Välja on kuulutatud 2025. aasta reservväelase ja aasta reservüksuse konkurss, mille eesmärk on tunnustada ja esile tõsta silmapaistvaid ja eeskujulikke reservväelasi.

​Kandidaate saab esitada läbi elektroonilise keskkonna, kus peab lühidalt kirjeldama, mille poolest väljatoodud reservväelane või reservüksus (kuni kompanii) on olnud silmapaistev.

• Aasta reservväelase saab esitada SIIN.
• Aasta reservüksuse saab esitada SIIN.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. mai.

Sealhulgas võivad tegevväelased ise esitada enda üksuse võitleja aasta reservväelase tiitlile ning ka enda allüksuse (kuni kompanii tasemeni välja) aasta reservüksuse tiitlile.

Aasta reservväelase peapreemiaks on 5 000 eurot, ergutuspreemiad 1 000 eurot ning aasta reservüksuse rahaline preemia on vastavalt üksuse suurusele ühistegevuse korraldamiseks:

• jagu 500 eurot;
• rühm 1 500 eurot;
• kompanii 4 500 eurot.

Lisaks on võimalus nii aasta reservväelasel kui ka aasta reservüksuse reservväelastel osaleda Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil. Tunnustamist rahastatakse Reservväelaste Fondist.

Nõusoleku automaatsest teavitamisest saab anda kaitseväeteenistuse veebis. Foto: Anne-Greth Lipp/KRA.

Alates aprillist on reservväelastel võimalik enda tööandjat või õppeasutust automaatselt õppekogunemisel osalemisest teavitada.

Tööandja saab teavituse kätte siis, kui reservväelane on kaitseväeteenistuse veebis andnud nõusoleku tööandja või õppeasutuse teavitamiseks. Teatis saadetakse asutuse äriregistris avaldatud ametlikule meiliaadressile. Muudatuse eesmärk on kiirendada ja lihtsustada reservväelase jaoks tööandja või kooli teavitamist õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel osalemisest.

„Varasemalt oli õppekogunemise kutsest teadaandmine üksnes reservväelase teha. Lubades kaitseväeteenistuse veebis teavituse saatmise koolile või tööandjale, muutub teabevahetus riigi ja kodaniku vahel lihtsamaks ja muretumaks,“ ütles Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum.

Õppeasutuse või tööandja teavitamiseks saab anda nõusoleku kaitseväeteenistuse veebis „Andmed“ vahelehel, kus muuhulgas saab uuendada enda isikuandmeid. Nõusolekut saab samamoodi ka lõpetada.

Järgmine märkimisväärne õppekogunemine on suurõppus Siil, mis toimub 5.-23. mail. Siilil osaleb rohkem kui 13 000 võitlejat.

Alates 2018. aastast on Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud reservteenistuses oldud aja eest makstav toetus püsinud sama. See on tinginud olukorra, kus järjest enam reservis olevaid isikuid pole toetusega rahul. Rahulolematust ilmestavad reservväelaste seas läbiviidavad uuringud, kus tuuakse välja õppekogunemisele ilmumist raskendava asjaoluna just väikest toetust.

Reservväelaste toetuse muutmiseks on koostatud esmased analüüsid, kuid põhjalikumaks teema käsitlemiseks on KRA taotlenud Andmekaitse Inspektsioonilt luba viia läbi uuring, et saada Statistikaametilt üldistatud kujul reservis olevate isikute palgaandmed. Palgaandmetest lähtuvalt on võimalik paremini mõista probleemi suurust ning hinnata väljapakutud lahenduste ligilähedast maksumust.

LÄBIVIIDAV UURING: „Reservväelaste kompensatsioonisüsteemi poliitika kujundamine läbi õppekogunemisele kutsutute sissetulekute ja kehtivate toetuste võrdluse“.

EESMÄRK: saada võimalikult täpsed andmed riigikaitselist inimvara puudutavate otsuste tegemiseks ja planeerimiseks aastateks 2026-2035.

UURINGU VALIM: õppustele Ussisõnad 2023 ja Kevadtorm 2024 kutsutud reservväelased. Valimisiseselt eristatakse ohvitseri, allohvitseri ja sõduri ametikohti ning osalenuid, vabastatuid ja mitteilmunuid.

Uuringus kasutatakse:

• isiku pseudonümiseeritud identifitseerimiskoodi
• õppuse nime
• õppusel osalemise staatust
• auastme gruppi
• deklareeritud sotsiaalmaksu summat
• toetuste väljamakse kuud, aastat, liiki ning summat

Uuringu jaoks koostatud andmestikus olevad andmed kustutatakse pärast töö üleandmist KRAle 30 päeva jooksul (II kvartal 2025).

Üldised asutuste andmekaitsereeglid:

• KRA
• Statistikaamet

Kuna huvi noorte seas erioperatsioonide väejuhatuses (EOVJ) ajateenistuse läbimiseks on iga aastaga suurenenud, siis katsed loovad õiglase ja võrdse võimaluse kõikidele soovijatele.

KUIDAS OSALEDA EOVJ AJATEENISTUSE KATSETEL?

1. suundu kaitsevaeteenistus.ee leheküljele
2. täida taotlus ajateenistusse asumiseks
3. lisa taotluse märkmetesse, et soovid asuda ajateenistusse erioperatsioonide väejuhatusse

Katsetel osalemiseks saab taotlusi esitada kuni 18.04.2025

KATSED

Toimumise aeg: 24.05.2025
Toimumise koht: SALASTATUD

Katsed kestavad üks päev ja panevad osalejad proovile nii vaimselt kui füüsiliselt. Füüsiline osa katsetest koosneb kaitseväe kehaliste võimete kontrolltestist ja ujumisharjutusest.

Kehaliste võimete kontrolltestist.

Rohkem infot leiad EOVJ koduelehelt.

Kaitseressursside Amet ja TalTech lõid käed, et koos edendada riigikaitseks vajalikke tehnoloogiaid ja tõhusaid tehnilisi lahendusi.

Amet pakub inseneri- ja IT-tudengitele riigikaitse probleeme nii õppetöös lahendamiseks kui ka lõputööde teemadeks ja abistab ülikooli riigikaitseliste teadmiste ja kogemustega juhendajate leidmisel. Esimesed ülesanded on juba tudengitele lahendada antud.

Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonnajuht Aare Jamnese sõnul on riigikaitses mitmeid IT-alaseid arenduskohti, mis on jõukohased juba bakalaureuseastmes õppivale üliõpilasele. „Näiteks alustatakse TalTechis miinivälja passide rakenduse loomisega, et automaatselt miinivälju positsioneerida ja kaardistada,“ ütles Jamnes.

Kaptenmajor reservis ja tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi lektor Mari-Anne Meister teab, et lahinguväli, nagu me seda meedia vahendusel näeme, on digitaalne ja tehnoloogiliselt mitmekesine. „Eelise saavutab see, kellel on parem ülevaade, täpsemad relvad ja targad võitlejad. Raadio teel juhitavad elektroonilised vahendid võimaldavad täpset kontrolli erinevates rakendustes, alates droonidest kuni sõjaliste süsteemideni. Kõiges selles saab TalTech kaitsevaldkonnas panustada ja kaasa aidata.“

Koostöölepe sätestab teavitustööd erinevate karjäärivõimaluste kohta riigikaitses. Üheks väljundiks on Kaitseressursside Ameti insener-tehnilist haridust omandavate tudengite stipendiumiprogramm, millele saab kandideerida igal aastal novembrist detsembrini.

Detsembri keskpaigast hakati varasemast suuremas mahus hindama nende reservis olevate isikute terviseseisundit, kelle tervis ei vasta ajutiselt nõuetele. Hindamistega pannakse alus reservväe edasistele terviseseisundi hindamistele, juhul kui neid vaja peaks olema.

Terviseseisundi hindamise korraldust reguleerivas määruses toimus selle aasta märtsis muudatus, mis lubab reservis olevate isikute terviseseisundit hinnata tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal. See ei nõua hinnatava inimese kohalolu ning kui terviseseisundi ajutist mittevastavust põhjustanud tervisemure on olemasolevate andmete kohaselt lahenenud, hinnatakse ta arsti poolt tervisenõuetele vastavaks.

Terviseseisundi hindamisi viiakse detsembris läbi ligi 350 reservis oleval isikul, kellest suurem hulk on ajateenistuse läbinud. „Praegu kontrollime peamiselt inimesi, kellel on sõjaaja ametikoht ja kelle terviseseisund on ajutiselt mittevastavaks määratud. Protsesside vaates on see inimesele positiivne areng, sest enam ei ole vaja teda tingimata arstlikule läbivaatusele kohale kutsuda,“ ütles Kaitseressursside Ameti kutsealuste valdkonnajuht Pille Otsatalo. Kui arstil ei ole võimalik reservis oleva isiku tervist hinnata tervise infosüsteemis olevate andmete alusel, tuleb vajadusel siiski arsti läbivaatuse jaoks kohale tulla.

Edaspidi proovitakse aina enam terviseseisundi hindamist arendada. „Terviseseisundi hindamise protsessi on viimaste aastate jooksul järkjärgult kaasajastatud, kasutades järjest paremini digiriigi lahendusi. Inimesekesksus, protsesside tõhustamine ning liigse niinimetatud paberimajanduse vähendamine on kindlasti üks meie prioriteete,” ütles Otsatalo.

Reservis olevate isikute tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele. Omal algatusel hindab amet nende tervist, kellel on lõppenud ajutine ravipikendus. Samuti hindab amet tervist juhul, kui reservis olev isik teatab ametile enda terviseseisundi muutumisest.

Eelmise aasta konkursil valituks osutunud  stipendiaadid. Foto: Denis Georgijev/Kaitseressursside Amet

15. novembril avatakse populaarne stipendiumikonkurss insener-tehnilistele erialadel õppivatele tudengitele. Eesmärk on toetada kuni 30 üliõpilase teadmiste omandamist ning nende rakendamist riigikaitses.

Eelmisel aastal eduka avalöögi teinud stipendiumiprogramm pakub lisaks rahalisele toetusele võimalust olla Kaitseväe uute tehnoloogiliste arengute juures juba õpingute käigus. Tudengile tagatakse valmisolek kõrgkooli lõputöö kirjutamiseks riigikaitse valdkonna teemadel ning kooli lõpetamisel karjääritee riigikaitses.

Kandideerima oodatakse tudengeid, kes soovivad panustada Eesti kaitsevõime arendamisse. „Stipendiumiprogrammi eesmärk on tuua riigikaitsesse inimesi, kellele pakub huvi tähendusrikas töö tehnoloogiliselt kiiresti arenevas valdkonnas. Relvastus, side- ning IT-vahendid on jõudmas täna tasemeni, kus erialaspetsialistid tegelevad tulevikutehnoloogiatega. Seetõttu toetame tulevaste riigikaitsjate õpinguid, et tagada neile parim võimalik haridus,“ ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Konkursi eestvedaja ning Kaitseressursside Ameti turunduse projektijuht Rene Rässa sõnul on stipendiumiprogramm inseneriteaduse eriala õpilastele suurepärane võimalus asuda teenistusse riigikaitses nii, et nende oskused, isikuomadused ja huvi saaks rakendatud parimasse võimalikku kohta. „Julgustan kõiki tudengeid kandideerima, kes tahavad olla sõjaliste võimete tehnoloogilise arengu keskmes ning seda juhtida,“ lisas Rässa.

Stipendiumi summaks on 500 eurot kuus ning arvestusperiood on 10 kuud, mis makstakse välja kahes osas sügis- ja kevadsemestri eduka läbimise eest.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb Kaitseressursside Ametile esitada hiljemalt 15. detsembriks taotlus, motivatsioonikiri, kõrgkooli tõend õppekaval õppimise, õppekava nominaalkestvuse ja õppekoormuse kohta. Kandideerima oodatakse Eesti ülikoolide 2. õppeaasta üliõpilasi, kes tudeerivad tehnikavaldkonna, side- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadel.

Kandideerimise info üksikasjad ja dokumendid leiab siit: https://kra.ee/inseneeriatudengite-stipendiumikonkurss-2024/

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist lõppeb terviseseisundi hindamise teenuse osutamine Raplamaa Haiglas. Edaspidi suunatakse Raplamaal elavad kutsealused terviseseisundi hindamisele alaliselt Tallinnasse, kuid omale sobivaima hindamispaiga saavad kutsealused vajadusel ka ise valida.

Terviseseisundi hindamise lõpetamine Raplas on seotud teenuse optimeerimise ja paindlikuma ajapakkumise võimaldamisega. Kuna kutsealused saavad terviseseisundi hindamise asukohta ja aega ise valida, eelistatakse üksjagu rohkem töö, kooli või reaalse elukoha tõttu Tallinna hindamisi, mis toimuvad tihemini. Raplas toimub sellel aastal kümme terviseseisundi hindamist, kuid Tallinnasse on neid järgmiseks aastaks kavandatud 138. 

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski ütles, et teenuse osutamise lõpetamine on praktiline otsus. „Hea ja võrdlemisi odav ühistranspordi ühendus Tallinna ja Rapla vahel võimaldab kutsealusel olemasolevate valikute piires leida omale sobivaim toimumisaeg ja -koht terviseseisundi hindamiseks. Näiteks kui kutsealune elab Kivi-Vigalas, on talle lähim tõmbekeskus hoopis Pärnu, kus saab samuti hindamist läbida,“ ütles Rannaveski. Hindamisel viibimisega seotud toidu- ja sõidukulud kaetakse kuni 15-eurose hüvitisega, mida saab iga terviseseisundi hindamisel käinud kutsealune. Ühtlasi arvestatakse kaugemalt tulevate kutsealuste puhul ühistranspordi saabumisaegadega. 

Terviseseisundi hindamiste läbiviimist on muudetud üha efektiivsemaks. Olemasolevate terviseandmete põhjal on võimalik tõendada ka tervisenõuetele mittevastamist, mis vähendab hindamisel koha peal käimise vajadust. „Hindamisele kutsutakse kohale vaid need kutsealused, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata ilma tema juuresolekuta. Kui olemasolevatest andmetest ei nähtu ravipikenduse asjaolusid, miski vajab täiendavat läbivaatust või andmete kogumist, tuleb hindamisele siiski kohale ilmuda,“ ütles Rannaveski. 

Terviseseisundi hindamist viiakse läbi kaitseväeteenistust täitma asuvate kodanike ehk kutsealuste seas vanusevahemikus 18-27 aastat. Selle käigus veendutakse, et teenistust alustav kutsealune on terve ja tuleb toime sõjaväelise väljaõppe füüsilise koormuse ning muutunud elukorraldusega. 

_{Oktoobrikutse ajateenijad Kaitseressursside Ameti Tallinna kontori ees. Foto: Denis Georgijev/Kaitseressursside Amet.} 

14.-15. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 880 noort, nende hulgas kuus neidu. 

Ajateenijad asuvad erinevatesse üksustesse üle Eesti: diviisi staabi- ja sidepataljoni Ämaris, diviisi 2. jalaväebrigaadi Võrus ja diviisi suurtükiväepataljoni Tapal ning diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutes. 

Ajateenistusse on asumas seitse sõpruskonda ja 13 välismaalt tulnud kutsealust, kes elavad Soomes, Hollandis, Lätis, Rootsis ja Saksamaal. „Välismaal elavate kutsealuste soov tulla kodumaale ajateenistusse näitab seda, et pühendumus riigile ning seotus siinse eluga on tugev,“ ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Omal algatusel asuvad oktoobris ajateenistusse 48 protsenti kutsealustest. „Vabatahtlikult teenistusse astuvaid noori on aina rohkem. Kui eelmisel aastal läks oktoobrikutsega 46 protsenti omal algatusel, siis 2021. aastal oli neid näiteks 38 protsenti,“ tõdes Rannaveski.  

Oktoobrikutse väljaõpe kestab kaheksa kuud ja selle käigus õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Noored omandavad kasulikke oskusi rasketes oludes toimetulekuks, õpivad selgeks põhiteadmised riigikaitsest ja seda, kuidas ühtse meeskonnana edukalt toimida.  

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas ehk tegu on viimase kutsumisega selles aastanumbris. Järgmine kutsumine toimub 13. jaanuaril 2025. 

Täna algas uus riigikaitseõpetuse toetustaotlusvoor. Toetuse abil on võimalik korraldada transporti riigikaitseõpetuse tundide erinevatesse toimumispaikadesse, hankida õppematerjali ning soetada koolidesse riiklikku õppekava toetavad uuendatud sisuga riigikaitseõpetuse õpikud.

Eelmisest õppeaastast on riigikaitseõpetus kohustuslik kõikidele gümnaasiumi- ja kutseharidusasutustele, mille kvaliteetsemaks läbiviimiseks on Kaitseressursside Amet 2024. aastal koole toetamas kokku 467 000 euroga, millest enamus on kahe eelmise vooruga käesoleval aastal eraldatud. Toetusrahade eesmärk on toetada väljaõpet, rahastades transporti riigikaitselaagrisse, õhk- või sportrelvade hankimist lasketiirus väljaõppe läbiviimiseks või kirjalike õppematerjalide ehk uue riigikaitseõpiku ostu.

Kohustusliku õppe toetamiseks värskelt uuendatud riigikaitseõpetuse õpikus keskendutakse muuhulgas riigikaitselistele teemadele ka elanikkonnakaitsele. Uus käsitlusviis paneb aluse edasisele kodanikuhariduse laiendamisele, et laiapindne riigikaitse jõuaks igasse Eesti koju.

Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse valdkonna juht Aare Jamnes ütles, et riigikaitseõpetus muutub varasemast kaasaegsemaks. „Toetused aitavad luua palju kaasavamaid õpikeskkondi ja -võimalusi õpilastele. Sel aastal oleme toetanud 139 kooli ehk oleme jõudnud vähemalt 7000 õpilaseni,“ ütles Jamnes. „Õpikute puhul on oluline silmas pidada, et isegi kui raamatukaanel on kirjas “gümnaasiumitele ja kutseõppeasutustele”, ulatub nende väärtus ka teiste ainete õpetajate ja lapsevanemateni. Riigikaitseõpetus on kodanikuhariduse üks lahutamatuid osi ning selle tähtsustamist peaksid kõik koolid toetama.“

„Õpik on uudne ja moodne, andes õppurile ülevaate Eesti riigikaitsest ja muust sellega seonduvast,“ ütles Rocca al Mare kooli riigikaitseõpetuse õpetaja Marek Nisuma. „Erinevalt varasematest õpikutest on kasutusele võetud QR-koodid, et õppimist kaasahaaravamaks muuta. Samuti on oluline välja tuua iga peatüki lõpus olevad kinnistamisülesanded. Ajakohastatud on ka lisalugemise ja filmisoovituse rubriigid, “ ütles Nisuma.

Taotlusvoor kestab 23. septembrini. Toetust saavad taotleda koolide direktorid või nende poolt volitatud isikud. Täpsem info on leitav Kaitseressursside Ameti kodulehelt. Riigikaitseõpetuse õpikut saab soetada Maurus Kirjastuselt. 

Anname teada, et Kaitseressursside Amet on 15. ja 16. augustil suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!

15.-17. juulil alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 2300 noort, nende hulgas 36 neidu.

Klassiga ajateenistusse on asumas 30 klassi ja 67 sõpruskonda ning välismaalt on ajateenistusse tulemas kutsealuseid, kes elavad nii Suurbritannias, Soomes, Rootsis kui ka Norras. „Oleme uhked, et ajateenistusse on tulemas kutsealused, kelle elukoht on hetkel välisriigis. See näitab meie noorte tugevat seotust oma kodumaaga ning pühendumust Eesti kaitsmisel,“ sõnas Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Ajateenistusse asutakse erinevatesse üksustesse üle Eesti, sh küberväejuhatusse, erioperatsioonide väejuhatusse, mereväkke ja sõjaväepolitseisse. Niisamuti ka diviisi staabi- ja sidepataljoni, diviisi logistikapataljoni, diviisi 2.jalaväebrigaadi ning diviisi formeerimisega Tapal. Esmakordselt formeerib kaitsevägi diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnaku,  diviisi suurtükiväepataljoni ja diviisi luurepataljoni kõik Tapal.

Eriliselt märkimisväärne käesoleva aasta juulikutse osas on ka see, et erioperatsioonide väejuhatus korraldas sel aastal esimest korda ajateenistusse soovijatele katsed kuna huvi erioperatsioonide väejuhatuses ajateenistuse läbimiseks on iga aastaga suurenenud. Katsed, kus osaleda soovis ligikaudu 150 noort, loovad õiglase ja võrdse võimaluse kõikidele soovijatele. „Erioperatsioonide väejuhatuses katsetel osalejate suur arv näitab meie noorte kõrget motiveeritust ja huvi oma füüsilisi ning vaimseid võimeid proovile panna,“ sõnas Rannaveski.

Noorte kõrget kaitsetahet ilmestab ka jätkuval tõusuteel olev omal algatusel ajateenistusse asunute protsent, mis käesoleva juulikutsega on suisa 77%. „Noorte tahe panustada riigi kaitsmisse on imetlusväärne. On rõõmustav näha, et meie noored on nii teadlikud ja valmis oma riiki teenima,“ ütles peadirektor lõpetuseks.

Lisainfo: press@kra.ee

Kutsumisega seotud fotod laetakse üles siia: https://flic.kr/s/aHBqjBzn7i

Seoses saabuva võidupühaga on kontorid avatud 8.15 – 12.00.

Soovime kõigile ilusaid pühi!

27. veebruaril sõlmisid Kaitseressursside Amet ja Tallinna Ülikool tähtajatu koostööleppe, millega jätkatakse varasemalt Kaitseministeeriumi eestvedamisel läbi viidud riigikaitseõpetajate ettevalmistamist.

Kaitseressursside Ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja Aare Jamnes sõnas, et koostööleppe sõlmimine on oluline verstapost riigikaitseõpetuse arendamisel. ”Kaitseressursside Ameti ülesanne on tuua Eesti riigikaitsesse parimad inimesed ning riigikaitseõpetus ja riigikaitseõpetajad mängivad selles samuti väga suurt rolli,” tõdeb Jamnes.

Alates 2023. aasta algusest on Kaitseressursside Ameti põhimääruses ühe ülesandena riigikaitseõpetusega seonduvate tegevuste koordineerimine. Koostööleppe eesmärk on riigikaitseõpetajate jätkusuutlik koolitamine, lähtudes gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppekavast ning tuginedes õpetajale vajalikust ettevalmistusest.

”Viimase aasta jooksul oleme alustatud uue riigikaitseõpetuse õpiku koostamist ja õpiampsude läbiviimist õpetajatele. Samuti on koostöös Kaitseliiduga arendatud välilaagrite läbiviimist. Nüüd on sinna lisaks astutud suur samm ning koostöös alustatakse riigikaitseõpetuse õpetajaskonna suurendamist ja taseme tõstmist,” täiendab Jamnes.

Õpet viiakse läbi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kutsepedagoogika õppekava erialal ühe valikmoodulina, mille lõpetaja omandab endale riigikaitseõpetaja mikrokraadi. Täpsemad kandideerimistingimused ning lisainfo on nähtav: Riigikaitseõpetuse mikrokraad | Tallinna Ülikool (tlu.ee)

Head pedagoogid, riigikaitseõpetajad ja -huvilised!

Juba tuleval suvel valmivad koostöös Maurus Kirjastusega uuendatud riigikaitseõpetuse õppematerjalid õpiku ja e-kursuse näol. Selle tähtsa verstaposti tähistamiseks alustab Kaitseressursside Amet õpiampsude seeriaga, millest esimene toimub juba 20. märtsil kell 16.00 – 17.30.

Õpiampsu avaloengus tutvustame esimesi riigikaitseõpetuse trükivalmis õpiku peatükke ning jagame näpunäiteid, kuidas riigikaitseõpetuse tunde veelgi enam mitmekesistada.

Olge valmis aktiivselt kaasa mõtlema ja tagasisidet andma, et aidata kaasa kvaliteetsete õppematerjalide loomisele ning riigikaitseõpetuse edendamisele!

Meelespea:

• Õpiamps toimub üle veebi MS Teamsis.
• Õpiampsu veebilink saadetakse registreerunutele vahetult enne ürituse toimumist.
• Üritust salvestatakse, salvestuse saadame hiljem soovijatele meili teel.

Registreeri end siit 👉 https://forms.gle/bAhhXuB5P5QbmVu67.

Registreerimine on avatud 19. märtsini.

Kaitseressursside Ameti Tallinna kontor on 25.jaanuaril avatud külalistele vahemikus 10.00-17.00. Muul ajal külaliste vastuvõttu ei toimu.

Kaitseväekohustuslaste registris toimunud uuendused võimaldavad viia käesoleva aasta jaanuarist läbi kaks olulist toimingut automatiseeritult:

Esimese olulise muudatusena saab registrisse sisestada sõjaväelise väljaõppe kursusi koos vajaliku infoga nagu sõjaväelise väljaõppe tase või õpitud relvasüsteem. Kursuste info alusel väljastatakse ajateenistuse lõpetanutele automaatselt elektrooniline tunnistus ajateenistuse jooksul omandatud oskuste kohta. Teine uuendus võimaldab automaatselt Transpordiametist laekuva info alusel maksta ajateenistuse lõppedes välja enne ajateenistust omandatud B-kategooria juhtimisõiguse hüvitis.

Mõlemad uuendused võimaldavad Kaitseressursside Ametil pakkuda personalihalduse teenust efektiivsemalt ja operatiivsemalt, vabastades sealjuures ressurssi muude teenuste tagamiseks. Küll aga ei ole registri arendused sellega veel lõppenud, sest ees ootavad oma järge reservteenistuse ja mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikud arendused, mis toovad kaasa paremad võimalused reservis olevate isikutega suhtlemiseks ja nendega asjaajamise korraldamiseks.

Kaitseväekohustuslaste register on Kaitseministeeriumi valitsemisala üks riiklikest registritest, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning samuti tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

15. jaanuaril kutsuti Kaitseressursside Ameti poolt ajateenistusse ligikaudu 700 noort. Tulevased ajateenijad alustavad oma teenistust üksustes üle Eesti, sh sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes, diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadis, suurtükiväepataljonis, logistikapataljonis ning staabi- ja sidepataljonis.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles, et ajateenistuse käigus saavad noored luua baasi karjääriks riigikaitses ning omandada oskuseid, mis on tööturul kõrgelt hinnatud. “Stressitaluvus, meeskonnatöö- ja juhtimisoskus ning kiire kohanemisvõime on omadused, mis tulevad kasuks igas elu valdkonnas ja toetavad ka üldiselt elus edukat hakkama saamist,” lausus Rannaveski.

Jaanuarikutse ajateenistus kestab kokku 11 kuud ning selle käigus õpetatakse kaitseväele välja tulevased juhid ja spetsialistid. Ühes noormeestega oodatakse ajateenistusse veel kaheksat neidu ning samuti kahte klassi. Klassiga ajateenistusse asuvad Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Tööstushariduskeskus noored, kes ühildavad küberväejuhatuses kooli praktika ja ajateenistuse. Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine toimub 15.-17. juuli 2024.

Tulevastele ajateenijatele vajalik info koondatakse riigiportaali eesti.ee, mis muudab kutsealuste suhtluse riigiga kiiremaks ja lihtsamaks. 

Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse eesmärk on aidata nii ajateenistuse planeerijal, läbijal kui ka juba reservi arvatul saada vajalik info ja teenused mugavalt ühest kohast ilma, et inimesed peaks seda eri ministeeriumite ja asutuste kodulehtedelt otsima.

Lisaks infoteenusele on plaanis kaitseväekohustus muuta ka personaliseeritud teenuseks. Selleks arendatakse välja andmevahetus kaitseväekohustuslaste registri ja riigiportaali vahel. Lõpptulemusena saab kodanik personaliseeritud osateenuste kaudu staatusepõhiselt esitada taotlusi ning saada teavet tema suhtes algatatud menetluste ja otsuste kohta.

Teenus on jagatud kolmeks: ajateenistuse planeerimine, selle läbimine ja reservteenistuses olemine. Novembri viimasest nädalast alates on kasutajale kättesaadav ajateenistuse planeerimise info ning 2024. aastal lisanduvad ülejäänud kaks etappi.

Ajateenistuse planeerimine on suunatud meessoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat ja tütarlastele, kes soovivad ajateenistusse asuda vabatahtlikult. Ajateenistuse planeerimise vaates jagatakse nii üldist vajalikku teavet, kui võimaldatakse sooritada ka toiminguid ja esitada tahteavaldusi – näiteks terviseseisundi hindamiseks aja broneerimine ja klassiga või sõbraga ajateenistusse asumiseks taotluse esitamine. Ajateenistuse planeerimise osateenus läks avalikuks käesoleva aasta detsembris.

Teine osateenus, milleks on ajateenistuse läbimine ning selle teenuse sihtrühmaks on isikud, kes on asunud ajateenistusse. Lisaks korraldusliku info jagamisele, on eesmärgiks selle osateenuse kaudu võimaldada ajateenijatel esitada puhkusele sõiduks sõidu- ja muude hüvitiste taotlusi.

Kolmas osateenus on reservteenistus. See osateenus on suunatud nii ajateenistuse läbinud reservis olevatele isikutele, kui ka kaitseväekohustuslastele, kes ei ole küll ajateenistust läbinud, kuid on kaitseväekohustuslaste registris arvel reservis oleva isikuna. Selle teenuse kaudu hakatakse kuvama teavet isiku sõjaaja ametikoha, õppekogunemiste kutsete kui ka õppekogunemisel makstava toetuste, hüvitiste ning taotluste esitamise kohta.

Tegevusplaanide kohaselt lähevad ajateenistuse läbimise ja reservteenistuse osateenused avalikuks 2024. aasta esimese poolaasta lõpuks.

Kokkuvõttes on kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse projekti eesmärgiks katta kõik võimalikud infolüngad, koondada kogu teave riigiportaali ning tekitada võimalus kodanikul suhelda riigiga veelgi personaalsemalt ja kiiremalt.

8.-11. novembrini toimuva lisaõppekogunemisega kontrollitakse 220 õhuväe koosseisu arvatud reservväelase mobilisatsioonivalmidust.

„Antud lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll õhuväe üksusele, mille raames kutse saanud reserviste ootab kõigepealt ees kiire elukorralduse muutus. Ümber tuleb mõelda tavapärased pere, töö või hobidega seotud toimetused. Edasi oodatakse kutsutuid kindlal ajal kindlasse kohta formeerimisele. Formeerimise käigus saavad reservväelased varustuse, relvastuse ja vajaliku tehnika. Seejärel jätkub lisaõppekogunemine teadmiste ja oskuste omandamise ning üksuse kokkuharjutamisega,“ kirjeldab Kaitseressursside Ameti reservteenistuse osakonnajuhataja Rainer Järvela õppuse olemust lähemalt.

Loe pikemalt: mil.ee/uudised/valitsus-kutsub-kuni-220-reservvaelast-lisaoppekogunemisele-okas/

Kontrolli kutset: kaitsevaeteenistus.ee

Kaitseressursside Amet kuulutab välja stipendiumikonkursi, mille eesmärk on toetada ja soodustada tehnikavaldkonna õppekavadel õppivate üliõpilaste insener-tehniliste teadmiste ja oskuste omandamist ning edasist rakendamist riigikaitses.

„Eesti on viimastel aastatel investeerinud väga palju kaitsevõimesse, kuid heaks riigikaitseks on vaja eelkõige häid inimesi. Seetõttu on sama oluline panustada ka riigikaitsjatesse. Meie relvastus, IT- või sidevahendid on läinud järjest paremaks ja see nõuab, et riigikaitsjad saaksid tehnoloogiavaldkonnas parima võimaliku hariduse. Uue stipendiumiprogrammiga soovime riigikaitsega siduda 30 tuleviku tehnoloogiaspetsialisti,“ ütleb kaitseminister Hanno Pevkur.

Kandideerima oodatakse tudengeid, kes sooviksid tulevikus osaleda riigikaitse arendamises. „Tulevik toob meile järjest keerulisemaid relvasüsteeme ja infotehnoloogilisi lahendusi, mis tähendab, et suureneb vajadus erialaspetsialistide ja inseneride järele. Kui vanasti relvastati mehi, siis nüüdisajal mehitatakse järjest rohkem relvastust. Julgustan kõiki tudengeid kandideerima, sest kaitsevaldkond pakub teile tööd, millel on suurem eesmärk ja ühiskondlik mõju,“ räägib Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Välja antakse kuni kolmkümmend stipendiumi. Toetuse summaks on 500 eurot kuus, mis makstakse välja kümne õppekuu eest üliõpilase pangakontole kahes osas, kui tal on edukalt läbitud sügis- ja kevadsemester.

Konkursile kandideerimine avatakse 13. novembril 2023. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Kaitseressursside Ametile esitada hiljemalt 13. detsembriks taotlus, motivatsioonikiri, kõrgkooli tõend õppekaval õppimise, õppekava nominaalkestvuse ja õppekoormuse kohta. Kandideerima oodatakse Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli alates 2. õppeaasta üliõpilasi, kes tudeerivad tehnikavaldkonna, side- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadel.

Lisateave: rene.rassa@kra.ee.

Täna ja homme alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadis, Suurtükiväepataljonis, Staabi- ja sidepataljonis ning Küberväejuhatuses kokku 950 noort, kellest ligemale pooled teevad seda vabatahtlikult.

Vabatahtlikult ajateenistust alustavate noorte arv on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud. „Sel nädalal teenistust vabatahtlikult alustavaid noori on 46 protsenti, aasta varem oli see number 42 ja ülemöödunud aastal 38 protsenti,“ ütleb Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. „Siiski tuleb arvestada, et oktoobris põhikutsena ajateenistusse minevate noorte vabatahtlikkuse protsent on võrreldes juulis eelkutsena alustavate noortega madalam.“​​

Põhjuseks, miks põhikutse vabatahtlike osakaal tõusutrendis on, seisneb Rannaveski sõnul viimastel aastatel käivitatud projektide ja riigikaitseõpetajate hea töö koostoimel. „Sellest aastast alates avasime Kaitseressursside Ametis vabatahtliku panustamise osakonna, tänu kelle hea töö tulemusena oleme jõudnud suurema hulga noorteni ning seeläbi saanud neile ajateenistusest saadavat kasu tutvustada. Lisaks asusime kaasama rohkem väljaõppes olevaid ajateenijaid, kes oma positiivset teenistuskogemust endises õppeasutuses tutvustamas käivad,“ räägib Rannaveski ja lisab, et sellest aastast on ka riigikaitseõpetus kohustuslik – see annab meile võimaluse riigikaitse tutvustamiseks igale koolis õppivale noorele.​​

Oktoobrikutse väljaõpe kestab 8 kuud ja selle käigus õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Noored omandavad kasulikke oskusi rasketes oludes toimetulekuks, õpivad selgeks põhiteadmised riigikaitsest ja seda, kuidas ühtse meeskonnana edukalt toimida. Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine toimub 15. jaanuaril 2024.

Anname teada, et seoses õppusega Ussisõnad on Kaitseressursside Ametile laekuvate päringute maht märkimisväärselt tõusnud ning vastame pöördumistele suurendatud koosseisuga igapäevaselt. Sellest tulenevalt tuletame reservväelastele meelde, et veel vastuseta päringu korral tuleb kindlasti siirduda õppekogunemise kutsel määratud kogunemiskohta. Isikud, kes ei saa terviseseisundi tõttu formeerimiskohta ilmuda, peavad edastama esimesel võimalusel väljavõtte töövõimetuslehel viibimisest e-kirja teel aadressile info@kra.ee.

Kui isiku tervislik seisund võimaldab kogunemiskohta ilmuda, siis formeerimispunktis sooritatakse kaebuste korral enne õppekogunemist arstlik läbivaatus ja otsustatakse, kas õppekogunemisel osalemine on võimalik või mitte. Kõikidel muudel juhtudel otsustab õppekogunemisest vabastamise üksuse ülem.

17.–19. juulil alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 2200 noore, nende hulgas 39 sõpruskonda ja 41 klassi.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles, et sel aastal alustab koos sõprade või klassiga teenistust üle 600 noore, mis näitab noorte tahet planeerida ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida see esimesel võimalusel ning teha seda üheskoos.

Rannaveski sõnul on positiivne ka see, et järjest rohkem noori tuleb ajateenistusse vabatahtlikult. „Vabatahtlikult teenistust alustavate noorte osakaal on jätkuvalt tõusuteel, käesoleval juulikutsel alustab teenistust omal algatusel rekordilised 71 protsenti noortest,“ sõnas Rannaveski.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased juhid, erialaspetsialistid ja autojuhid. Teenistust alustatakse diviisi 1. jalaväebrigaadis, diviisi 2. jalaväebrigaadis, diviisi logistikapataljonis, diviisi staabi- ja sidepataljonis, diviisi suurtükiväepataljonis, erioperatsioonide väejuhatuses, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses.

Enamik ajateenistusse asuvaid noori on vähemalt keskharidusega ja B-kategooria juhilubadega. Teiste hulgas asub juulis ajateenistusse 36 naist. Välismaalt tuleb ajateenistusse 11 noort.

Eesti riigi kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Ajateenistuse käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine toimub oktoobris.

Sel nädalal maksti juunis reservi läinud ajateenijatele esmakordselt 1000 eurot juhilubade toetust. Toetust said noored, kes omandasid B-kategooria juhtimisõiguse enne sõduri baaskursuse lõpetamist.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul motiveeritakse uue toetuse liigiga noori enne ajateenistusse asumist omandama vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

„Oluline on, et noored omandavad eelnevalt baasoskused ning Kaitsevägi saab ajateenijate väljaõppeaega kasutada efektiivsemalt eritehnika, raskeveokite ja muu kategooria mootorsõiduki juhtimiskoolituse andmisel,“ kommenteeris Rannaveski.

Rannaveski lisas, et toetuse puhul on tegu väga olulise muudatusega, millel on mõju nii kaitsetahtele kui kaitsevõimele.

Juunis reservi läinud 2819-st ajateenijatest said 1000 eurost toetust 1575 noort, kogusummas 1, 575 miljonit eurot. Kulu kompenseeriti kõigile eelmise aasta juulis ja oktoobris väljaõpet alustanud noortele, kellel oli sõduri baaskursuse lõpuks B-kategooria juhtimisõigus ja kes läbisid ajateenistuse ettenähtud mahus. Juhilubade toetuste maksmine jätkub ka tulevikus.

Toetuse maksmine on võimalik tänu käesoleva aasta 1. aprillist kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduse muudatusele.

Ajateenistuse tunnistuse näidis.

Kaitseressursside Ameti eestvedamisel väljastatakse sel suvel esmakordselt ajateenistuse lõpetanud noortele tunnistus teenistuse läbimise kohta, kuhu kantakse ajateenistuse jooksul läbitud kursused ja koolituste maht. Uus tunnistus kinnitab noore tulevasele tööandjale ja koolile oskusi, mida ta ajateenistuses omandas.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski sõnul on oluline, et Eesti ühiskond ja eriti tööandjad väärtustaksid noorte kogemusi, kes on ajateenistuse läbinud. „Ajateenistuse läbinud noored on Eesti riigile palju andnud, samas saanud vastu palju oskusi ja teadmisi, millega edaspidises elus edukalt hakkama saada,“ sõnas Rannaveski.

Rannaveski lisas, et ajateenistuse jooksul areneb noore juhtimiskogemus, strateegiline mõtlemine, meeskonnatöö, suhtlemisoskus, pinge- ja stressitaluvus, kiire kohanemis- ja õppimisvõime ning enesekindlus.

„Nooremallohvitserid saavad ajateenistuses väärtusliku juhtimis- ja õpetamiskogemuse. IT-valdkonna kursustel saadakse muuhulgas teadmised ja oskused IT-kasutajatoe tagamiseks. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad riiklike eksamite eduka sooritamise järel CE- või D-kategooria juhiloa,“ loetles Rannaveski.

Ajateenistuse tunnistuse prototüüp töötati välja Innotiimi projektis „Tahan ajateenistusse“, kus osalesid Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Pilootprojektina anti eelmisel aastal ajateenistuse lõputunnistus Logistikapataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Küberväejuhatuse ajateenijatele. Pilootprojektist saadud positiivne tagasiside kinnitas, et ajateenistuse tunnistuse väljastamine on tänuväärne ja kasulik algatus. Väljaõpet kirjeldava tunnistuse vajalikkust on uuringutes välja toonud nii ajateenijad kui ka reservväelased.

Tunnistus edastatakse ajateenistuse läbinud noorele pärast teenistuse lõppu kaitseväeteenistuse veebi kaudu esimeseks reservi arvamise päevaks ehk 16. juuniks.

Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas täna valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt asus 2022. aastal vabatahtlikult ajateenistusse 54% noortest. See näitab jätkuvalt noorte kõrget huvi ajateenistus läbida.

Kaitseminister Pevkur märkis, et möödunud aasta oli seoses COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tõttu väljakutsete rohke. Samas näitab vabatahtlikult ajateenistusse asunud noorte protsent jätkuvalt kõrget taset. „Kõrge vabatahtlikkuse protsent ilmestab noorte soovi ja oskust planeerida ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult,“ sõnas Pevkur.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on üheks vabatahtlikkuse kasvu põhjuseks projektid klassiga ja sõpradega ajateenistusse, kus noored saavad asuda ajateenistusse koos oma tuttavatega ning läbida vähemalt sõduri baaskursuse üheskoos. „Eelmisel aastal alustas teenistust 30 klassi ja 33 sõpruskonda ehk projektide peale kokku 451 noort,“ kommenteeris Rannaveski. Ta lisas, et sel aastal alustab teenistust juba 42 klassi ja 70 sõpruskonda.

Eelmisel aastal asus ajateenistusse 3342 noort, kelle hulgas oli 50 naist ning ajateenistusest väljalangemise protsent püsis jätkuvalt madal ehk 4,7%. 2023. aastal on planeeritud ajateenistusse suunata 3710 kutsealust, mis on läbi ajaloo suurim arv.

Ajateenijate seas läbi viidud kompleksuuringust selgus, et üldine rahulolu ajateenistusega on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Ajateenijatest pool või enam olid väga või pigem rahul enamiku aspektidega oma teenistuses. Kõige rohkem olid noored rahul ajateenijate omavaheliste suhetega, samuti üldiste olmetingimustega. Ajateenijatest vastas 70% teenistuse alguses ja 75% teenistuse lõpus, et peab ajateenistuse läbimist Eesti riigi julgeoleku jaoks kindlasti või pigem vajalikuks.

2022. aasta lõpus oli ametis 3356 tegevväelast ning ajateenistuse lõpetanutest jätkas tegevteenistuses 178 noort. Eelmisel aastal osales õppekogunemisel 66,4% ning lisaõppekogunemisel „Okas 2022“ 66% kutsututest.

Rannaveski ütles, et ühe olulise muudatusena võttis riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudatused, mis annavad võimaluse kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise reformiks ning asendusteenistusele reservsüsteemi loomiseks, mis rakendusid 1. aprillist.

„Muuhulgas on edaspidi terviseseisundi hindamine kaitseväekohustuslase jaoks vähekoormavam ning meditsiinipersonali ressurssi optimeeriv. Lisaks on käesolevast aastast kehtestatud ajateenijatele kaks uut toetust – autojuhilubade toetus ja eluasemelaenu intresside hüvitamine,“ lisas Rannaveski.

• Aruanne: Uuringud ja aruanded – Kaitseressursside amet

29. mail kell 18.00 toimub Karjääriõhtu Scoutspataljoniga, mida saab vaadata otseülekandena Facebooki vahendusel.

Virtuaalsel karjääriõhtul tutvustatakse Kaitseministeeriumi haldusala ning ühtlasi saab tutvuda selliste teemadega, nagu: mida kujutab endast Scoutspataljon ning millised on sealsed karjäärivõimalused; ohvitseri ja vanemallohvitseri kogemused Kaitseväe Akadeemiast, tegevteenistusest ning missioonidelt; naisena Kaitseväes – kogemused ajateenistusest missioonideni; kuidas asuda Scoutspataljoni tegevteenistusse?

Karjääriõhtut juhib Riigikaitse Karjäärikeskuse sisseelamispartner Ketlin Liiving.

Otseülekannet saab vaadata SIIT!

Vabariigi Valitsus otsustas täna kuulutada välja lisaõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse kuni 607 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja ettepanekul lisaõppekogunemisele Okas kuni 607 Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Võrumaa, Valgamaa ja Sakala maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks on lisaõppekogunemisele kavas kaasata toetavate tegevuste raames kuni 300 Kaitseliidu liiget. Õppus Okas 23-2 kestab 5.-7. maini.

Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksus kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.

Kaitseväe poolt õppusele kutsutud reservväelasest kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressilt www.kaitsevaeteenistus.ee.

Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast:

• Õppusele kutsutud Põlva maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5455 0399 ja e-posti aadressilt polva@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Sakala maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 717 9207 ja e-posti aadressilt sakala@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Tartu maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5192 9180 ja e-posti aadressilt tartu.personal@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Valgamaa maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 717 9405 ja e-posti aadressilt valga@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Võrumaa maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5340 5999 ja e-posti aadressilt voru@kaitseliit.ee

Lisaõppekogunemise Okas 2023-2 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse varitsuste planeerimist ja läbiviimist ning kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nende rajamisega kaasnevaid tegevusi.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Eelmine lisaõppekogunemine Okas toimus tänavu 26. jaanuarist 23. veebruarini.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

6. aprillil osalesid õpilased 35 koolist üle Eesti Tartu Ülikooli teaduskooli riigikaitsevõistlusel Hakk, mida aitas korraldada ka Kaitseressursside Amet.

Juba kolmandat aastat korraldatava veebivõistluse eesmärk oli tekitada noortes huvi riigikaitse vastu, kasvatada nende kaitsetahet ning luua seoseid riigikaitseõpetuse ja teiste õppeainete vahel.

Riigikaitseõpetuse ainevõistlus Hakk oli eelkõige suunatud gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele, kel riigikaitseõpetus valikainena koolis juba läbitud või parajasti pooleli. Soovi korral võisid osaleda ka nooremad õpilased. Osalejate seas oli varasematel võistlustel osalenud riigikaitsehuvilisi, aga ka neid, kel eelnev kokkupuude riigikaitsega sootuks puudus. Kõige enam osaleti tänavu Kuusalu Keskkoolist, kust pani oma teadmised proovile üheksa õpilast.

Veebipõhist testi lahendati Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Osalejad pidid 45 minuti jooksul vastama 23 valikvastustega küsimusele riigikaitse eri teemavaldkondadest. Õige lahenduseni jõudmiseks tuli rakendada ka matemaatika, füüsika, ajaloo, geograafia ja ühiskonnaõpetuse tundides õpitud teadmisi.

Õpilased teadsid hästi esimese Kevadtormi toimumise aastat ning olid edukad riigikaitse arengukava eesmärgi ja NATO artikkel 5 tundmisel. Paljudele valmistasid raskusi automaatrelvade laskejõu arvutamine etteantud andmete põhjal ja Eesti Kaitseväe relvasüsteemide järjestamine nende laskekauguse järgi.

Parima tulemuse pälvis Saaremaa Gümnaasiumi abiturient Kristi Tuuling 23 punktiga. Temale järgnes 22 punktiga Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Anders Aksjonov. Võistluse kolmandale kohale tulid 21 punktiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Claudia Olev, Oskar Tuutma Jakob Westholmi Gümnaasiumi 10. klassist ja Allen Larin Kuusalu Keskkooli 11. klassist. Samuti neli õpilast Rakvere Riigigümnaasiumist: abituriendid Timo Tiimus, Markus Jõgi ja Kris Sipolainen ning 11. klassi õpilane Mare Parve.

Nimetatud õpilastele on välja pandud väärilised auhinnad. Haki eriauhinna pälvib 18 punktiga põhikooliõpilaste seas parima tulemuse saavutanud Tallinna Reaalkooli 6. klassi õpilane Ell Juhani. Auhinnad saadetakse koolidesse maikuu jooksul.

Riigikaitseõpetuse ainevõistlust korraldasid Tartu Ülikooli teaduskool ja Kaitseressursside Amet. Küsimused loodi sel aastal Riigikaitse Rügement MTÜ poolt koostöös riigikaitseõpetajatega.

6. aprillil 2023 toimub taas üleriigiline riigikaitseõpetuse ainevõistlus Hakk. Võistluse põhiliseks sihtrühmaks on gümnaasiumi- ja kutsekoolide õpilased, kes on läbinud riigikaitseõpetuse valikaine. Huvi korral võivad osaleda ka kõik teised koolinoored.

Ainevõistlus toimub 45-minutilise veebipõhise testina Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Õpilased saavad võistlusel osaleda ajavahemikus 8.00 kuni 21.00.

Paremusjärjestus selgitatakse välja ühes arvestuses. Silmapaistvamaid hakke ehk võistluse parimaid ootavad ka auhinnad.

Riigikaitse ainevõistluse eesmärkideks on:

• tekitada noortes huvi riigikaitse vastu tervikuna ja aidata mõista nende rolli selles;
• kasvatada kaitsetahet;
• motiveerida õpilasi omandama süvendatud teoreetilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, sh riigikaitseõpetuse seostest teiste õppeainetega, nagu matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus;
• tutvustada kaitsevaldkonna ja teaduse vahelisi seoseid;
• arendada õpilaste loomingulisust, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimet ning iseseisva töö oskust;
• anda õpilastele võimalus võrrelda oma teadmisi ja oskusi sarnaste huvidega eakaaslaste omadega ning saada tagasisidet oma arengu kohta.

Võistlus on tasuta. Osavõtuks eelregistreerumine ei ole vajalik. Võistlusest saab osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriini alustamisel teeb õpilane endale viktoriinid.ee keskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress) või logib sisse olemasoleva kasutajatunnuse ja parooliga. Osalev õpilane vastutab, et tema poolt enda kohta esitatud andmed on õiged ja korrektsed.

Haki ülesanded ja nende lahendused avanevad keskkonnas viktoriinid.ee.

27. märtsil toimub Riigikaitse Karjäärikeskuse ja Mereväe poolt korraldatav karjääriõhtu Eesti Mereväega, mida saab vaadata Facebooki otseülekandena.

Karjääriõhtul saab teada: kes on meie Eesti mereväelased, Milline on teenistus Eesti mereväes ning kuidas mereväelaseks saada.

Karjääriõhtul esinevad

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska: miks tulla teenistusse mereväkke?

Mereväe veebel staabiveebel Erki Piirfeldt: kes on mereväelane?

Mereväe tuuker vanemmadrus Ardi Bogdanov: tuukriks saamine ja mereväe tuukritöö

Mereväe ohvitser vanemleitnant Taavi Käosaar: teenistus mereväe ohvitserina maal, merel ja välismissioonil

Mereväe vanemallohvitser nooremveebel Andrei Uutmann: vanemallohvitseri teenistuskogemused mereväes

Mereväe ajateenija nooremmaat Karl Markus Kõrm: uus teenistuja mereväes ehk vaade läbi ajateenija silmade

Riigikaitse Karjäärikeskuse värbamisjuht Daisi Želizko: kuidas asuda tegevteenistusse?

Paneeldiskussiooni juhib Riigikaitse Karjäärikeskuse värbamispartner Ketlin Liiving.

Karjääriõhtu algab kell 18.00 ja seda saab vaadata SIIT!

2. märtsil toimub Ülemiste Apollo kinos naistele suunatud ajateenistuse teabepäev, mida saab jälgida ka otseülekandest.

Teabepäeval saab informatsiooni kaitseväekohustuse võtmise ja sellega kaasneva kohta, kuulata kogemuslugusid nii ajateenistuses olevatelt kui ka Kaitseväes teenivatelt naistelt, rohkem teada ajateenistuse olemusest ja edasistest karjäärivõimalustest Kaitseväes. Lisaks tutvustatakse kohapeal ka sõduri varustust.

Teabepäev algab kell 13.00 ja lõpeb kell 16.15. Päeva juhib Arija Helmvee alias Roosabanaanike.

Sündmust saab jälgida otseülekandes siit: https://www.youtube.com/watch?v=aDfqgsOu_jc

Rohkem informatsiooni: https://naisedvormi.ee/

President Alar Karis andis Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel 262 tegev- ja reservväelasele sõjalised auastmed ning mitu tunnustust pälvisid ka Kaitseressursside Ameti töötajad.

KRA-st said auastmed kapten Henri Hendrikson, leitnant Aare Jamnes ja vanemveebel Anu Lillipuu-Blank.

Kaitseväe leitnant (r) Aare Jamnes ütles, et töötamine Kaitseressursside Ametis ei välista tegusal reservväelasel panustada ja saada tunnustatud ka reservteenistuses olles. “2008. aastal Pioneeripataljoni ajateenistusse minnes olin veendunud, et riigikaitse jääb üheks minu elu osaks. Mul on hea meel, et Eesti Reservohvitseride Kogu pakkus mulle arenguvõimalusi ka reservis olles. Pioneerijao ülemast pioneeripataljoni staapi ja sealt edasi liikumine näitab selgelt Eesti reservteenistuse elujõudu ning reservohvitseri karjäärimudeli toimimist.”

Lisainfo: https://president.ee/et/ametitegevus/kaskkirjad/54560-33-sojavaeliste-auastmete-andmine?fbclid=IwAR3Myx0nKlp38VseQUBALuUEKjJ4mUH-HRMOGvu9iIpCAYouFBYZjGwAH8M

3.02 kell 17:00 kuni 5.02 kell 20:00 ei saa kaitseväekohustuslaste registrit ja kaitseväeteenistuse veebi kasutada, sest toimuvad platvormi uuendamisega seotud tööd.

Kui pärast registri uuendamist tuleb kasutamisel ette tõrkeid, siis palun saatke e-kiri ja tõrke kirjeldus e-posti aadressil contact-project+kra-arendus-kvkr-tugi@incoming.gitlab.com

Vabandame ebamugavuste pärast!

30. jaanuaril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligemale 600 noort ehk tegemist on ajaloo suurima talvekutsega.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles, et selle aasta jaanuarikutse on paarisaja inimese võrra suurem kui varasematel aastatel. „Sel aastal kutsutakse ajateenistusse kokku 300 noort rohkem kui eelmisel aastal, mis on Eesti riigikaitse seisukohast väga oluline, sest ajateenistuse eesmärk on välja õpetada meie riigi kaitseks vajalikud reservüksused.“

Jaanuaris alustatakse teenistust 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses. Ajateenistus kestab kokku 11 kuud, mille jooksul õpetatakse välja tulevased kaitseväe juhid ja spetsialistid.

Jaanuaris alustab teiste hulgas teenistust kolm naist ja üks klass, välismaalt tuleb ajateenistusse viis noort. 71 protsenti teenistust alustavatest noortest on vähemalt keskharidusega.

Sel aastal kutsutakse ajateenistusse 3800 noort. Ajateenistusse asutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on juulis.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja korraldusel lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsutakse õppusele Okas malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast, kes osalevad samuti õppusel oma üksuste koosseisus. Kokku on õppusele Okas kutsutud 830 võitlejat.  

Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksus kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.  

Kaitseväe juhataja suunisel kutsutakse 658 kaitseliitlast õppusele kahes osas. 622 võitlejat kutsutakse õppusele perioodiks 26.-29. jaanuarini ja 36 võitlejat perioodiks 26. jaanuarist – 23. veebruarini paindlikule lisaõppekogunemisele. Malevapealiku kutsega kaasatavad kaitseliitlased osalevad õppusel Okas perioodil 26.-29. jaanuarini.  

Käesoleva lisaõppekogunemise käigus harjutatakse lisaks väikeüksuste taktikale ka paindliku õppekogunemise korraldamist, mille raames ei ole õppekogunemisel osalevad reservväelased kogu lisaõppekogunemise kestel oma teenistuskohas, vaid neil võimaldatakse teenistuskohast lahkuda koos kohustusega ilmuda määratud aja jooksul tagasi teenistuskohta. Valmiduses oleku perioodil on reservväelasel võimalik tegeleda oma isiklike- või tööalaste tegemistega ja neile makstakse selle aja eest reservväelasele ettenähtud toetust. 

Kaitseväe poolt õppusele kutsutud 658 reservväelasest kaitseliitlast saavad kontrollida, kas nemad on kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressilt  www.kaitsevaeteenistus.ee. Malevapealike poolt kutsutud 172 kaitseliitlast saavad kutset kontrollida oma malevast. 

Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast.  

Lisaõppekogunemise Okas 2023 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse käesoleva lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil. 

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.   

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.  

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.  

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.  

13.01 kell 16:00 kuni 15.01 kell 20:00 ei saa kaitseväekohustuslaste registrit ja kaitseväeteenistuse veebi kasutada, sest toimuvad platvormi uuendamisega seotud tööd.

Kui pärast registri uuendamist tuleb kasutamisel ette tõrkeid, siis palun saatke e-kiri ja tõrke kirjeldus e-posti aadressil contact-project+kra-arendus-kvkr-tugi@incoming.gitlab.com

Vabandame ebamugavuste pärast!

Valitsus kiitis heaks kaitseministeeriumi ettepanekud, mille kohaselt asub riik alates järgmisest aastast kompenseerima ajateenijate B-kategooria juhtimisõiguse omandamist ja eluasemelaenu intresse ajateenistuses viibimise perioodil.

„Mõlema kompensatsiooni näol on tegu on väga oluliste muudatusega, millel on ühelt poolt mõju nii kaitsetahtele kui ka kaitsevõimele. Nii juhilubade tegemise kompenseerimine kui eluasemelaenude intresside kompenseerimine ajateenistuses viibimise perioodil on väga praktiline probleem, mistõttu mõjutab otseselt kutsealuste tahet ajateenistus läbida. Soovime motiveerida noori juba enne ajateenistust juhilubasid omandama, et kaitsevägi saaks keskenduda eelkõige sõjalisele väljaõppele. Samuti on B-kategooria juhilubade olemasolu eelduseks, et ajateenistuse ajal saaks õppida raskemate C-, D- ja E-kategooria sõidukite juhtimist. Eluasemelaenu puhul on aga praktiline mure selles, et ajateenistusse tulles on võimalik küll eluasemelaenu põhiosa tagasimaksed peatada, ent mitte intressimakseid. See aga tekitab osade ajateenistusse kutsutute jaoks reaalse probleemi, mille selle eelnõuga soovime kõrvaldada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kaitseväe ja Transpordiameti 2016.–2019. aasta statistika näitab, et B-kategooria juhtimisõigusega noori jääb nii ajateenistuses kui ka ühiskonnas tervikuna vähemaks. Uue meetmena hüvitatakse ajateenistusse asunutele B-kategooria juhtimisõiguse saamiseks tehtud kuludest 1000 eurot, et tõsta noorte soovi teha juhiload enne ajateenistust. Kulu kompenseeritakse kõigile 11-kuulises väljaõppes olevatele isikutele, kellel on B-kategooria juhtimisõigus ja kes läbivad ajateenistuse täismahus.

Eluasemelaenu intressi hüvitist hakatakse ajateenijatele igakuiste maksete ulatuses. Hüvitise saamiseks tuleb teenistuskoha ülemale esitada krediidiasutuse väljastatud laenukohustuse maksegraafik. Kaitsevägi maksab ajateenija pangakontole igakuist hüvitist maksegraafikus kehtestatud intressimäära ulatuses. Hüvitist makstakse kuni ajateenistuse lõpuni. Kaitseministeeriumi iga-aastane rahulolu-uuring näitab, et maksekohustused ja laenud on üks peamisi põhjusi, miks ajateenistusest üritatakse kõrvale hoida või tullakse sinna vastumeelselt.

Kompensatsioonimeetmed rakenduvad kõige varem järgmise aasta esimeses pooles.

30. novembril tunnustati Eesti riigikaitse arendamisel silmapaistvat tööd teinud inimesi Kaitseministeeriumi teenetemärkidega.

Tänu ja tunnustuse said ka mitmed Kaitsteressursside Ameti töötajad:

​Kaie Lennuk sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi pikaajalise silmapaistva panuse eest kutsealuste ajateenistusse suunamisel;

Elerin Promvalds sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi olulise panuse eest valitsemisala personaliteenuste konsolideerimisse;

Kersti Jõgi sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi pikaajalise väärika panuse eest kutsealuste ajateenistusse suunamisel;

Sigrid Sinnep sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest valitsemisala personaliteenuste konsolideerimisse.

Lisaks tunnustati Kaitseressursside Ameti ettepanekul mitmeid meie koostööpartnereid:

Annelie Truija ja Meriana Maidla said Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi panuse eest kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise süsteemi toimimisse ja arengusse;

Kol-ltn Tõnis Asson sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana;

Õie Tallmeister ja Marju Kelviste said Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi panuse eest kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise süsteemi toimimisse ja arengusse;

Lpn Dmitri Drjukov sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana;

Anar Laur ja Kaido Kook said Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi pikaajalise, kõrgetasemelise ja lahendustele orienteeritud teenuste osutamise eest KRA nõrvkoolusüsteemide haldamisel.​

Palju õnne kõigile tunnustuse saanutele!

Kaitsevägi ja Kaitseliit alustavad maakaitse täiendavat komplekteerimist reservväelastega, millega maakaitse kooseis kahekordistub kasvades lähiaastatel 20000 inimeseni. Maakaitse üksustesse määratakse reservväelased, kellel puudub kehtiv sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse Eesti kaitseväes ning kes vastavad seaduses kehtestatud tervisenõuetele.

Iga reservväelane saab oma sõjaaja ametikohale määramist kontrollida kodulehel www.kaitsevaeteenistus.ee. Kui vastate esmastele maakaitses teenimiseks seatud tingimustele, avaneb teile kaitseväeteenistuse veebi sisse logides küsimustik, kus saate valida, millises maakonnas sooviksite maakaitsesse panustada. Palume teil teha oma valik kindlasti hiljemalt 30. novembriks.

Maakaitseüksustesse määramised tehakse detsembri jooksul ning sellest teavitatakse läbi www.kaitsevaeteenistus.ee keskkonna. Maakaitsesse valitud reservväelased, kes ei anna teada oma teenistuspiirkonna eelistusest, määratakse üksustesse vajaduspõhiselt. Maakaitsest saab rohkem lugeda koduleheküljelt www.mil.ee/maakaitse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage e-mailile maakaitse@mil.ee. Vastamise kergendamiseks tooge emailis koos küsimusega ära ka oma ees- ja perekonnanimi, isikukood ja maakond, milles sooviksite maakaitsesse panustada.

Kaitseminister Hanno Pevkur nimetas Kaitseressursside Ameti peadirektoriks senise kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski. Rannaveski asub ametisse 31. oktoobrist, käesoleva aasta 21. märtsist täitis ta Kaitseressursside Ameti peadirektori ülesandeid.

Kaitseminister Pevkuri sõnul on Rannaveski näol tegemist oma valdkonna kogenud asjatundjaga. „Kaitseressursside Amet on viimasel läbi teinud mitmeid suuri muutusi ning Anu on tõestanud oma võimekust neid edukalt ellu viia. Olen veendunud, et üle kümneaastane kogemus valitsemisalas töötamist kindlustab edu ka peadirektori ametis.“

Rannaveski sõnul on Kaitseressursside Ametile lisandunud varasemast rohkem ülesandeid. “Meie vastutada on nüüd kogu kaitseministeeriumi valitsemisala inimressurssidega seotud teemad – nii  kaasaegse tipptasemel personaliteenuse tagamine kui atraktiivsete karjäärivõimaluste toetamine riigikaitses. Samuti on praeguses julgeolekuolukorras jätkuvalt oluline panustada ajateenistuse ja riigikaitseõpetuse populariseerimisse.“

Rannaveski on töötanud kaitseministeeriumi valitsemisalas alates 2011. aastast. Viimased neli aastat on ta kaitseministeeriumis juhtinud kaitseväeteenistuse osakonda. Enne seda töötas ta neli aastat Kaitseressursside Ameti õigusosakonna juhatajana.

Rannaveski lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikoolis haridusteaduskonna eripedagoogika valdkonna ning 2007. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Rannaveskit on 2015. aastal tunnustatud kaitseministeeriumi hõbemärgi ning 2017. aastal III klassi teeneteristiga.

Kaitseressursside Amet loodi 2005. aastal ning hetkel töötab ametis ligi 100 inimest.

17.–19. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 1000 noore, nende hulgas 12 sõpruskonda ja 11 naist.

Kaitseressursside Ameti peadirektori ülesannetes oleva Anu Rannaveski sõnul on positiivne, et noorte huvi koos sõpradega teenistust alustada püsib kõrge ka selle aasta viimases kutses. Rannaveski sõnul näitab see, et projektiga tuleb kindlasti tulevikuski jätkata.

Võimalus sõpruskonnana koos teenima asuda tekkis esmakordselt käesoleva aasta juulikutses.   Projektiga liitudes saavad sõbrad võimalusel valida omale sobiva teenistuse aja ja koha ning läbida sõduribaaskursuse üheskoos.

„Hea meel on, et teenistust alustab 11 naist, mis on nelja võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris,“ kommenteeris Rannaveski. “Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu soost. Ajateenistuse läbinud naised on väga heaks tõestuseks, et nad saavad hakkama võrdselt meestega kõikides üksustes ja ametikohtadel.“

Oktoobrikutse kestab 8 kuud ja selle raames õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Teenistust alustatakse 1. jalaväebrigaadis, 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, toetuse väejuhatuses ja erioperatsioonide väejuhatuses. Välisriikidest tuleb ajateenistusse 11 noort.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 30. jaanuar 2023.

Vabariigi Valitsus otsustas täna kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele „Okas 2022“.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.

Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast Vabariigi Valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist täna õhtuks.

* Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 9609 ja e-posti aadressilt viru@kaitseliit.ee.

Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub Kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Alates 1. septembrist 2022 tegutseb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) valitsusasutusena. RKIK hakkab lisaks kaitseministeeriumi valitsemisala riigihangete ja taristu arendustele korraldama ka asjade sundkasutuse ja riigikaitseülesannete andmisega seotud tegevusi.

Muudatuse eesmärgiks on anda partneritele ja ettevõtjatele selgus, et riigikaitses vajamineva vara vastutajaks on RKIK. Muudatus on oluline seetõttu, et riigikaitseliste varade haldamine toimuks efektiivselt ja kiiresti, mille tõttu on kompetentsi koondumine ühtsesse valitsusasutusse hädavajalik.

RKIK direktori Magnus-Valdemar Saare sõnul tuuakse Kaitseressursside Ametist üle funktsioonid, mis haakuvad tugevalt RKIK igapäevaste tegevustega. „Ettevõtja jaoks muutub pilt oluliselt selgemaks. Septembrist alates on RKIK see, kes rendib, ostab või vajadusel määrab sundkasutuse kõikidele asjadele, mis on seotud riigikaitsega. Ettevõtja jaoks tekib üks nägu, kes suhtleb temaga nii varustamise kui ka ühekordse riigikaitseülesande või asja sundkasutuse teemadel,“ lisas Saar.

Uute funktsioonidena on alates 1. septembrist RKIK ülesanne ühekordsete riigikaitseliste ülesannete kaardistamine ja ettevalmistamine, asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlemine, tsiviiltoetuste registri haldamine ja arendamine ning riigivara valitsemise üleandmise ettevalmistamine alates kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamisest. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse RKIK hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Partneritele ja ettevõtjatele ei too muudatus protseduurilisi muudatusi, kuid lepingupartnerid peavad arvestama kontaktandmete muutumisega.

18.–20. juulil alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 1900 noore, nende hulgas 29 klassi ja 21 sõpruskonda.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul alustavad sõpruskonnad teenistust esmakordselt. „Hea meel on tõdeda, et noored kasutavad võimalust läbida ajateenistus koos oma sõpradega. See võimaldab vähemalt viieliikmelisel sõpruskonnal valida omale sobiv väeosa ja teenimise aeg, samuti saavad sõbrad läbida koos sõduribaaskursuse,“ sõnas Rannaveski.

Rannaveski lisas, et aasta-aastalt muutub populaarsemaks koos klassiga ajateenistusse asumine. „Kui üle-eelmisel aastal alustas koos teenistust 17, eelmine 27, siis selle aasta juulis alustab 29 klassi,“ kommenteeris ta.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased ülemad, erialaspetsilistid ja autojuhid. Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes, toetuse väejuhatuses, erioperatsioonide väejuhatuses ja luurekeskuses.

Enamik teenistusse asuvad noori on keskharidusega. Oma soovi avaldas ajateenistusse asumisel 63% kutsealustest. Teiste hulgas asub juulis ajateenistusse 35 naist.

Eesti riigi kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Ajateenistuse käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 17.–19. oktoobril.

Noormeeste kõrval asub aega teenima ka 5 naist ning projekti raames ühildavad ajateenistuse ja kutsehariduse praktika Kehtna kutsehariduskeskuse IT- süsteemide õpilased.

Teenistust alustatakse 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses. Väljaõpe kestab 11 kuud.

Uue pilootprojekti raames asuvad Kehtna kutsehariduskeskuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna IT- süsteemide nooremspetsialistide eriala õpilased vabatahtlikult ajateenistusse peaaegu kogu kursusega ning saavad koolipraktika ja ajateenistuse läbida ühel ajal. Kooli lõpetavad noored juuni asemel detsembris, kui lõpeb ka nende teenistus kaitseväes.
„Kaks ühes lahendus toimub Eestis esmakordselt ja suure tõenäosusega kogu maailmas,“ ütles küberajateenistuse projekti eestvedaja, staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on juulis.

Kaitsevägi korraldab 17.-25. novembril lisaõppekogunemise Okas 2021, mille käigus kontrollitakse 17. pioneeripataljoni, 27. pioneeripataljoni, 191. luurekompanii ja 291. luurekompanii lahinguvalmidust.

Lisaõppekogunemisega harjutab kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras. Kontrollitakse kaitseväe ja Kaitseliidu mobilisatsioonivalmidust ning harjutatakse mobilisatsioonijuhtimist. Antud õppusel toimub väljaõppe raames koostöös Politsei – ja Piirivalveametiga ka piiri tugevdamine. Eesmärk on ennetada ja tõkestada füüsilise takistusega ebaseaduslikku piiriületust rohkemates kohtades.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama just rahuajal. Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Okas 2021 puudutav lisainfo kutse saanud reservväelastele:

17. pioneeripataljon ja 191. luurekompanii

+372 717 8050

1jvbr.reserv@mil.ee

27. pioneeripataljon ja 291. luurekompanii

+372 717 5010

S1.2JVBR@mil.ee

Üldinfo reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta:

Kaitseressursside Amet

+372 717 0700

info@kra.ee

Meediapäringud

Kapten Taavi Karotamm

pressijaoskonna ülem

5688 2720

taavi.karotamm@mil.ee