Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas täna valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt asus 2022. aastal vabatahtlikult ajateenistusse 54% noortest. See näitab jätkuvalt noorte kõrget huvi ajateenistus läbida.

Kaitseminister Pevkur märkis, et möödunud aasta oli seoses COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tõttu väljakutsete rohke. Samas näitab vabatahtlikult ajateenistusse asunud noorte protsent jätkuvalt kõrget taset. „Kõrge vabatahtlikkuse protsent ilmestab noorte soovi ja oskust planeerida ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult,“ sõnas Pevkur.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on üheks vabatahtlikkuse kasvu põhjuseks projektid klassiga ja sõpradega ajateenistusse, kus noored saavad asuda ajateenistusse koos oma tuttavatega ning läbida vähemalt sõduri baaskursuse üheskoos. „Eelmisel aastal alustas teenistust 30 klassi ja 33 sõpruskonda ehk projektide peale kokku 451 noort,“ kommenteeris Rannaveski. Ta lisas, et sel aastal alustab teenistust juba 42 klassi ja 70 sõpruskonda.

Eelmisel aastal asus ajateenistusse 3342 noort, kelle hulgas oli 50 naist ning ajateenistusest väljalangemise protsent püsis jätkuvalt madal ehk 4,7%. 2023. aastal on planeeritud ajateenistusse suunata 3710 kutsealust, mis on läbi ajaloo suurim arv.

Ajateenijate seas läbi viidud kompleksuuringust selgus, et üldine rahulolu ajateenistusega on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Ajateenijatest pool või enam olid väga või pigem rahul enamiku aspektidega oma teenistuses. Kõige rohkem olid noored rahul ajateenijate omavaheliste suhetega, samuti üldiste olmetingimustega. Ajateenijatest vastas 70% teenistuse alguses ja 75% teenistuse lõpus, et peab ajateenistuse läbimist Eesti riigi julgeoleku jaoks kindlasti või pigem vajalikuks.

2022. aasta lõpus oli ametis 3356 tegevväelast ning ajateenistuse lõpetanutest jätkas tegevteenistuses 178 noort. Eelmisel aastal osales õppekogunemisel 66,4% ning lisaõppekogunemisel „Okas 2022“ 66% kutsututest.

Rannaveski ütles, et ühe olulise muudatusena võttis riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudatused, mis annavad võimaluse kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise reformiks ning asendusteenistusele reservsüsteemi loomiseks, mis rakendusid 1. aprillist.

„Muuhulgas on edaspidi terviseseisundi hindamine kaitseväekohustuslase jaoks vähekoormavam ning meditsiinipersonali ressurssi optimeeriv. Lisaks on käesolevast aastast kehtestatud ajateenijatele kaks uut toetust – autojuhilubade toetus ja eluasemelaenu intresside hüvitamine,“ lisas Rannaveski.

• Aruanne: Uuringud ja aruanded – Kaitseressursside amet

29. mail kell 18.00 toimub Karjääriõhtu Scoutspataljoniga, mida saab vaadata otseülekandena Facebooki vahendusel.

Virtuaalsel karjääriõhtul tutvustatakse Kaitseministeeriumi haldusala ning ühtlasi saab tutvuda selliste teemadega, nagu: mida kujutab endast Scoutspataljon ning millised on sealsed karjäärivõimalused; ohvitseri ja vanemallohvitseri kogemused Kaitseväe Akadeemiast, tegevteenistusest ning missioonidelt; naisena Kaitseväes – kogemused ajateenistusest missioonideni; kuidas asuda Scoutspataljoni tegevteenistusse?

Karjääriõhtut juhib Riigikaitse Karjäärikeskuse sisseelamispartner Ketlin Liiving.

Otseülekannet saab vaadata SIIT!

Vabariigi Valitsus otsustas täna kuulutada välja lisaõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse kuni 607 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja ettepanekul lisaõppekogunemisele Okas kuni 607 Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Võrumaa, Valgamaa ja Sakala maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks on lisaõppekogunemisele kavas kaasata toetavate tegevuste raames kuni 300 Kaitseliidu liiget. Õppus Okas 23-2 kestab 5.-7. maini.

Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksus kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.

Kaitseväe poolt õppusele kutsutud reservväelasest kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressilt www.kaitsevaeteenistus.ee.

Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast:

• Õppusele kutsutud Põlva maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5455 0399 ja e-posti aadressilt polva@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Sakala maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 717 9207 ja e-posti aadressilt sakala@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Tartu maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5192 9180 ja e-posti aadressilt tartu.personal@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Valgamaa maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 717 9405 ja e-posti aadressilt valga@kaitseliit.ee
• Õppusele kutsutud Võrumaa maleva liikmed saavad lisainfot telefonilt +372 5340 5999 ja e-posti aadressilt voru@kaitseliit.ee

Lisaõppekogunemise Okas 2023-2 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse varitsuste planeerimist ja läbiviimist ning kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nende rajamisega kaasnevaid tegevusi.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Eelmine lisaõppekogunemine Okas toimus tänavu 26. jaanuarist 23. veebruarini.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

6. aprillil osalesid õpilased 35 koolist üle Eesti Tartu Ülikooli teaduskooli riigikaitsevõistlusel Hakk, mida aitas korraldada ka Kaitseressursside Amet.

Juba kolmandat aastat korraldatava veebivõistluse eesmärk oli tekitada noortes huvi riigikaitse vastu, kasvatada nende kaitsetahet ning luua seoseid riigikaitseõpetuse ja teiste õppeainete vahel.

Riigikaitseõpetuse ainevõistlus Hakk oli eelkõige suunatud gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele, kel riigikaitseõpetus valikainena koolis juba läbitud või parajasti pooleli. Soovi korral võisid osaleda ka nooremad õpilased. Osalejate seas oli varasematel võistlustel osalenud riigikaitsehuvilisi, aga ka neid, kel eelnev kokkupuude riigikaitsega sootuks puudus. Kõige enam osaleti tänavu Kuusalu Keskkoolist, kust pani oma teadmised proovile üheksa õpilast.

Veebipõhist testi lahendati Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Osalejad pidid 45 minuti jooksul vastama 23 valikvastustega küsimusele riigikaitse eri teemavaldkondadest. Õige lahenduseni jõudmiseks tuli rakendada ka matemaatika, füüsika, ajaloo, geograafia ja ühiskonnaõpetuse tundides õpitud teadmisi.

Õpilased teadsid hästi esimese Kevadtormi toimumise aastat ning olid edukad riigikaitse arengukava eesmärgi ja NATO artikkel 5 tundmisel. Paljudele valmistasid raskusi automaatrelvade laskejõu arvutamine etteantud andmete põhjal ja Eesti Kaitseväe relvasüsteemide järjestamine nende laskekauguse järgi.

Parima tulemuse pälvis Saaremaa Gümnaasiumi abiturient Kristi Tuuling 23 punktiga. Temale järgnes 22 punktiga Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Anders Aksjonov. Võistluse kolmandale kohale tulid 21 punktiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Claudia Olev, Oskar Tuutma Jakob Westholmi Gümnaasiumi 10. klassist ja Allen Larin Kuusalu Keskkooli 11. klassist. Samuti neli õpilast Rakvere Riigigümnaasiumist: abituriendid Timo Tiimus, Markus Jõgi ja Kris Sipolainen ning 11. klassi õpilane Mare Parve.

Nimetatud õpilastele on välja pandud väärilised auhinnad. Haki eriauhinna pälvib 18 punktiga põhikooliõpilaste seas parima tulemuse saavutanud Tallinna Reaalkooli 6. klassi õpilane Ell Juhani. Auhinnad saadetakse koolidesse maikuu jooksul.

Riigikaitseõpetuse ainevõistlust korraldasid Tartu Ülikooli teaduskool ja Kaitseressursside Amet. Küsimused loodi sel aastal Riigikaitse Rügement MTÜ poolt koostöös riigikaitseõpetajatega.

6. aprillil 2023 toimub taas üleriigiline riigikaitseõpetuse ainevõistlus Hakk. Võistluse põhiliseks sihtrühmaks on gümnaasiumi- ja kutsekoolide õpilased, kes on läbinud riigikaitseõpetuse valikaine. Huvi korral võivad osaleda ka kõik teised koolinoored.

Ainevõistlus toimub 45-minutilise veebipõhise testina Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Õpilased saavad võistlusel osaleda ajavahemikus 8.00 kuni 21.00.

Paremusjärjestus selgitatakse välja ühes arvestuses. Silmapaistvamaid hakke ehk võistluse parimaid ootavad ka auhinnad.

Riigikaitse ainevõistluse eesmärkideks on:

• tekitada noortes huvi riigikaitse vastu tervikuna ja aidata mõista nende rolli selles;
• kasvatada kaitsetahet;
• motiveerida õpilasi omandama süvendatud teoreetilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, sh riigikaitseõpetuse seostest teiste õppeainetega, nagu matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus;
• tutvustada kaitsevaldkonna ja teaduse vahelisi seoseid;
• arendada õpilaste loomingulisust, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimet ning iseseisva töö oskust;
• anda õpilastele võimalus võrrelda oma teadmisi ja oskusi sarnaste huvidega eakaaslaste omadega ning saada tagasisidet oma arengu kohta.

Võistlus on tasuta. Osavõtuks eelregistreerumine ei ole vajalik. Võistlusest saab osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriini alustamisel teeb õpilane endale viktoriinid.ee keskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress) või logib sisse olemasoleva kasutajatunnuse ja parooliga. Osalev õpilane vastutab, et tema poolt enda kohta esitatud andmed on õiged ja korrektsed.

Haki ülesanded ja nende lahendused avanevad keskkonnas viktoriinid.ee.

27. märtsil toimub Riigikaitse Karjäärikeskuse ja Mereväe poolt korraldatav karjääriõhtu Eesti Mereväega, mida saab vaadata Facebooki otseülekandena.

Karjääriõhtul saab teada: kes on meie Eesti mereväelased, Milline on teenistus Eesti mereväes ning kuidas mereväelaseks saada.

Karjääriõhtul esinevad

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska: miks tulla teenistusse mereväkke?

Mereväe veebel staabiveebel Erki Piirfeldt: kes on mereväelane?

Mereväe tuuker vanemmadrus Ardi Bogdanov: tuukriks saamine ja mereväe tuukritöö

Mereväe ohvitser vanemleitnant Taavi Käosaar: teenistus mereväe ohvitserina maal, merel ja välismissioonil

Mereväe vanemallohvitser nooremveebel Andrei Uutmann: vanemallohvitseri teenistuskogemused mereväes

Mereväe ajateenija nooremmaat Karl Markus Kõrm: uus teenistuja mereväes ehk vaade läbi ajateenija silmade

Riigikaitse Karjäärikeskuse värbamisjuht Daisi Želizko: kuidas asuda tegevteenistusse?

Paneeldiskussiooni juhib Riigikaitse Karjäärikeskuse värbamispartner Ketlin Liiving.

Karjääriõhtu algab kell 18.00 ja seda saab vaadata SIIT!

2. märtsil toimub Ülemiste Apollo kinos naistele suunatud ajateenistuse teabepäev, mida saab jälgida ka otseülekandest.

Teabepäeval saab informatsiooni kaitseväekohustuse võtmise ja sellega kaasneva kohta, kuulata kogemuslugusid nii ajateenistuses olevatelt kui ka Kaitseväes teenivatelt naistelt, rohkem teada ajateenistuse olemusest ja edasistest karjäärivõimalustest Kaitseväes. Lisaks tutvustatakse kohapeal ka sõduri varustust.

Teabepäev algab kell 13.00 ja lõpeb kell 16.15. Päeva juhib Arija Helmvee alias Roosabanaanike.

Sündmust saab jälgida otseülekandes siit: https://www.youtube.com/watch?v=aDfqgsOu_jc

Rohkem informatsiooni: https://naisedvormi.ee/

President Alar Karis andis Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel 262 tegev- ja reservväelasele sõjalised auastmed ning mitu tunnustust pälvisid ka Kaitseressursside Ameti töötajad.

KRA-st said auastmed kapten Henri Hendrikson, leitnant Aare Jamnes ja vanemveebel Anu Lillipuu-Blank.

Kaitseväe leitnant (r) Aare Jamnes ütles, et töötamine Kaitseressursside Ametis ei välista tegusal reservväelasel panustada ja saada tunnustatud ka reservteenistuses olles. “2008. aastal Pioneeripataljoni ajateenistusse minnes olin veendunud, et riigikaitse jääb üheks minu elu osaks. Mul on hea meel, et Eesti Reservohvitseride Kogu pakkus mulle arenguvõimalusi ka reservis olles. Pioneerijao ülemast pioneeripataljoni staapi ja sealt edasi liikumine näitab selgelt Eesti reservteenistuse elujõudu ning reservohvitseri karjäärimudeli toimimist.”

Lisainfo: https://president.ee/et/ametitegevus/kaskkirjad/54560-33-sojavaeliste-auastmete-andmine?fbclid=IwAR3Myx0nKlp38VseQUBALuUEKjJ4mUH-HRMOGvu9iIpCAYouFBYZjGwAH8M

3.02 kell 17:00 kuni 5.02 kell 20:00 ei saa kaitseväekohustuslaste registrit ja kaitseväeteenistuse veebi kasutada, sest toimuvad platvormi uuendamisega seotud tööd.

Kui pärast registri uuendamist tuleb kasutamisel ette tõrkeid, siis palun saatke e-kiri ja tõrke kirjeldus e-posti aadressil contact-project+kra-arendus-kvkr-tugi@incoming.gitlab.com

Vabandame ebamugavuste pärast!

30. jaanuaril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligemale 600 noort ehk tegemist on ajaloo suurima talvekutsega.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles, et selle aasta jaanuarikutse on paarisaja inimese võrra suurem kui varasematel aastatel. „Sel aastal kutsutakse ajateenistusse kokku 300 noort rohkem kui eelmisel aastal, mis on Eesti riigikaitse seisukohast väga oluline, sest ajateenistuse eesmärk on välja õpetada meie riigi kaitseks vajalikud reservüksused.“

Jaanuaris alustatakse teenistust 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses. Ajateenistus kestab kokku 11 kuud, mille jooksul õpetatakse välja tulevased kaitseväe juhid ja spetsialistid.

Jaanuaris alustab teiste hulgas teenistust kolm naist ja üks klass, välismaalt tuleb ajateenistusse viis noort. 71 protsenti teenistust alustavatest noortest on vähemalt keskharidusega.

Sel aastal kutsutakse ajateenistusse 3800 noort. Ajateenistusse asutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on juulis.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja korraldusel lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsutakse õppusele Okas malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast, kes osalevad samuti õppusel oma üksuste koosseisus. Kokku on õppusele Okas kutsutud 830 võitlejat.  

Reservväelastest kaitseliitlased, kelle üksus kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta.  

Kaitseväe juhataja suunisel kutsutakse 658 kaitseliitlast õppusele kahes osas. 622 võitlejat kutsutakse õppusele perioodiks 26.-29. jaanuarini ja 36 võitlejat perioodiks 26. jaanuarist – 23. veebruarini paindlikule lisaõppekogunemisele. Malevapealiku kutsega kaasatavad kaitseliitlased osalevad õppusel Okas perioodil 26.-29. jaanuarini.  

Käesoleva lisaõppekogunemise käigus harjutatakse lisaks väikeüksuste taktikale ka paindliku õppekogunemise korraldamist, mille raames ei ole õppekogunemisel osalevad reservväelased kogu lisaõppekogunemise kestel oma teenistuskohas, vaid neil võimaldatakse teenistuskohast lahkuda koos kohustusega ilmuda määratud aja jooksul tagasi teenistuskohta. Valmiduses oleku perioodil on reservväelasel võimalik tegeleda oma isiklike- või tööalaste tegemistega ja neile makstakse selle aja eest reservväelasele ettenähtud toetust. 

Kaitseväe poolt õppusele kutsutud 658 reservväelasest kaitseliitlast saavad kontrollida, kas nemad on kaitseväe poolt lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväeteenistuse veebist aadressilt  www.kaitsevaeteenistus.ee. Malevapealike poolt kutsutud 172 kaitseliitlast saavad kutset kontrollida oma malevast. 

Kõik õppusel osalejad saavad lisainfot lisaõppekogunemise kohta oma kodumalevast.  

Lisaõppekogunemise Okas 2023 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse käesoleva lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil. 

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.   

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.  

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.  

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.  

13.01 kell 16:00 kuni 15.01 kell 20:00 ei saa kaitseväekohustuslaste registrit ja kaitseväeteenistuse veebi kasutada, sest toimuvad platvormi uuendamisega seotud tööd.

Kui pärast registri uuendamist tuleb kasutamisel ette tõrkeid, siis palun saatke e-kiri ja tõrke kirjeldus e-posti aadressil contact-project+kra-arendus-kvkr-tugi@incoming.gitlab.com

Vabandame ebamugavuste pärast!

Valitsus kiitis heaks kaitseministeeriumi ettepanekud, mille kohaselt asub riik alates järgmisest aastast kompenseerima ajateenijate B-kategooria juhtimisõiguse omandamist ja eluasemelaenu intresse ajateenistuses viibimise perioodil.

„Mõlema kompensatsiooni näol on tegu on väga oluliste muudatusega, millel on ühelt poolt mõju nii kaitsetahtele kui ka kaitsevõimele. Nii juhilubade tegemise kompenseerimine kui eluasemelaenude intresside kompenseerimine ajateenistuses viibimise perioodil on väga praktiline probleem, mistõttu mõjutab otseselt kutsealuste tahet ajateenistus läbida. Soovime motiveerida noori juba enne ajateenistust juhilubasid omandama, et kaitsevägi saaks keskenduda eelkõige sõjalisele väljaõppele. Samuti on B-kategooria juhilubade olemasolu eelduseks, et ajateenistuse ajal saaks õppida raskemate C-, D- ja E-kategooria sõidukite juhtimist. Eluasemelaenu puhul on aga praktiline mure selles, et ajateenistusse tulles on võimalik küll eluasemelaenu põhiosa tagasimaksed peatada, ent mitte intressimakseid. See aga tekitab osade ajateenistusse kutsutute jaoks reaalse probleemi, mille selle eelnõuga soovime kõrvaldada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kaitseväe ja Transpordiameti 2016.–2019. aasta statistika näitab, et B-kategooria juhtimisõigusega noori jääb nii ajateenistuses kui ka ühiskonnas tervikuna vähemaks. Uue meetmena hüvitatakse ajateenistusse asunutele B-kategooria juhtimisõiguse saamiseks tehtud kuludest 1000 eurot, et tõsta noorte soovi teha juhiload enne ajateenistust. Kulu kompenseeritakse kõigile 11-kuulises väljaõppes olevatele isikutele, kellel on B-kategooria juhtimisõigus ja kes läbivad ajateenistuse täismahus.

Eluasemelaenu intressi hüvitist hakatakse ajateenijatele igakuiste maksete ulatuses. Hüvitise saamiseks tuleb teenistuskoha ülemale esitada krediidiasutuse väljastatud laenukohustuse maksegraafik. Kaitsevägi maksab ajateenija pangakontole igakuist hüvitist maksegraafikus kehtestatud intressimäära ulatuses. Hüvitist makstakse kuni ajateenistuse lõpuni. Kaitseministeeriumi iga-aastane rahulolu-uuring näitab, et maksekohustused ja laenud on üks peamisi põhjusi, miks ajateenistusest üritatakse kõrvale hoida või tullakse sinna vastumeelselt.

Kompensatsioonimeetmed rakenduvad kõige varem järgmise aasta esimeses pooles.

30. novembril tunnustati Eesti riigikaitse arendamisel silmapaistvat tööd teinud inimesi Kaitseministeeriumi teenetemärkidega.

Tänu ja tunnustuse said ka mitmed Kaitsteressursside Ameti töötajad:

​Kaie Lennuk sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi pikaajalise silmapaistva panuse eest kutsealuste ajateenistusse suunamisel;

Elerin Promvalds sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi olulise panuse eest valitsemisala personaliteenuste konsolideerimisse;

Kersti Jõgi sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi pikaajalise väärika panuse eest kutsealuste ajateenistusse suunamisel;

Sigrid Sinnep sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest valitsemisala personaliteenuste konsolideerimisse.

Lisaks tunnustati Kaitseressursside Ameti ettepanekul mitmeid meie koostööpartnereid:

Annelie Truija ja Meriana Maidla said Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi panuse eest kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise süsteemi toimimisse ja arengusse;

Kol-ltn Tõnis Asson sai Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana;

Õie Tallmeister ja Marju Kelviste said Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi panuse eest kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise süsteemi toimimisse ja arengusse;

Lpn Dmitri Drjukov sai Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana;

Anar Laur ja Kaido Kook said Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi pikaajalise, kõrgetasemelise ja lahendustele orienteeritud teenuste osutamise eest KRA nõrvkoolusüsteemide haldamisel.​

Palju õnne kõigile tunnustuse saanutele!

Kaitsevägi ja Kaitseliit alustavad maakaitse täiendavat komplekteerimist reservväelastega, millega maakaitse kooseis kahekordistub kasvades lähiaastatel 20000 inimeseni. Maakaitse üksustesse määratakse reservväelased, kellel puudub kehtiv sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse Eesti kaitseväes ning kes vastavad seaduses kehtestatud tervisenõuetele.

Iga reservväelane saab oma sõjaaja ametikohale määramist kontrollida kodulehel www.kaitsevaeteenistus.ee. Kui vastate esmastele maakaitses teenimiseks seatud tingimustele, avaneb teile kaitseväeteenistuse veebi sisse logides küsimustik, kus saate valida, millises maakonnas sooviksite maakaitsesse panustada. Palume teil teha oma valik kindlasti hiljemalt 30. novembriks.

Maakaitseüksustesse määramised tehakse detsembri jooksul ning sellest teavitatakse läbi www.kaitsevaeteenistus.ee keskkonna. Maakaitsesse valitud reservväelased, kes ei anna teada oma teenistuspiirkonna eelistusest, määratakse üksustesse vajaduspõhiselt. Maakaitsest saab rohkem lugeda koduleheküljelt www.mil.ee/maakaitse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage e-mailile maakaitse@mil.ee. Vastamise kergendamiseks tooge emailis koos küsimusega ära ka oma ees- ja perekonnanimi, isikukood ja maakond, milles sooviksite maakaitsesse panustada.

Kaitseminister Hanno Pevkur nimetas Kaitseressursside Ameti peadirektoriks senise kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski. Rannaveski asub ametisse 31. oktoobrist, käesoleva aasta 21. märtsist täitis ta Kaitseressursside Ameti peadirektori ülesandeid.

Kaitseminister Pevkuri sõnul on Rannaveski näol tegemist oma valdkonna kogenud asjatundjaga. „Kaitseressursside Amet on viimasel läbi teinud mitmeid suuri muutusi ning Anu on tõestanud oma võimekust neid edukalt ellu viia. Olen veendunud, et üle kümneaastane kogemus valitsemisalas töötamist kindlustab edu ka peadirektori ametis.“

Rannaveski sõnul on Kaitseressursside Ametile lisandunud varasemast rohkem ülesandeid. “Meie vastutada on nüüd kogu kaitseministeeriumi valitsemisala inimressurssidega seotud teemad – nii  kaasaegse tipptasemel personaliteenuse tagamine kui atraktiivsete karjäärivõimaluste toetamine riigikaitses. Samuti on praeguses julgeolekuolukorras jätkuvalt oluline panustada ajateenistuse ja riigikaitseõpetuse populariseerimisse.“

Rannaveski on töötanud kaitseministeeriumi valitsemisalas alates 2011. aastast. Viimased neli aastat on ta kaitseministeeriumis juhtinud kaitseväeteenistuse osakonda. Enne seda töötas ta neli aastat Kaitseressursside Ameti õigusosakonna juhatajana.

Rannaveski lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikoolis haridusteaduskonna eripedagoogika valdkonna ning 2007. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Rannaveskit on 2015. aastal tunnustatud kaitseministeeriumi hõbemärgi ning 2017. aastal III klassi teeneteristiga.

Kaitseressursside Amet loodi 2005. aastal ning hetkel töötab ametis ligi 100 inimest.

17.–19. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 1000 noore, nende hulgas 12 sõpruskonda ja 11 naist.

Kaitseressursside Ameti peadirektori ülesannetes oleva Anu Rannaveski sõnul on positiivne, et noorte huvi koos sõpradega teenistust alustada püsib kõrge ka selle aasta viimases kutses. Rannaveski sõnul näitab see, et projektiga tuleb kindlasti tulevikuski jätkata.

Võimalus sõpruskonnana koos teenima asuda tekkis esmakordselt käesoleva aasta juulikutses.   Projektiga liitudes saavad sõbrad võimalusel valida omale sobiva teenistuse aja ja koha ning läbida sõduribaaskursuse üheskoos.

„Hea meel on, et teenistust alustab 11 naist, mis on nelja võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris,“ kommenteeris Rannaveski. “Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu soost. Ajateenistuse läbinud naised on väga heaks tõestuseks, et nad saavad hakkama võrdselt meestega kõikides üksustes ja ametikohtadel.“

Oktoobrikutse kestab 8 kuud ja selle raames õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Teenistust alustatakse 1. jalaväebrigaadis, 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, toetuse väejuhatuses ja erioperatsioonide väejuhatuses. Välisriikidest tuleb ajateenistusse 11 noort.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 30. jaanuar 2023.

Vabariigi Valitsus otsustas täna kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele „Okas 2022“.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.

Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast Vabariigi Valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist täna õhtuks.

* Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 9609 ja e-posti aadressilt viru@kaitseliit.ee.

Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub Kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Alates 1. septembrist 2022 tegutseb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) valitsusasutusena. RKIK hakkab lisaks kaitseministeeriumi valitsemisala riigihangete ja taristu arendustele korraldama ka asjade sundkasutuse ja riigikaitseülesannete andmisega seotud tegevusi.

Muudatuse eesmärgiks on anda partneritele ja ettevõtjatele selgus, et riigikaitses vajamineva vara vastutajaks on RKIK. Muudatus on oluline seetõttu, et riigikaitseliste varade haldamine toimuks efektiivselt ja kiiresti, mille tõttu on kompetentsi koondumine ühtsesse valitsusasutusse hädavajalik.

RKIK direktori Magnus-Valdemar Saare sõnul tuuakse Kaitseressursside Ametist üle funktsioonid, mis haakuvad tugevalt RKIK igapäevaste tegevustega. „Ettevõtja jaoks muutub pilt oluliselt selgemaks. Septembrist alates on RKIK see, kes rendib, ostab või vajadusel määrab sundkasutuse kõikidele asjadele, mis on seotud riigikaitsega. Ettevõtja jaoks tekib üks nägu, kes suhtleb temaga nii varustamise kui ka ühekordse riigikaitseülesande või asja sundkasutuse teemadel,“ lisas Saar.

Uute funktsioonidena on alates 1. septembrist RKIK ülesanne ühekordsete riigikaitseliste ülesannete kaardistamine ja ettevalmistamine, asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlemine, tsiviiltoetuste registri haldamine ja arendamine ning riigivara valitsemise üleandmise ettevalmistamine alates kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamisest. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse RKIK hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Partneritele ja ettevõtjatele ei too muudatus protseduurilisi muudatusi, kuid lepingupartnerid peavad arvestama kontaktandmete muutumisega.

18.–20. juulil alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 1900 noore, nende hulgas 29 klassi ja 21 sõpruskonda.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul alustavad sõpruskonnad teenistust esmakordselt. „Hea meel on tõdeda, et noored kasutavad võimalust läbida ajateenistus koos oma sõpradega. See võimaldab vähemalt viieliikmelisel sõpruskonnal valida omale sobiv väeosa ja teenimise aeg, samuti saavad sõbrad läbida koos sõduribaaskursuse,“ sõnas Rannaveski.

Rannaveski lisas, et aasta-aastalt muutub populaarsemaks koos klassiga ajateenistusse asumine. „Kui üle-eelmisel aastal alustas koos teenistust 17, eelmine 27, siis selle aasta juulis alustab 29 klassi,“ kommenteeris ta.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased ülemad, erialaspetsilistid ja autojuhid. Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes, toetuse väejuhatuses, erioperatsioonide väejuhatuses ja luurekeskuses.

Enamik teenistusse asuvad noori on keskharidusega. Oma soovi avaldas ajateenistusse asumisel 63% kutsealustest. Teiste hulgas asub juulis ajateenistusse 35 naist.

Eesti riigi kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Ajateenistuse käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 17.–19. oktoobril.

Noormeeste kõrval asub aega teenima ka 5 naist ning projekti raames ühildavad ajateenistuse ja kutsehariduse praktika Kehtna kutsehariduskeskuse IT- süsteemide õpilased.

Teenistust alustatakse 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses. Väljaõpe kestab 11 kuud.

Uue pilootprojekti raames asuvad Kehtna kutsehariduskeskuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna IT- süsteemide nooremspetsialistide eriala õpilased vabatahtlikult ajateenistusse peaaegu kogu kursusega ning saavad koolipraktika ja ajateenistuse läbida ühel ajal. Kooli lõpetavad noored juuni asemel detsembris, kui lõpeb ka nende teenistus kaitseväes.
„Kaks ühes lahendus toimub Eestis esmakordselt ja suure tõenäosusega kogu maailmas,“ ütles küberajateenistuse projekti eestvedaja, staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on juulis.

Kaitsevägi korraldab 17.-25. novembril lisaõppekogunemise Okas 2021, mille käigus kontrollitakse 17. pioneeripataljoni, 27. pioneeripataljoni, 191. luurekompanii ja 291. luurekompanii lahinguvalmidust.

Lisaõppekogunemisega harjutab kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras. Kontrollitakse kaitseväe ja Kaitseliidu mobilisatsioonivalmidust ning harjutatakse mobilisatsioonijuhtimist. Antud õppusel toimub väljaõppe raames koostöös Politsei – ja Piirivalveametiga ka piiri tugevdamine. Eesmärk on ennetada ja tõkestada füüsilise takistusega ebaseaduslikku piiriületust rohkemates kohtades.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama just rahuajal. Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Okas 2021 puudutav lisainfo kutse saanud reservväelastele:

17. pioneeripataljon ja 191. luurekompanii

+372 717 8050

1jvbr.reserv@mil.ee

27. pioneeripataljon ja 291. luurekompanii

+372 717 5010

S1.2JVBR@mil.ee

Üldinfo reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta:

Kaitseressursside Amet

+372 717 0700

info@kra.ee

Meediapäringud

Kapten Taavi Karotamm

pressijaoskonna ülem

5688 2720

taavi.karotamm@mil.ee

Oktoobrikutse raames asus ajateenistusse ligi 900 noort, kellest kõik olid
vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga – see kindlustab kaitsevalmiduse ja
ajateenistujate parima väljaõppe. Meeste kõrval asus aega teenima ka 7 naist.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul oli seekord suurimaks
väljakutseks maksimaalne vaktsineerituse saavutamine. See tähendab, et mõnede juba
varem ajateenistuse kutse saanud noorte ajateenistuse aega tuli muuta, kuna nad keeldusid
ennast vaktsineerimast. “Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei
vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,” rõhutab
Piskunov.

Tulevaste ajateenijate motivatsioon end vaktsineerida oli üsna kõrge ja selle nimel tegi
Kaitseressursside Amet suuri jõupingutusi. “Kuna Kaitseväe seisukoht oktoobrikutse osas oli,
et vähemalt ühe süstiga peavad olema vaktsineeritud kõik tulevased ajateenijad, lähenesime
kutsealustele personaalsemalt,” märgib Piskunov. “Kutsealustele pakkusime nõustamist ja
vaktsineerima suunamist, samuti tegime palju selgitustööd selle osas, miks vaktsineerimine
ajateenistusse asumisel oluline on,” lisab peadirektor.

Omal algatusel ajateenistusse asumine on endiselt populaarne, seda tegi 60% noortest.
Teenistust alustatakse 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, toetuse väejuhatuses ja
erioperatsioonide väejuhatuses. Väljaõpe on 8-kuuline.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 31. jaanuar 2022.

Peagi saabuva oktoobrikutse raames ootame tagasisidet kutse saanud noortelt ja kõigilt kellel huvi astuda ajateenistusse oktoobris. Andke meile märku, kas olete vaktsineeritud või millal plaanite minna: info@kra.ee või tasuta infotelefonil 800 2525.

Vaktsineerimine on väga oluline, kuna tagab kaitsevalmiduse ja sujuva väljaõppe. Teenistusse võetakse ka need kutsealused, kes on haiguse läbi põdenud viimase 6 kuu jooksul ning esitavad selle kohta tõendi. Kaitseväes saavad vaktsineerimiskuuri lõpetada isikud, kes on esimese vaktsiinidoosi saanud vähemalt 3 nädalat enne ajateenistusse tulekut või kellel on haiguse läbipõdemisest möödas vähem kui 180 päeva.  Oktoobris ajateenistusse astujatel palume end vaktsineerida esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui 26. september.  Ajateenistuskohustus säilib – kõik, kes ei soovi lasta end vaktsineerida, tulevad teenistusse pärast epideemia vaibumist.

Uus kooliaasta on kohe algamas ning Kaitseressursside Amet korraldab ka see aasta riigikaitse õpetajatele seminare.

Kaitseressursside Ameti korraldatud riigikaitseõpetajate seminarid toimuvad järgnevatel aegadel:

• 09.2021 Tartus, Rahvusarhiivi Noora saalis (Nooruse 3, Tartu);
• 09.2021 Tallinnas, Kaitseressursside Ametis (Aiandi 15, Tallinn);
• 09.2021 Narvas, Narva eesti keele majas (Linda 2, Narva);
• 09.2021 Tallinnas, Kaitseressursside Ametis (Aiandi 15, Tallinn).

Kõik seminarid algavad kell 13.00 (kogunemine 12.30) ning lõpevad hiljemalt 17.00.

Seminaride ettekanded ja planeeritav sisu on sarnane.

Seoses piirangutega on registreerimine kohustuslik ning kohapeal järgime kindlasti kehtestatud nõudeid. Kuna kohti on piiratud arv, siis registreeruge seminarile, kuhu te kindlasti tulla saate ning tehke seda võimalikult varakult.

Registreerida saate järgmiste linkide kaudu:

08.09.2021 Tartu

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSco1wRIJLwzB3ih7XImyFQK1SNXiuqdvHsgpTVySPf5-StJTg/viewform?usp=sf_link

09.09.2021 Tallinn

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeC92qfevN61WrNs10NiyOS7gD3yOd7rs097t7Ip4dppG_x2Q/viewform?usp=sf_link

14.09.2021 Narva

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdQKW7Z1AnsEbD36el2V8yIPdjc64QCSM4986vhxKMtk96KTw/viewform?usp=sf_link

21.09.2021 Tallinn

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdGwra_mqJSNhQXR5GcbUoCErH9nfkfWW4WkhbfxQ9ego3nFw/viewform?usp=sf_link

Lisataotlusvoor õppekäikude korraldamiseks ja õppevahendite ostmiseks on 6. september 2021.

Õppekäikude korraldamiseks saavad toetust taotleda koolid, kes ei ole 2021. aastal üldse õppekäikude korraldamiseks toetust saanud või on saanud toetust vaid ühe õppekäigu korraldamiseks.

Samuti saab taotleda toetust õppevahendite ostmiseks. Õppevahenditena toetame eeskätt esmaabi õpetamiseks vaja minevat instrumentaariumi (nt meditsiinikomplektide MK1, MK2, MK3 ostmist) ja topograafia õpetamiseks kvaliteetsete tarvikute ostmist (nt tuhandik süsteemiga kompassid, tuhandikringi sisaldavad kaarjoonlauad, lamineeritud kaardid jm).

Juulis asus kutsutud noortest koguni 61% ajateenistusse omal algatusel. Selliste noorte hulk on järjekindlalt tõusuteel.

“Noored tahavad ise otsustada ja planeerivad ajateenistuse oma eluplaanidesse teadlikult,” selgitab Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Peedoson. “Olulise tõuke annab võimalus alustada teenistust sõpradega koos, näiteks klassiga, ning parim võimalus selleks on kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Selle trendi jätkumine tagab usutavasti omal algatusel teenistusse asunud noorte osakaalu tõusu ka edaspidi – kui eelmisel aastal alustas meil juulis klasse 17, siis sel aastal juba 27.” Nii ei jää kõrvale ka naised. “Meil on mitmeid klasse, kus klassivendadega koos tuleb teenistusse ka mõni nende klassiõde,” tõdeb Merle Peedoson hea meelega.

Kaitseressursside Amet tahab edaspidi teha koostööd koolidega veelgi põhjalikumalt. “Arstlikus komisjonis on mõistlik ära käia juba lõpuklassis ning miks mitte koos klassikaaslastega. Nii tervisekontrollis kui ka ajateenistuses on siis kindlasti lihtsam ning sõjaväeline väljaõpe muutub loogiliseks jätkuks haridusteel. Pärast teenistust saab elu ja teiste väljakutsetega edasi minna ning kuklas ei tiksu mõtet, et kuidas seda aastat ajateenistuses kõikide oma teiste plaanide vahele sobitada.”

Lisaks koostööle koolidega hakkab amet kutsealuseid põhjalikumalt nõustama küsimustes, mis ajateenistusse asumist võivad takistada ning suunama neid murega õigete spetsialistide poole. “Teenistusse asumist võivad takistada pere, laenude jms seotud elukondlikud küsimused. Kui enne teenistust korraldatakse mõistlikult ära see pool elust, mis jääb väeosa väravast välja, siis on teenistuses lihtsam. Tahame edaspidi noori lahenduste leidmisel toetada nii hästi kui võimalik,“ kinnitab Peedoson.

Kui noor soovib kohe pärast gümnaasiumi teenistusse asuda, siis tasub juba lõpuklassi esimesel trimestril minna veebilehele www.kaitsevaeteenistus.ee ning valida endale sobiv arstliku komisjoni aeg ja koht. Kui tervisega on kõik korras, siis saab noor kutse ajateenistusse. Kui soovitakse minna koos klassiga (või ka näiteks lennuga), siis tuleb leida enda seast esindaja, kes koondab kokku soovijate nimed, isikukoodid ja kontaktandmed ning edastab need ametile. Amet saadab omakorda nimekirjas olevatele noortele kutsed arstlikku komisjoni. Teenistusse asumisest huvitatud noorte andmed võib kokku koguda ja ametile vahendada ka nende õpetaja.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.

Järgmisel nädala algul, 19.-21. juulil, alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 2000 noort, lisaks kutsealustele ka 49 naist. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on seekordses kutses palju uut. “Alustame sellest, et 1. ja 2. jalaväebrigaadi kahe kompanii noored on kaasatud innovatsiooniprojekti “Tahan ajateenistusse!””. Piskunovi sõnul on ettevalmistavad tööd käinud juba pikalt. Soovitakse hõlbustada noorte kohanemist militaarkeskkonnaga ja seepärast keskendub projekt sõduri baaskursusele. “Noored tulevad ajateenistusse õppima ning tahame toetada nende motivatsiooni, soodustada eduelamusi, luua toetavat keskkonda. Sel eesmärgil oleme koostöös kaitseväega põhjalikult üle vaadanud sisseelamisprotsessi ning koolitanud hariduspsühholoogia teadur Grete Arro ja meekonnakoolitaja Margus-Tarmo Pihlakase abil värskete ajateenijatega vahetult tegelevaid ülemaid. Koolituse põhituumaks on parim kaasaegne õppemetoodika, nö tööriistakast, millega saab toetada ajateenijate õpimotivatsiooni ja kasutada erinevaid mälutehnikaid.” Projekt kutsuti ellu Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi poolt veetava innovatsiooniprogrammi raames ja selle meeskonda kuuluvad lisaks projekti eest vedavale Kaitseressursside Ametile ka Kaitsevägi, Kaitseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Projektijuhiks on antropoloog Helelyn Tammsaar. Piskunov võtab kokku: “Meie peamine eesmärk on motiveeritud ja asjatundlik reservväelane, kellel on tahe ja oskus Eestit vajadusel hästi kaitsta.”

Piskunovi sõnul on muudatusi aga veel, sest esimest korda on noortel võimalik ajateenistus läbida erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus. “See on oodatud võimalus sõjaväelise väljaõppe tõelistele gurmaanidele – 11 koha peale oli tihe konkurents.” Lisaks kolisid ka paar üksust ning seepärast alustavad toetuse väejuhatuse ajateenijad teenistust Ämari asemel Paldiskis ning küberväejuhatuse omad Ämaris.

“Hea meel on tõdeda, et järjest populaarsem on klassidena ajateenistusse asumine. Kui eelmisel aastal alustas koos teenistust 17 klassi, siis nüüd lausa 27 ning 1. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse saime suures osas täidetud just klassidega,” tõdes Piskunov

Juulikutse ajateenijate tulevane sõjaväeline ametikoht üksuses eeldab 11-kuulist väljaõpet ja nendest koolitatakse tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid.

Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Esimest korda pakub väljaõpet ka eripoeratsioonide väejuhatus. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega. Omal algatusel alustab seekord teenistust 61% kutsututest.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.

Elisa Eesti, Targa Töö Ühing ning Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tunnustasid ametit Kaugtöö Tegija märgisega.

Lisaks märgisele sai amet ka eriauhinna kui asjalik paindlike tööviiside edendaja ja kaugtöö praktiseerija. Eriauhinnaks on võimalus jagada juhtimispraktikaid Elisa personalivaldkonna juhi Kaija Teemägiga.

Sel aastal said esmakordselt märgise 37 organisatsiooni ning selle kehtivust pikendas 22 organisatsiooni.

Märgise saajate nimed leiab smartwork.ee.

Uuest aastast korraldab riigikaitselaagreid Kaitseliit, et tagada kõikide Eesti piirkondade noortele võimalus osaleda ühtse kvaliteediga riigikaitse laagrites.

Kaitseminister Laaneti sõnul on Kaitseministeerium järjepidevalt aidanud riigikaitseõpetuse ainekava ning õppekvaliteeti uuele tasemele viia.

„Oluline on, et kõikidel noortel oleks võrdsed võimalused ja muudatuse tulemusel saavad laagrid olema ühtse õppesisu ning –väljunditega, mis paraku praegu nii ei ole,“ ütles ta.

Laanet lisas, et lihtsustub ka koolidirektorite töö kui ka üleüldine asjaajamine, sest enam ei pea koolid paluma toetust kohalikult malevalt, laagri teenuste eest arveid ootama ja nende eest tasuma ning lõpuks aruandlusega tegelema.

„Kooli direktoril tuleb üksnes oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonna ülemale selle aasta 1. oktoobriks teada anda kui palju õpilasi soovib laagris osaleda ja millal,“ lisas ta.

Laanet märkis, et laagrite läbiviimise maksumuse suurusjärk jääb samaks. Ühtlasi saavad koolid jätkuvalt ise valida meelepärase riigikaitseõpetaja.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et Kaitseliit on läbi vahendite ja isikkoosseisu riigikaitse välilaagrite korraldamisse kaasatud ka juba täna, ent praegune korraldus ei kohusta selgelt ja ühemõtteliselt organisatsiooni laagrite läbiviimist toetama, mistõttu on abi piirkonniti erinev.

„Uue mudeli alusel on see selgelt üks Kaitseliidu ülesanne, kõik õppurid saavad ühesuguse laagri Tallinnast Põlvani ja Jõhvist Orissaareni,“ ütles brigaadikindral Ühtegi ja lisas, et nii on õpilastel võimalik tutvuda ka vahetult Kaitseliidu kohaliku organisatsiooniga ja saada selle läbi parem ettekujutus laiapõhjalise riigikaitse tähendusest.

Ta lisas, et välilaagrites õpivad noored oma eriala asjatundjatelt –Kaitseliidu instruktoritelt, elukutselistelt kaitseväelastelt, õpetamisest huvitatud ajateenijatelt, aga ka riigikaitsesse panustavatelt vabatahtlikelt ja teiste elualade esindajatelt.

„Vastavalt seadusele on Kaitseliidu eesmärk suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Just sellist eesmärki peavad endas kandma ka riigikaitselaagrid. Ja mine tea, ehk leiab nii mõnigi noor läbi nende tee ka astumiseks Eesti vanima ja suurima vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni liikmeks,“ ütles brigaadikindral Ühtegi.

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee

Kaitseminister Kalle Laanet tutvustas täna valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt täideti möödunud aastal pea kõik kaitseväekohustuse täitmisega püstitatud eesmärgid.

Kaitseminister Laanet märkis, et möödunud aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakutsete rohke, ometi ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 seatud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas.

„Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem,“ ütles Laanet.

Laanet rõhutas, et ühtlasi jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine, langedes 2019. aasta 7,8 protsendilt 2020. aastal 5,6 protsendile.

Ta lisas, et erakordselt kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalangevuse vähenemine näitavad noorte oskust ajateenistust planeerida ning end ette valmistada eesootavaks. „Selle tunnistuseks on ka koos ajateenistusse asunud rekordilised 17 klassi,“ lausus Laanet.

Ajateenijate seas läbiviidavas ankeetküsitlusest selgus üheselt, et riigikaitseõpetuses osalemine omab väga suurt mõju just teadlikkuse tõstmisel ning hirmude elimineerimisel. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunute seas oli valdavalt neid, kes olid gümnaasiumis läbinud riigikaitseõpetuse.

„Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatusel ja ajateenistuses hakkamasaamisel,“ ütles Laanet.

Kaitseminister Laaneti sõnul tuli COVID-19 pandeemia tõttu ümberkorraldada Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töökorraldus eeskätt ajaplaneerimises, mis aitas arstlikke komisjone läbi viia kiiremini. „Töökorralduse tõhustamine osutus niivõrd efektiivseks, eeskätt hindasid seda kõrgelt kutsealused, et muudatused võetakse kasutusele permanentselt,“ märkis Laanet.

Tegevväelaste arv on viimase kuue aasta kõrgeim – tegevteenistujaid oli 2020. aasta lõpuks 3655, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. Ajateenistuse lõpetanud noortest asus tegevteeteenistusse 7,51 protsenti.

Ajateenistuse lõpetanud naistest omakorda 52 protsenti. „Naiste osalemine riigikaitses on üha loomulikum ning kaitseväelase karjääri kasuks otsustamine läbimõeldud ja planeeritud otsus,“ lisas Laanet.

2020. aastal algatati kaks olulist seadusemuudatust – arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käeoleval aastal.

Kaitseväekohustuse täitmisest riigis 2020

Valitsus kinnitas 04.03.2021 istungil kaitseministeeriumi esitatud korralduse eelnõu, millega ettevõtted saavad sõjalise kriisi ajal teenuste osutamiseks riigikaitselised ülesanded. Seni erinevate vahendite kasutusse võtmisega seotud korrale luuakse nüüd raamistik ka kaitseväele vajalike teenuste osutamiseks.

„Ettevõtjatele suunatud erinevad riigikaitselised ülesanded lähtuvad laiapindse riigikaitse kontseptsioonist. Ettevõtjate panus kriisi ajal on oluline ka seetõttu, et võimalikult kiiresti taastuks normaalne ettevõtluskeskkond,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on tal hea meel, et esmane ettevõtete erialaliitudelt saadud tagasiside on olnud positiivne. „Tahan rõhutada, et eelistame alati ettevõtjatega sõlmida lepinguid, kuid nagu tervisekriisi juures näinud oleme ei pruugi tavapärased lepped alati toimida. Kaitsevaldkonna jaoks on oluline eelkõige teenusekindlus,“ lisas Laanet.

Ettevalmistatud koondkavas loetletakse tegevusalad, mis on vajalikud riigi sõjalise kaitse toetamiseks kriisi ajal, kas riigi tellimuste või sundkoormistega. Koondkava paneb Kaitseressursside Ametile ülesande alustada esmalt Eestis pakutavate teenuste kaardistamist, seejärel saab otsustada kas on vaja sundkoormisi või saab teenused näiteks lepingutega tagada.

Koondkavas määratletud teenused jagunevad suures osas kolmeks: tootmine (vormid, saapad, isikukaitsevahendid, kindlustusmaterjalid), kaitseväele konkreetse teenuse osutamine (veod, kaevetööd), ettevõtete vahenditele ligipääsu võimaldamine (sidevõrgud).

Teenuste kaardistamine tagab riigile ülevaate, milliseid tsiviilressursse on võimalik sõjaajal kasutada. Seejuures on koormised äärmuslik abinõu kriitliste vajaduste puhul juhul, kui vajalikku teenust ei ole võimalik saada riigiasutuselt. Vajadusel peab riik tagama ka vajalike vahendite olemasolu, kui ettevõttel endal puuduvad võimalused nende hankimiseks.

Ettevõtetele saab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ülesanded anda Vabariigi Valitsus ja sõja ajal kaitseväe juhataja. Elutähtsate teenuste koormamisel jälgitakse, et ei kahjustataks elutähtsa teenuse toimepidevust ühiskonna jaoks.

Korraldus ei too kaasa ühelegi ettevõttele üldise kaitsevalmiduse ajal lisakohustusi ega kulusid peale võimaliku halduskoormuse. Kahjud hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.

Valitsus kiitis heaks Vabariigi Valitsuse määruse muudatuse ajateenija ning ajateenija-asendusteenistuja lapse toetuse tõstmiseks, vastavalt 115 ning 900 eurole kuus.

„Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamine toetab laste hakkamasaamist ja esmaste vajaduste rahuldamist ajal, mil üks leibkonna sissetuleku saaja täidab riiklikku kohustust,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Seni kehtinud ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suuruse, mis on 300 eurot kuus, määramisel lähtuti perekonnaseadusest tuleneva lapse elatise suurusest, mis kompenseeriks kasvõi osaliselt leibkonna sissetuleku vähenemise.

„Alates muudatuse jõustumisest on ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurus 900 eurot, mis on ligikaudu kolmekordne elatise miinimum,“ lausus kaitseminister Ajateenija toetus tõuseb 100 eurolt 115 eurole ja toetuse kasv seotakse edaspidi tarbijahinnaindeksi muutusega.

„Viimati tõusis ajateenija toetus 2015. aastal. Nüüdsest vaatame toetused iga kolme aasta tagant üle ja võtame arvesse eelmisest toetuste tõusust saadik toimunud muutused ja järgmise kolme aasta prognoosid,“ lisas Laanet.

Kaprali või vanemmadruse auastme saamisel enne üheksandat kuud makstakse toetust 140 eurot kuus. Kui reamehe, madruse, kaprali või vanemmadruse auastmes ajateenija teenib 11-kuulises ajateenistuses, siis alates üheksandast kuust on toetus 170 eurot kuus. Teised ajateenija toetused lähtuvad läbitud väljaõppest ja auastmest: nooremseersant või nooremmaat – 200 eurot kuus ja seersant või maat – 230 eurot kuus.

Muudatus jõustub käesoleva aasta 1. juulist.

​1. veebruaril asus ajateenistusse 414 noort, sh 6 naist, kes jagunesid üksuste vahel nii:

• 1. jalaväebrigaad: 134
• 2. jalaväebrigaad: 48
• mereväe laevastik: 32
• toetuse väejuhatus: 27
• küberväejuhatus: 45
• sõjaväepolitsei: 128

Suurem osa teenistust alustanud noortest on keskhariduse ja juhilubadega. Veebruaris alanud teenistus vältab 11 kuud ning selle raames koolitatakse välja autojuhid ja tulevased sõjaväelised juhid.

​Kaitseressursside Amet jagas koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks toetuseid 600 153 euro ulatuses. Rahastati peamiselt laagrite ja õppekäikude korraldamist. Laagritele eraldati 465 283 eurot, õppekäikudeks 132 500 eurot ning õppevahendite ostmiseks 2 370 eurot. Kokku said toetustest tuge 133 kooli.

„Eelmisel aastal katsime suuresti koolide õppevahenditega seotud vajadused. Tänu sellele oli meil nüüd võimalus keskenduda laagrite ja õppekäikude rahastamisele,“ selgitas Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov. „Toetust jagasime ka eelmisel aastal koroona tõttu ära jäänud laagrite korraldamiseks. Riigikaitseõpetus on populaarne valikaine ning meie teeme omalt poolt kõik, et ka eelmise õppeaasta kursuste õpilased vaeslaste ossa ei jääks – riigikaitselaagrid on ju selle aine kõige põnevam osa. Kui koolid vähegi leidsid võimaluse laagreid tagantjärele korraldada, siis meie panime õla alla. Kokku ootame sel aastal eraldatud toetuste eest riigikaitselaagritesse 6385 ja õppekäikudele 5845 õpilast.“

Riigikaitselaagreid korraldatakse peamiselt erinevatel harjutusväljadel: Humalas, Unikülas ja Kaitseväe keskpolügoonil. Laagritesse kutsutakse õpetama instruktoreid kaitseväest, Kaitseliidust ja Kaitseväe Akadeemiast. Õppekäikude peamised sihtpunktid on Eesti Sõjamuuseum, Männiku lasketiir, Kuperjanovi jalaväepataljon, 1. jalaväebrigaadi Tapa linnak, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon ja Kaitseväe Akadeemia.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Kaitseressursside Amet finantseerib riigikaitseõpetuse erinevaid tegevusi toetuste kaudu. Toetusi eraldatakse koolide taotluste alusel riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks.

​Esmaspäeval, 1. veebruaril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust enam kui 400 noort, lisaks kutsealustele ka kuus naist.

Veebruaris alustavad teenistust kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist väljaõpet: tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Oma juhioskused saavad alustavad ajateenijad proovile panna juba suvel, kui nendest saavad juulis teenistust alustavate noorte ülemad.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on 2021. aasta esimese ajateenistusse mineva grupi kokku panemine olnud keeruline ja paljud kutsealused jätsid koroona tõttu terviseseisundi hindamisele tulemata. „Sellest olenemata suutsime tänu komisjonide töö ümberkorraldamisele tagada, et esmaspäeval ootame teenistusse sama palju noori, kui aasta tagasi samal ajal teenistusse asus,“ jääb Piskunov tulemusega rahule. Tema sõnul võib seetõttu kindlalt öelda, et kevadel tehtud ümberkorraldused terviseseisundi hindamise korralduses olid õigustatud. “Tänu vastuvõtusüsteemi kellaajaliseks muutmisele ja ohutusnõuete rangele jälgimisele on komisjonid olnud järjepidevalt töös.“

Teenistust alustatakse 1. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 19.-21. juulil.

​Tööportaal CV Keskus pani kokku kümnendi kõige ihaldusväärsemad tööandjad ning nende sekka jõudis ka Kaitseressursside Amet. 35 esile toodud organisatsiooni seas on Kaitseressursside Amet 29. positsioonil.

Eesti kõige ihaldusväärsemate tööandjate valimisse on viimase kümne aasta jooksul oma panuse andnud rohkem kui 50 000 töövõtjat. Kokkuvõtvasse kõige enam armastatud tööandjate edetabelisse jõudis 35 erinevat organisatsiooni.

Avalikust sektorist on KRA kõrval esindatud Riigikogu, RMK, ERR, Tartu Ülikool ja Eesti Pank. Uudise ja ihaldusväärsete tööandjate täispika nimekirja leiad Ärilehest.

​2021. aasta 1. jaanuaril jõustuvad Kaitseressursside Ameti põhimääruse muudatused, millega kehtestatakse ametis senisest väiksema osakondade arvuga struktuur, vähendatakse juhtide arvu ning jagatakse ümber ülesanded osakondade vahel.

Ümberkorralduste eesmärk on muuta asutuse töökorraldus sujuvamaks, lühendada otsustusahelaid, lihtsustada tööprotsesse, tagada kaasaegne organisatsiooni toimimine ja suurendada meeskonnatunnet ühiste eesmärkide täitmisel. Ametis soovitakse üha enam tõsta fookusesse inimesekesksus, digitaalsete lahenduste arendamine, teenuste ühtlustamine ja ajateenistuse suhtes valitsevate hoiakute kujundamine. Vabanevate ressursside arvelt kaastakse KRA meeskonda täiendavat kompetentsi valdkondlike ekspertide näol ning suurendatakse seeläbi ameti analüütilist võimekust ja suutlikkust panustada rohkem teavitustegevusse.

Kõige suuremad muudatused puudutavad kaitseväekohustuse täitmise teenuse juhtimist, mis koondatakse ühe osakonna vastutusalasse. Senised Tartu ja Tallinna kaitseväekohustuslaste osakonnad ja arstlike komisjonide osakond liidetakse kaitseväekohustuslaste osakonnaks. Lihtsustatud struktuur ning selge juhtimismudel aitavad kaasa tervikliku teenuse loomisele ning tõhusate koostöösuhete arendamisele nii valdkonnas kui ka laiemalt.

Kaitseressursside Ameti struktuur alates 01.01.2021

Aasta viimases ja erakorralises taotlusvoorus eraldas Kaitseressursside Amet riigikaitseõpetuse läbiviimiseks toetuseid 69 015 euro ulatuses. Toetati õppevahendite ostmist ning laagrite ja õppekäikude korraldamist.

Taotlusvooru laekus kokku 34 taotlust, neist 14 õppekäikude ja laagrite korraldamiseks summas 30 130 eurot ning 20 õppevahendite ostmiseks summas 48 487 eurot. Õppekäikude ja laagrite taotlused rahuldati täies mahus ning õppevahenditele eraldati 38 885 eurot.

Õppevahendite puhul olid prioriteediks topograafia, orienteerumine, relvaõpe ja esmaabi välitingimustes. Toetuse eest kavandatud õppekäikudel ja riigikaitselaagrites osaleb kokku 420 õpilast.

2020. aastal toetas Kaitseressursside Amet koolides riigikaitseõpetuse läbiviimist kokku 551 045 euro ulatuses. Aasta viimase vooru eraldised tehti kevadel õppekäikudeks ja laagriteks eraldatud, kuid kasutamata jäänud toetuste arvelt. „Tänavune aasta oli koroonaviiruse tõttu eriline. Toimumata jäid paljud algselt planeeritud riigikaitseõpetuse laagrid. Samas andis see meile võimaluse eraldada tavapärasest rohkem rahalist toetust erinevate õppevahendite soetamiseks. Positiivne on seegi, et enamik kevadel ära jäänud laagreid toimub siiski hiljemalt järgmisel aastal.“ sõnas Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Kokku osaleb riigikaitseõpetuse tundides ca 5900 õpilast aastas. Kaitseressursside Amet finantseerib riigikaitseõpetuse erinevaid tegevusi toetuste kaudu. Toetusi eraldatakse riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks. Järgmise aasta toetusteks on amet eelarvesse planeerinud 558 000 eurot ning eraldused selguvad hiljemalt 2021. aasta veebruaris.

Aasta viimase ajateenistusse kutsumisega läks 12. ja 13. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1136 uut ajateenijat, sealhulgas 8 neidu.

Suure täienduse said 1. jalaväebrigaadi üksused – 550 noort, kelle hulgas ka 6 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus väljaõppele 411 noormeest, küberväejuhatusse 108, sealhulgas 2 neidu ja toetuse väejuhatusse 67 noort.

Aasta-aastalt on suurenenud vabatahtlike kutsealuste osakaal.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “Omal vabal tahtel asus seekord riigikaitsekohustust täitma 55% kutsutud noormeestest. Mul on hea meel selle trendi kasvamise üle, sest nende kutsealuste motivatsioon teenida kaitseväes on kõrge ja nad on oma otsuse läbi kaalunud. Nende seas on nii kutsealuseid, kelle jaoks kaitsevägi pakub erilist huvi ning riigikaitse on väga südamelähedane kui ka neid, kes lihtsalt peavad ajateenistuse läbimist enda kui kodaniku kohustuseks ning soovivad selle kohustuse täitmist paremini oma elukaarde sobitada. Teenistuse lõppedes on neil kindlasti palju kogemusi ja uusi teadmisi, mille abil edukamalt planeerida oma õpinguid, tööelu ja karjääri.“

Valdav osa oktoobris teenima läinutest on kesk- ja põhiharidusega ja paljudel on ka B-kategooria juhiluba.

Välisriikidest tuli selle kutsumisega 14 noormeest ja 1 neiu. Suurem osa neist tuli kaitseväkke Soomest, aga tuldi ka Austraaliast, Hondurasest ja Suurbritanniast.

Aasta kokkuvõttena on Kaitseressursside Amet kaitseväkke ajateenistusse toimetanud 3518 noort. Vabatahtlikult on oma otsuse teinud aasta kolme kutsumise keskmisena 47,3% kutsealustest ja kaitseväes alustas aasta jooksul väljaõpet 54 naist.

Järjest kasvab ka klassiga ajateenistusse siirdujate hulk. Käesoleva aasta juulis läksid koos klassikaaslastega aega teenima 17 klassi noored koolidest üle Eesti – kokku 137 noort inimest. Aasta tagasi juulis oli klassiga teenima minejaid 4 koolist.

Aasta viimases kutses järgmise nädala algul – 12. ja 13. oktoobril – alustab Kaitseväes väljaõpet üle 1200 kutsealuse. 8-kuulise väljaõppe lõppedes saavad väeosad täiendust reservarmee reakoosseisu jaoks.

Kõige rohkem kutsealuseid läheb teenima 1. ja 2. jalaväebrigaadi. Noori lisandub veel küberväejuhatusse ja toetuse väejuhatusse.

Vabatahtlikult plaanib ajateenistusse minna ka 9 neidu, kes jagunevad samuti 1. ja 2. jalaväebrigaadi, küberväejuhatuse ning toetuse väejuhatuse üksuste vahel.

Noorte teenistusse viimisel kasutab Kaitseressursside Amet ettevaatusabinõusid – bussides on piisavalt ruumi, et kutsealused saaksid hajutatult istuda. Enne bussi sisenemist täidetakse terviseankeet ja mõõdetakse kehatemperatuuri. Kutsealused peavad bussides kandma maske ja saadaval on käte desinfitseerimise vahendid. Kokkuleppel ametiga saavad kutsealused minna ka ise otse teenimiskohta.

17. septembril ei toimu kutsealuste vastuvõttu. Sel päeval palume meile pöörduda telefoni 717 0700 või 800 2525 teel või e-posti aadressil info@kra.local. Ametile Vabandame ebamugavuste pärast!

Kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks, kus inimesed tahaksid töötada on 2020. aastal Telia Eesti. Esikolmikus on veel Eesti Energia ja LHV Pank. Avalikku sektorit esindab tabelis ainsana Kaitseressursside Amet.

Juba üheksandat aastat järjest korraldab CVKeskus.ee ihaldusväärsete tööandjate uuringut. Tänavu jõudsid esikümnesse ettevõtted, mis panustavad tehnoloogia- või finantsvaldkonna arengusse – TransferWise, Cleveron, Elisa Eesti, Swedbank, Pipedrive, Bolt Technology ja Playtech Estonia.

Uuringu põhjal selgitatakse ühtekokku kakskümmend kõige ihaldusväärsemat tööandjat. Teise kümne moodustavad niisugused ettevõtted nagu Skype Technologies, Microsoft Estonia, Tallinna Lennujaam, Tallink Grupp, Utilitas,SEB Pank, Helmes, Apollo Group, Nortal ja Kaitseressursside Amet.

Kaitseressursside Amet on selles edetabelis olnud ka varem – CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul 2016. aastal koos Kaitseväega.

Eelmisel aastal oli avaliku sektori tööandjaist esikahekümnes Tartu Ülikool. Sel korral esindab KRA aga ainsana avalikku sektorit.

Ihaldusväärsete tööandjate juurde sooviksid töökohta vahetades võimaluse korral tööle asuda ligi kaks kolmandikku töötajatest.

Mis teeb ühe tööandja teiste ees vastupandamatuks? Henry Auväärt selgitab, et 98% vastanuist leidis, et ihaldusväärsed tööandjad on innovaatilised ettevõtted, kus töötavad ettevõtlikud inimesed. Ja neil ettevõtteil on töövõtjate silmis ausa tööandja maine, ettevõttes on head karjääri- ja arenguvõimalused.

Kaitseressursside Ameti Tallinna arstlik komisjon alustab esmaspäevast, 10. augustist tööd uutes ruumides.

Tallinna arstliku komisjoni uus asukoht on Ülemiste Tervisekeskuse majas aadressil Valukoja 7.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Tallinna arstlik komisjon on meie suurima koormusega komisjon, sest ligi pooled riigi kutsealustest käivad just seal. Seepärast on eriti oluline, et saime nüüdsest avaramad ja mugavamad ruumid. Meie kasutada on maja 4. korrusel ligi 190 ruutmeetrit. Sellest ootesaalina üle 107 ruutmeetri, ülejäänud pinnal on arstide kabinetid. Ootesaal on piisavalt suur, et oma järjekorda ootavad noormehed ja neiud saaksid vajadusel hoida üksteisega turvalist distantsi. Samas tervisekeskuse majas võivad kutsealused teha ära kõik vajalikud analüüsid ja uuringud, nad ei pea selleks teise raviasutusse minema. Komisjoni töö on efektiivsem ja me kõik hoiame kokku aega“.

Uues ootesaalis on head võimalused kasutada kohapeal kaitseväeteenistuse veebi, üles seatakse infokiosk, teleri ekraanilt ja erinevate jaotusmaterjalidena jagavad ameti töötajad kutsealustele võimalikult palju eriilmelist vajalikku infot.

Kaitseressursside Amet teeb omalt poolt kõik, et suurendada noortes kindlustunnet suure muutuse ees, mida ajateenistus kahtlemata kaasa toob.

Eesti ühe kaasaegsema – Ülemiste Tervisekeskuse – juurde saab hõlpsasti nii ühistranspordi kui ka oma autoga. Parkimiskohti on maja juures piisavalt.

Juulikuu keskel viis Kaitseressursside Amet ajateenistusse 1951 noort, sealhulgas 41 neidu.

Kutsumist mõjutas tugevasti viiruseohust tingitud eriolukord riigis. Selle tulemusena ei saanud amet poolteist kuud läbi viia arstlikke komisjone.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Teadsime, et paljud vabatahtlikult ajateenistusse tahtjad soovisid teenima minna just juulis, kuid neil oli arstliku komisjoni otsus saamata. Seepärast hakkasime komisjone läbi viima veel enne eriolukorra lõppu, tehes seda kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades. Meie eesmärk oli sel suvel aegade suurim – pidime ajateenistusse saatma vähemalt 1977 kutsealust. Enne eriolukorra välja kuulutamist oli eesmärgist puudu ca 500 kutsealust. Vaatasime üle oma töö protseduurid, suurendasime komisjonide arvu, tegime sihikindlat tööd iga kutsealusega eraldi. Kõik kokku andiski selle, et ajateenistuse kutse sai kokku üle 2000 noormehe. Kahjuks on aga ikka nii, et kutsumise päeval jätab osa kutsealuseid erinevatel põhjustel kohale tulemata. Nii et reaalselt läks aega teenima 1951 noort.“

Omal vabal tahtel aega teenima tulnute osakaal on aga suurenenud juba 57%-ni.

Samuti on kasvanud noorte huvi minna koos klassiga ajateenistusse. Tänavu tegid seda 17 kooli noored üle Eesti ja teenima läks 137 noort. Eelmisel aastal kogunes klassiti ajateenijaid 4 koolist. Siinkohal tänu tublidele riigikaitseõpetajatele, kes on noortesse süstinud tahet riiki kaitsta ja oma kodanikukohust täita.

Marlen Piskunov: “ Erilist rõõmu valmistab neidude kasvav huvi kaitseväe erialade ja ajateenistuse vastu. Sel suvel asus aega teenima koguni 41 neidu. Kampaania naised vormi on sellele kindlasti kõvasti kaasa aidanud. Loodan, et naiste hulk suureneb jõudsalt ka järgmistel ajateenistusse kutsumistel.“

Kõige rohkem noori said endi juurde väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaad. Sadakond noort siirdus ka küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse käsutusse. Vähem noori alustab luurekeskuses ja mereväes.

Alanud teenistus kestab 11 kuud ja selle vältel saavad noored jao- või reservrühmaülema kutse. Hea juhikogemuse ja põneva väljaõppe saavad ajateenijad üsna mitmel erialal. Enamik alustanutest on kesk- ja kõrgharidusega.

Järgmine ajateenistusse viimine on 12. ja 13. oktoobril.

Tuleva nädala algul alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel üle Eesti ajateenistust taas uued kutsealused.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “See on eriline aasta. Viiruse tõttu kehtestatud eriolukord sundis ametit pea kahe kuu vältel arstlikke komisjone ära jätma. Teadsime, et hulk vabatahtlikke soovis ajateenistust alustada nimelt juulis, ent neil oli läbimata arstlik komisjon. Seepärast alustasime mai algupoolel komisjonide tööd veel enne eriolukorra lõpetamist ja saime tubli täienduse noormeeste ja neidude näol, kes suunduvad nüüd kaitseväkke.“

Omal algatusel lähevad ajateenistusse juba enam kui pooled kutsealustest.

Marlen Piskunov: “Rõõmu teeb seegi, et vabatahtlike seas oli suur hulk klassiga ajateenistusse minejaid. Kui mullu läks klassiga koos aega teenima noori neljast koolist, siis tänavu on neid juba 17 klassi üle Eesti. On hea meel tõdeda, et noored tajuvad oma rolli ja vastutust riigi kaitsmises. Nendel noortel inimestel on teenistuse alustamiseks vajalik turvatunne ka ammuste sõprade näol olemas ja üleminek muutunud oludesse ei tundu nii ärev“.

Aasta-aastalt suureneb vabatahtlike neidude osatähtsus. Eelmisel aastal asus aega teenima kokku 38 neidu. Nüüd on ainuüksi juulis nimekirjas üle 40 neiu, kes on valmis võtma kaitseväekohustuse ja ajateenistuse läbima.

Marlen Piskunov: “Vaatamata eriolukorra tõttu algselt ära jäänud arstlikele komisjonidele suutsid ameti töötajad täita väljaõppele suunatavate kutsealuste piirnumbrid. Selleks vaatasime tööprotsessid üle ja suurendasime uuesti tööd alustanud arstlike komisjonide arvu. Iga võimaliku vabatahtliku kutsealusega tegeldi eraldi, leidmaks parimat viisi tema teenistusse asumiseks. Seda näitab ka vabatahtlike suhteliselt suur osakaal.“

Lõviosa kutsealustest alustab väljaõpet 1. jalaväebrigaadi üksustes. Veidi vähem noori siirdub 2. jalaväebrigaadi ja muudesse üksustesse.

Võimalikku koroonaviiruse ohtu silmas pidades palub Kaitseressursside Amet, et ajateenistusse minevaid noori ei tuleks saatma liialt palju sõpru ja pereliikmeid.

Järgmine kord kutsub amet noori ajateenistusse 12. ja 13. oktoobril.

Iga tegevuse käivitab kaitseväes käsk ning selle andmisel järgitakse rangelt kindlaks määratud käsuahelat. Käsuahela ja käskude põhimõte on väga lihtne: alati peab olema selge, kellel millist käsku on õigus anda, kes kellele ja miks mingi käsu andis ning kes selle käsu ellu viis.

Käsuahela igal tasandil on oma pädevus ja vastutus ning sellele vastav käsuõigus, mida käsu andja ei tohi ületada. Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President ning tema pädevuses on nt otsustada kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kaitseväes algab käsuahel aga kaitseväe juhatajast ning jõuab läbi erinevate tasandite alla iga üksiku reameheni. Käsuõigus on seotud vastutusega ning seega tuleb käsku andes alati teada, miks see antakse, mis on selle eesmärk ning mida selle täitmine endaga kaasa võib tuua.

Käsk on täitmiseks, üldjuhul vaidlustamisele ei kuulu ning täita tuleb ka need käsud, mille täitmine otseselt ametikohast ei tulene. Nii et lisaks meeldivatele ja põnevatele käskudele tuleb alati täita ka tülikad, ebameeldivad või pingutust nõudvad käsud. Erandiks on tühised või keelatud käsud. Aga ka neid ei tohi lihtsalt niisama täitmata jätta, vaid nendest tuleb ette kanda oma vahetule ülemale või kui vahetu ülem oligi sellise käsu andja, siis omakorda tema ülemale. Tühised või keelatud käsud on näiteks sellised, mis on vastuolus seadusega, ületavad käsu andja käsuõiguse ulatust, ohustavad põhjendamatult käsu saaja või kellegi teise elu, tervist ja vara jms. Samuti peab käsu puhul alati olema selge, kes on selle andnud. Kui pole teada, kes käsu andis, on käsk samuti tühine ning sellist käsku ellu viies võtad ise selle eest vastutuse.

Käsku võib anda mitmel erineval moel: suuliselt, kirjalikult või märguandena. Nimetatutest kaks esimest peavad sisaldama tegevuse eesmärki, ülesannet ja tähtaega. Kui käsk jääb arusaamatuks, siis tuleb käsu andjalt küsida selgitusi. Käsust arusaamist võib väga lihtsalt kontrollida ka käsu andja, nt käskides käsku korrata. Selline praktika on väga tavapärane suuliste käskude puhul. Käsu mõistmine ning selle eesmärgipärane ja läbimõeldud täitmine on alati väga-väga oluline. Seega ei ole sugugi nii, et sõdurilt mõtlemist ei oodata. Vastupidi, Sulle usaldatud käskude (loe: ülesannete) täitmisel tuleb nutikus alati kasuks, sest ühte käsku annab sageli täita väga erineval moel ja erinevate tulemustega. Hea sõdur viib käsu ellu kiiresti, läbimõeldult ja edukalt ning seda oskab iga ülem hinnata.

Alahinnata ei tasu ka käsuni jõudmise protsessi. Väga sageli vajab ülem enne käsu andmist informatsiooni ning siin on suur roll tema üksusel, tema meeskonnal. Just meeskond kogub infot ja teeb ettepanekuid, et ülemal oleks võimalikult hea ning ülevaatlik pilt otsuse tegemiseks ja käsu andmiseks. See tähendab, et hea sõdur ei vii käsku mitte ainult ellu, vaid aitab seda ka ette valmistada. Jah, otsuse teeb ja käsu annab kogutud info põhjal ülem, kuid mõlema kvaliteet võib sageli sõltuda just meeskonna eeltööst ning käsu tulemuslik elluviimine meeskonna taibukusest.

Üks esimesi asju, millega sa ajateenistuses tutvust teed, on rivikord. Seda on vaja harjutada. Ja siis veel harjutada. Aga miks?

Esiteks alustame algusest. Rivikord „leiutati“ vanas Roomas ja mitte sõdurite kiusamiseks, vaid see oli lihtsalt kõige kiirem ja efektiivsem viis organiseeritult oma üksusi lahinguväljal ühest kohast teise liigutada ehk manööverdada, jõudu suunata ja koondada ning sealjuures segadust vältida. Samal eesmärgil võeti kasutusele lipud – need aitasid sõduritel kiiresti oma üksust leida või sellele järgneda. See selgitab ka, miks lipu langemine või vaenlase kätte sattumine võis üksuse jaoks olla surmahoop ning miks lippu iga hinna eest kaitsti.

Kuid tulles tagasi rivikorra juurde: Rooma armee üksused olid distsiplineeritud ja treenitud ning rivikorral põhinev liikumine andis neile lahinguväljal suure eelise. Lühidalt kokku võttes aitas hea varustus ja rivikord võita ning ellu jääda. Samas kui üksteiste jalgadele komistavad ja korratult liikuvad sõdurid üsna arusaadavalt jäid alla.

Vana-Rooma ajast on mõnevõrra vett merre voolanud, odasid ja kilpe enam ei kasutata, kuid rivikord on ikka veel oluline osa sõjaväelisest treeningust ja distsipliinist. Nagu ütles Robert Graves: “On kolme tüüpi vägesid: 1) need, kellel on kõvasti südikust, aga kehv drill 2) need, kes on küll hästi drillitud, aga puudub südikus 3) need kellel on kõvasti südikust ja hea drill. Need viimased, kas ühel või teisel põhjusel, võitlevad kõige paremini.“ See tõdemus on kehtinud läbi aja.

Rivikorra juurutamine on ülematelt nõudnud omajagu nutikust. Näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal oli värsketele värvatutele sageli täiesti tundmatu parem-vasak kontseptsioon, kuid heinu õlgedest eristasid nad hästi. Nii seotigi sõduritele ühe jala külge heinad ja teise külge õled ning drill võis alata. Meile tuntud vasak-parem käskluse asemel liiguti igale maapoisile arusaadavas heinad-õled rütmis ehk “Hayfoot, strawfoot!”

Teiseks on rivikord oluline paraadidel kui sõjalise jõu ja võimete demonstratsioon. Kas keegi kujutab ette paraadi hea rivikorrata? Vist mitte? Ehk veatult toimiv rivikord töötab ka kui psühholoogiline relv ja heidutus – see näitab armee valmisolekut, tugevust ja treenitust. Kui rivis on kord käest ära, ei ole armee tõsiseltvõetav. Näiteks 18. sajandi keskel võeti Preisimaal kasutusele rivisamm, mida tuntakse kui Stechschritt (ingl goose step) ja see aitas üksusel liikuda ühtses rütmis ning avaldada vaenlasele tugevat survet, sisuliselt liikuda nagu sein. Ehkki tänapäeva sõjas selle järele vajadust ei ole, võib Stechschritt’i tugeva sõjaväelise distsipliini sümbolina tänini kohata sõjaväelistel tseremooniatel ja paraadidel enam kui 80 riigis.

Kolmandaks aitab hea drill kui olukord muutub stressirohkeks ja ebamugavaks ning pead oma mugavusstsoonist välja tulema. Sinu vaim on lihtsalt treenitud ja tugevam, sest oled harjunud kehtestama tahet füüsise üle ning sinu keha teab, kuidas ebamugavustega toime tulla.

Nii et kokkuvõttes on korralik rivikord ühe hästi toimiva armee alustala, mis muudab tugevaks nii üksused tervikuna kui ka iga üksikvõitleja.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Jätkame arstlike komisjonide tööd, ent teeme seda vähendatud füüsiliste kontaktidega ja isikukaitsenõudeid järgides. Meil on praegu teada ligi paarsada inimest, kes tahavad juulis ajateenistusse tulla, kuid nad ei ole käinud arstlikus komisjonis. Just neid me esmajoones komisjoni kutsumegi. Muidugi oleme valmis teenindama ka kõiki teisi kutsealuseid.“

Eelduse arstlike komisjonide töö korraldamiseks eriolukorra ajal loob 11. mail jõustuv kaitseministri määruse muudatus, mis võimaldab komisjone läbi viia paindlikumalt ja kasutada terviseseisundi hindamisel ka videosilla vahendust. Enne eriolukorra lõpetamist on komisjonide töö alustamine vajalik, et amet saaks jätkata ajateenistusse kutsumist ja juulikuise kutsumise piirarvude täitmist. Riigikaitse, mis Eestis rajaneb suuresti reservväel, peab toimima igas olukorras.

Kui varem kutsus amet ühel päeval korraga kohale 30-40 noort, siis nüüd on esialgu komisjoni ühele päevale kavandatud 16 kutsealust. Samas toimub komisjone arvuliselt rohkem ja sagedamini. Amet tagab 2+2 reegli järgimise ning isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise. Kõik pinnad desinfitseeritakse iga kutsealuse järel.

Ümberkorraldatud komisjonis teeb vähemalt üks arst ettenähtud arstliku läbivaatuse, kuid teised eriarstid saavad vajadusel osaleda ka videosilla kaudu. Kutsealused saavad vajalikud analüüsid teha kas enne arstlikku komisjoni või pärast seda. Analüüside tegemise aeg lepitakse iga kutsealusega eraldi kokku.

Marlen Piskunov: “Eeldame, et kutsealune, kes läbib muudetud töökorraldusega komisjoni, on eelnevalt avanud arstlikule komisjonile digiloos oma terviseandmed ja täitnud ära tervisedeklaratsiooni. Samuti kutsume üles noori andma meile teada oma soovist tulla aega teenima, nii saab kutsealune oma aega paremini planeerida ja kohustuslikud toimingud kiiremini ära teha.“

Juulis ajateenistusse asuda soovijad, kes pole veel arstlikku komisjoni läbinud võiksid võtta ühendust Kaitseressursside Ametiga kas ameti Facebooki lehe postkastis või esitada taotluse „Soovin asuda ajateenistusse“ veebilehel www.kaitsevaeteenistus.ee

Võta kohe Kaitseressursside Ametiga ühendust, kui oled vanuses 18-27 ja tahad juulis ajateenistusse asuda, kuid arstlik komisjon on veel läbimata! Selleks saada messenger’i m.me/kaitseressurssideamet kaudu sõnum enda isikukoodiga või esita www.kaitsevaeteenistus.ee kaudu taotlus “Soovin asuda ajateenistusse”. Võtame Sinuga ühendust 3-5 tööpäeva jooksul!

Kui asud juulis teenistusse, on Sul juba järgmisel aastal pagasis ajateenistusest saadud oskused ja kogemus!