut ning harjutavad üksuste koostegevust.

Õppusele “Siil 2015” kutsutakse reservväelasi üldjuhul kaheks perioodiks. Suurem osa kutsutakse kohale 12 päevaks, et viia läbi kogu brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi kutsutakse õppusele aga neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimise võimekust, tuletada meelde varem õpitut ja lasta sisse relvad.

Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ning brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll; neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12-päevasel õppekogunemisel osalejad annavad aga võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Veteranipäeval anname au

Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäev on jüripäev, 23. aprill.

Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Veterane on meie seas ligi 2700. See on võimas jõud, kel on hindamatu kogemus ja jätkuv tahe Eesti riigile ja inimestele palju anda. Veteranipäev loob uue traditsiooni, mille eesmärk on väärtustada veterane ja nende lähedasi.

23. aprillil 2015 tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva – missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva.

Veteranipäeva keskne üritus on Veteranirock.

Loe, millised üritused on pühendatud veteranipäevale.