Valitsus kutsub reservväelased lisaõppekogunemisele „Okas 2022“

Vabariigi Valitsus otsustas täna kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele „Okas 2022“.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.

Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast Vabariigi Valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist täna õhtuks.

* Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

* Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 9609 ja e-posti aadressilt viru@kaitseliit.ee.

Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub Kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Riigikaitseks vajalike varade haldamise eest hakkab vastutama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Alates 1. septembrist 2022 tegutseb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) valitsusasutusena. RKIK hakkab lisaks kaitseministeeriumi valitsemisala riigihangete ja taristu arendustele korraldama ka asjade sundkasutuse ja riigikaitseülesannete andmisega seotud tegevusi.

Muudatuse eesmärgiks on anda partneritele ja ettevõtjatele selgus, et riigikaitses vajamineva vara vastutajaks on RKIK. Muudatus on oluline seetõttu, et riigikaitseliste varade haldamine toimuks efektiivselt ja kiiresti, mille tõttu on kompetentsi koondumine ühtsesse valitsusasutusse hädavajalik.

RKIK direktori Magnus-Valdemar Saare sõnul tuuakse Kaitseressursside Ametist üle funktsioonid, mis haakuvad tugevalt RKIK igapäevaste tegevustega. „Ettevõtja jaoks muutub pilt oluliselt selgemaks. Septembrist alates on RKIK see, kes rendib, ostab või vajadusel määrab sundkasutuse kõikidele asjadele, mis on seotud riigikaitsega. Ettevõtja jaoks tekib üks nägu, kes suhtleb temaga nii varustamise kui ka ühekordse riigikaitseülesande või asja sundkasutuse teemadel,“ lisas Saar.

Uute funktsioonidena on alates 1. septembrist RKIK ülesanne ühekordsete riigikaitseliste ülesannete kaardistamine ja ettevalmistamine, asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlemine, tsiviiltoetuste registri haldamine ja arendamine ning riigivara valitsemise üleandmise ettevalmistamine alates kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamisest. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse RKIK hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Partneritele ja ettevõtjatele ei too muudatus protseduurilisi muudatusi, kuid lepingupartnerid peavad arvestama kontaktandmete muutumisega.

Juulikutsega alustab ajateenistust üle 1900 noore

18.–20. juulil alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle 1900 noore, nende hulgas 29 klassi ja 21 sõpruskonda.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul alustavad sõpruskonnad teenistust esmakordselt. „Hea meel on tõdeda, et noored kasutavad võimalust läbida ajateenistus koos oma sõpradega. See võimaldab vähemalt viieliikmelisel sõpruskonnal valida omale sobiv väeosa ja teenimise aeg, samuti saavad sõbrad läbida koos sõduribaaskursuse,“ sõnas Rannaveski.

Rannaveski lisas, et aasta-aastalt muutub populaarsemaks koos klassiga ajateenistusse asumine. „Kui üle-eelmisel aastal alustas koos teenistust 17, eelmine 27, siis selle aasta juulis alustab 29 klassi,“ kommenteeris ta.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased ülemad, erialaspetsilistid ja autojuhid. Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes, toetuse väejuhatuses, erioperatsioonide väejuhatuses ja luurekeskuses.

Enamik teenistusse asuvad noori on keskharidusega. Oma soovi avaldas ajateenistusse asumisel 63% kutsealustest. Teiste hulgas asub juulis ajateenistusse 35 naist.

Eesti riigi kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Ajateenistuse käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 17.–19. oktoobril.

Ajateenistust alustab ligi 430 noort

Noormeeste kõrval asub aega teenima ka 5 naist ning projekti raames ühildavad ajateenistuse ja kutsehariduse praktika Kehtna kutsehariduskeskuse IT- süsteemide õpilased.

Teenistust alustatakse 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes, sõjaväepolitseis ja toetuse väejuhatuses. Väljaõpe kestab 11 kuud.

Uue pilootprojekti raames asuvad Kehtna kutsehariduskeskuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna IT- süsteemide nooremspetsialistide eriala õpilased vabatahtlikult ajateenistusse peaaegu kogu kursusega ning saavad koolipraktika ja ajateenistuse läbida ühel ajal. Kooli lõpetavad noored juuni asemel detsembris, kui lõpeb ka nende teenistus kaitseväes.
„Kaks ühes lahendus toimub Eestis esmakordselt ja suure tõenäosusega kogu maailmas,“ ütles küberajateenistuse projekti eestvedaja, staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on juulis.

Lisaõppekogunemine Okas 2021

Kaitsevägi korraldab 17.-25. novembril lisaõppekogunemise Okas 2021, mille käigus kontrollitakse 17. pioneeripataljoni, 27. pioneeripataljoni, 191. luurekompanii ja 291. luurekompanii lahinguvalmidust.

Lisaõppekogunemisega harjutab kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras. Kontrollitakse kaitseväe ja Kaitseliidu mobilisatsioonivalmidust ning harjutatakse mobilisatsioonijuhtimist. Antud õppusel toimub väljaõppe raames koostöös Politsei – ja Piirivalveametiga ka piiri tugevdamine. Eesmärk on ennetada ja tõkestada füüsilise takistusega ebaseaduslikku piiriületust rohkemates kohtades.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama just rahuajal. Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Okas 2021 puudutav lisainfo kutse saanud reservväelastele:

17. pioneeripataljon ja 191. luurekompanii

+372 717 8050

1jvbr.reserv@mil.ee

27. pioneeripataljon ja 291. luurekompanii

+372 717 5010

S1.2JVBR@mil.ee

Üldinfo reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta:

Kaitseressursside Amet

+372 717 0700

info@kra.ee

Meediapäringud

Kapten Taavi Karotamm

pressijaoskonna ülem

5688 2720

taavi.karotamm@mil.ee

 

Oktoobris asus ajateenistusse ligi 900 vaktsineeritud noort!

Oktoobrikutse raames asus ajateenistusse ligi 900 noort, kellest kõik olid
vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga – see kindlustab kaitsevalmiduse ja
ajateenistujate parima väljaõppe. Meeste kõrval asus aega teenima ka 7 naist.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul oli seekord suurimaks
väljakutseks maksimaalne vaktsineerituse saavutamine. See tähendab, et mõnede juba
varem ajateenistuse kutse saanud noorte ajateenistuse aega tuli muuta, kuna nad keeldusid
ennast vaktsineerimast. “Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei
vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,” rõhutab
Piskunov.

Tulevaste ajateenijate motivatsioon end vaktsineerida oli üsna kõrge ja selle nimel tegi
Kaitseressursside Amet suuri jõupingutusi. “Kuna Kaitseväe seisukoht oktoobrikutse osas oli,
et vähemalt ühe süstiga peavad olema vaktsineeritud kõik tulevased ajateenijad, lähenesime
kutsealustele personaalsemalt,” märgib Piskunov. “Kutsealustele pakkusime nõustamist ja
vaktsineerima suunamist, samuti tegime palju selgitustööd selle osas, miks vaktsineerimine
ajateenistusse asumisel oluline on,” lisab peadirektor.

Omal algatusel ajateenistusse asumine on endiselt populaarne, seda tegi 60% noortest.
Teenistust alustatakse 1. ja 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, toetuse väejuhatuses ja
erioperatsioonide väejuhatuses. Väljaõpe on 8-kuuline.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 31. jaanuar 2022.

Tulevane ajateenija, anna endast märku!

Peagi saabuva oktoobrikutse raames ootame tagasisidet kutse saanud noortelt ja kõigilt kellel huvi astuda ajateenistusse oktoobris. Andke meile märku, kas olete vaktsineeritud või millal plaanite minna: info@kra.ee või tasuta infotelefonil 800 2525.

Vaktsineerimine on väga oluline, kuna tagab kaitsevalmiduse ja sujuva väljaõppe. Teenistusse võetakse ka need kutsealused, kes on haiguse läbi põdenud viimase 6 kuu jooksul ning esitavad selle kohta tõendi. Kaitseväes saavad vaktsineerimiskuuri lõpetada isikud, kes on esimese vaktsiinidoosi saanud vähemalt 3 nädalat enne ajateenistusse tulekut või kellel on haiguse läbipõdemisest möödas vähem kui 180 päeva.  Oktoobris ajateenistusse astujatel palume end vaktsineerida esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui 26. september.  Ajateenistuskohustus säilib – kõik, kes ei soovi lasta end vaktsineerida, tulevad teenistusse pärast epideemia vaibumist.

Riigikaitseõpetajate seminaride toimumisajad ja lisataotlusvoorud

Uus kooliaasta on kohe algamas ning Kaitseressursside Amet korraldab ka see aasta riigikaitse õpetajatele seminare.

Kaitseressursside Ameti korraldatud riigikaitseõpetajate seminarid toimuvad järgnevatel aegadel:

  • 09.2021 Tartus, Rahvusarhiivi Noora saalis (Nooruse 3, Tartu);
  • 09.2021 Tallinnas, Kaitseressursside Ametis (Aiandi 15, Tallinn);
  • 09.2021 Narvas, Narva eesti keele majas (Linda 2, Narva);
  • 09.2021 Tallinnas, Kaitseressursside Ametis (Aiandi 15, Tallinn).

Kõik seminarid algavad kell 13.00 (kogunemine 12.30) ning lõpevad hiljemalt 17.00.

Seminaride ettekanded ja planeeritav sisu on sarnane.

Seoses piirangutega on registreerimine kohustuslik ning kohapeal järgime kindlasti kehtestatud nõudeid. Kuna kohti on piiratud arv, siis registreeruge seminarile, kuhu te kindlasti tulla saate ning tehke seda võimalikult varakult.

Registreerida saate järgmiste linkide kaudu:

08.09.2021 Tartu

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSco1wRIJLwzB3ih7XImyFQK1SNXiuqdvHsgpTVySPf5-StJTg/viewform?usp=sf_link

09.09.2021 Tallinn

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeC92qfevN61WrNs10NiyOS7gD3yOd7rs097t7Ip4dppG_x2Q/viewform?usp=sf_link

14.09.2021 Narva

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdQKW7Z1AnsEbD36el2V8yIPdjc64QCSM4986vhxKMtk96KTw/viewform?usp=sf_link

21.09.2021 Tallinn

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdGwra_mqJSNhQXR5GcbUoCErH9nfkfWW4WkhbfxQ9ego3nFw/viewform?usp=sf_link

Lisataotlusvoor õppekäikude korraldamiseks ja õppevahendite ostmiseks on 6. september 2021.

Õppekäikude korraldamiseks saavad toetust taotleda koolid, kes ei ole 2021. aastal üldse õppekäikude korraldamiseks toetust saanud või on saanud toetust vaid ühe õppekäigu korraldamiseks.

Samuti saab taotleda toetust õppevahendite ostmiseks. Õppevahenditena toetame eeskätt esmaabi õpetamiseks vaja minevat instrumentaariumi (nt meditsiinikomplektide MK1, MK2, MK3 ostmist) ja topograafia õpetamiseks kvaliteetsete tarvikute ostmist (nt tuhandik süsteemiga kompassid, tuhandikringi sisaldavad kaarjoonlauad, lamineeritud kaardid jm).

 

Noored alustavad üha enam ajateenistust omal algatusel

Juulis asus kutsutud noortest koguni 61% ajateenistusse omal algatusel. Selliste noorte hulk on järjekindlalt tõusuteel.

“Noored tahavad ise otsustada ja planeerivad ajateenistuse oma eluplaanidesse teadlikult,” selgitab Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Peedoson. “Olulise tõuke annab võimalus alustada teenistust sõpradega koos, näiteks klassiga, ning parim võimalus selleks on kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Selle trendi jätkumine tagab usutavasti omal algatusel teenistusse asunud noorte osakaalu tõusu ka edaspidi – kui eelmisel aastal alustas meil juulis klasse 17, siis sel aastal juba 27.” Nii ei jää kõrvale ka naised. “Meil on mitmeid klasse, kus klassivendadega koos tuleb teenistusse ka mõni nende klassiõde,” tõdeb Merle Peedoson hea meelega.

Kaitseressursside Amet tahab edaspidi teha koostööd koolidega veelgi põhjalikumalt. “Arstlikus komisjonis on mõistlik ära käia juba lõpuklassis ning miks mitte koos klassikaaslastega. Nii tervisekontrollis kui ka ajateenistuses on siis kindlasti lihtsam ning sõjaväeline väljaõpe muutub loogiliseks jätkuks haridusteel. Pärast teenistust saab elu ja teiste väljakutsetega edasi minna ning kuklas ei tiksu mõtet, et kuidas seda aastat ajateenistuses kõikide oma teiste plaanide vahele sobitada.”

Lisaks koostööle koolidega hakkab amet kutsealuseid põhjalikumalt nõustama küsimustes, mis ajateenistusse asumist võivad takistada ning suunama neid murega õigete spetsialistide poole. “Teenistusse asumist võivad takistada pere, laenude jms seotud elukondlikud küsimused. Kui enne teenistust korraldatakse mõistlikult ära see pool elust, mis jääb väeosa väravast välja, siis on teenistuses lihtsam. Tahame edaspidi noori lahenduste leidmisel toetada nii hästi kui võimalik,“ kinnitab Peedoson.

Kui noor soovib kohe pärast gümnaasiumi teenistusse asuda, siis tasub juba lõpuklassi esimesel trimestril minna veebilehele www.kaitsevaeteenistus.ee ning valida endale sobiv arstliku komisjoni aeg ja koht. Kui tervisega on kõik korras, siis saab noor kutse ajateenistusse. Kui soovitakse minna koos klassiga (või ka näiteks lennuga), siis tuleb leida enda seast esindaja, kes koondab kokku soovijate nimed, isikukoodid ja kontaktandmed ning edastab need ametile. Amet saadab omakorda nimekirjas olevatele noortele kutsed arstlikku komisjoni. Teenistusse asumisest huvitatud noorte andmed võib kokku koguda ja ametile vahendada ka nende õpetaja.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.

Kaitseressursside Ameti kutsel asub ajateenistusse ligi 2000 noort

Järgmisel nädala algul, 19.-21. juulil, alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 2000 noort, lisaks kutsealustele ka 49 naist. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on seekordses kutses palju uut. “Alustame sellest, et 1. ja 2. jalaväebrigaadi kahe kompanii noored on kaasatud innovatsiooniprojekti “Tahan ajateenistusse!””. Piskunovi sõnul on ettevalmistavad tööd käinud juba pikalt. Soovitakse hõlbustada noorte kohanemist militaarkeskkonnaga ja seepärast keskendub projekt sõduri baaskursusele. “Noored tulevad ajateenistusse õppima ning tahame toetada nende motivatsiooni, soodustada eduelamusi, luua toetavat keskkonda. Sel eesmärgil oleme koostöös kaitseväega põhjalikult üle vaadanud sisseelamisprotsessi ning koolitanud hariduspsühholoogia teadur Grete Arro ja meekonnakoolitaja Margus-Tarmo Pihlakase abil värskete ajateenijatega vahetult tegelevaid ülemaid. Koolituse põhituumaks on parim kaasaegne õppemetoodika, nö tööriistakast, millega saab toetada ajateenijate õpimotivatsiooni ja kasutada erinevaid mälutehnikaid.” Projekt kutsuti ellu Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi poolt veetava innovatsiooniprogrammi raames ja selle meeskonda kuuluvad lisaks projekti eest vedavale Kaitseressursside Ametile ka Kaitsevägi, Kaitseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Projektijuhiks on antropoloog Helelyn Tammsaar. Piskunov võtab kokku: “Meie peamine eesmärk on motiveeritud ja asjatundlik reservväelane, kellel on tahe ja oskus Eestit vajadusel hästi kaitsta.”

Piskunovi sõnul on muudatusi aga veel, sest esimest korda on noortel võimalik ajateenistus läbida erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus. “See on oodatud võimalus sõjaväelise väljaõppe tõelistele gurmaanidele – 11 koha peale oli tihe konkurents.” Lisaks kolisid ka paar üksust ning seepärast alustavad toetuse väejuhatuse ajateenijad teenistust Ämari asemel Paldiskis ning küberväejuhatuse omad Ämaris.

“Hea meel on tõdeda, et järjest populaarsem on klassidena ajateenistusse asumine. Kui eelmisel aastal alustas koos teenistust 17 klassi, siis nüüd lausa 27 ning 1. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse saime suures osas täidetud just klassidega,” tõdes Piskunov

Juulikutse ajateenijate tulevane sõjaväeline ametikoht üksuses eeldab 11-kuulist väljaõpet ja nendest koolitatakse tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid.

Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Esimest korda pakub väljaõpet ka eripoeratsioonide väejuhatus. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega. Omal algatusel alustab seekord teenistust 61% kutsututest.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.

Kaitseressursside Ametit tunnustati kaugtöömärgisega

Elisa Eesti, Targa Töö Ühing ning Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tunnustasid ametit Kaugtöö Tegija märgisega.

Kaugtöömärgis

Lisaks märgisele sai amet ka eriauhinna kui asjalik paindlike tööviiside edendaja ja kaugtöö praktiseerija. Eriauhinnaks on võimalus jagada juhtimispraktikaid Elisa personalivaldkonna juhi Kaija Teemägiga.

Sel aastal said esmakordselt märgise 37 organisatsiooni ning selle kehtivust pikendas 22 organisatsiooni.

Märgise saajate nimed leiab smartwork.ee.

Kaitseministri otsusega korraldab riigikaitselaagreid edaspidi Kaitseliit

Uuest aastast korraldab riigikaitselaagreid Kaitseliit, et tagada kõikide Eesti piirkondade noortele võimalus osaleda ühtse kvaliteediga riigikaitse laagrites.

Kaitseminister Laaneti sõnul on Kaitseministeerium järjepidevalt aidanud riigikaitseõpetuse ainekava ning õppekvaliteeti uuele tasemele viia.

„Oluline on, et kõikidel noortel oleks võrdsed võimalused ja muudatuse tulemusel saavad laagrid olema ühtse õppesisu ning –väljunditega, mis paraku praegu nii ei ole,“ ütles ta.

Laanet lisas, et lihtsustub ka koolidirektorite töö kui ka üleüldine asjaajamine, sest enam ei pea koolid paluma toetust kohalikult malevalt, laagri teenuste eest arveid ootama ja nende eest tasuma ning lõpuks aruandlusega tegelema.

„Kooli direktoril tuleb üksnes oma piirkonna Kaitseliidu maakaitseringkonna ülemale selle aasta 1. oktoobriks teada anda kui palju õpilasi soovib laagris osaleda ja millal,“ lisas ta.

Laanet märkis, et laagrite läbiviimise maksumuse suurusjärk jääb samaks. Ühtlasi saavad koolid jätkuvalt ise valida meelepärase riigikaitseõpetaja.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et Kaitseliit on läbi vahendite ja isikkoosseisu riigikaitse välilaagrite korraldamisse kaasatud ka juba täna, ent praegune korraldus ei kohusta selgelt ja ühemõtteliselt organisatsiooni laagrite läbiviimist toetama, mistõttu on abi piirkonniti erinev.

„Uue mudeli alusel on see selgelt üks Kaitseliidu ülesanne, kõik õppurid saavad ühesuguse laagri Tallinnast Põlvani ja Jõhvist Orissaareni,“ ütles brigaadikindral Ühtegi ja lisas, et nii on õpilastel võimalik tutvuda ka vahetult Kaitseliidu kohaliku organisatsiooniga ja saada selle läbi parem ettekujutus laiapõhjalise riigikaitse tähendusest.

Ta lisas, et välilaagrites õpivad noored oma eriala asjatundjatelt –Kaitseliidu instruktoritelt, elukutselistelt kaitseväelastelt, õpetamisest huvitatud ajateenijatelt, aga ka riigikaitsesse panustavatelt vabatahtlikelt ja teiste elualade esindajatelt.

„Vastavalt seadusele on Kaitseliidu eesmärk suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Just sellist eesmärki peavad endas kandma ka riigikaitselaagrid. Ja mine tea, ehk leiab nii mõnigi noor läbi nende tee ka astumiseks Eesti vanima ja suurima vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni liikmeks,“ ütles brigaadikindral Ühtegi.

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee

 

Mullu asus vabatahtlikult ajateenistusse rekordarv noormehi ja naisi

Kaitseminister Kalle Laanet tutvustas täna valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt täideti möödunud aastal pea kõik kaitseväekohustuse täitmisega püstitatud eesmärgid.

Kaitseminister Laanet märkis, et möödunud aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakutsete rohke, ometi ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 seatud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas.

„Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem,“ ütles Laanet.

Laanet rõhutas, et ühtlasi jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine, langedes 2019. aasta 7,8 protsendilt 2020. aastal 5,6 protsendile.

Ta lisas, et erakordselt kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalangevuse vähenemine näitavad noorte oskust ajateenistust planeerida ning end ette valmistada eesootavaks. „Selle tunnistuseks on ka koos ajateenistusse asunud rekordilised 17 klassi,“ lausus Laanet.

Ajateenijate seas läbiviidavas ankeetküsitlusest selgus üheselt, et riigikaitseõpetuses osalemine omab väga suurt mõju just teadlikkuse tõstmisel ning hirmude elimineerimisel. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunute seas oli valdavalt neid, kes olid gümnaasiumis läbinud riigikaitseõpetuse.

„Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatusel ja ajateenistuses hakkamasaamisel,“ ütles Laanet.

Kaitseminister Laaneti sõnul tuli COVID-19 pandeemia tõttu ümberkorraldada Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töökorraldus eeskätt ajaplaneerimises, mis aitas arstlikke komisjone läbi viia kiiremini. „Töökorralduse tõhustamine osutus niivõrd efektiivseks, eeskätt hindasid seda kõrgelt kutsealused, et muudatused võetakse kasutusele permanentselt,“ märkis Laanet.

Tegevväelaste arv on viimase kuue aasta kõrgeim – tegevteenistujaid oli 2020. aasta lõpuks 3655, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. Ajateenistuse lõpetanud noortest asus tegevteeteenistusse 7,51 protsenti.

Ajateenistuse lõpetanud naistest omakorda 52 protsenti. „Naiste osalemine riigikaitses on üha loomulikum ning kaitseväelase karjääri kasuks otsustamine läbimõeldud ja planeeritud otsus,“ lisas Laanet.

2020. aastal algatati kaks olulist seadusemuudatust – arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käeoleval aastal.

Kaitseväekohustuse täitmisest riigis 2020

Ettevõtted saavad kaitseväele teenuste osutamiseks riigikaitselised ülesanded

Valitsus kinnitas 04.03.2021 istungil kaitseministeeriumi esitatud korralduse eelnõu, millega ettevõtted saavad sõjalise kriisi ajal teenuste osutamiseks riigikaitselised ülesanded. Seni erinevate vahendite kasutusse võtmisega seotud korrale luuakse nüüd raamistik ka kaitseväele vajalike teenuste osutamiseks.

„Ettevõtjatele suunatud erinevad riigikaitselised ülesanded lähtuvad laiapindse riigikaitse kontseptsioonist. Ettevõtjate panus kriisi ajal on oluline ka seetõttu, et võimalikult kiiresti taastuks normaalne ettevõtluskeskkond,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on tal hea meel, et esmane ettevõtete erialaliitudelt saadud tagasiside on olnud positiivne. „Tahan rõhutada, et eelistame alati ettevõtjatega sõlmida lepinguid, kuid nagu tervisekriisi juures näinud oleme ei pruugi tavapärased lepped alati toimida. Kaitsevaldkonna jaoks on oluline eelkõige teenusekindlus,“ lisas Laanet.

Ettevalmistatud koondkavas loetletakse tegevusalad, mis on vajalikud riigi sõjalise kaitse toetamiseks kriisi ajal, kas riigi tellimuste või sundkoormistega. Koondkava paneb Kaitseressursside Ametile ülesande alustada esmalt Eestis pakutavate teenuste kaardistamist, seejärel saab otsustada kas on vaja sundkoormisi või saab teenused näiteks lepingutega tagada.

Koondkavas määratletud teenused jagunevad suures osas kolmeks: tootmine (vormid, saapad, isikukaitsevahendid, kindlustusmaterjalid), kaitseväele konkreetse teenuse osutamine (veod, kaevetööd), ettevõtete vahenditele ligipääsu võimaldamine (sidevõrgud).

Teenuste kaardistamine tagab riigile ülevaate, milliseid tsiviilressursse on võimalik sõjaajal kasutada. Seejuures on koormised äärmuslik abinõu kriitliste vajaduste puhul juhul, kui vajalikku teenust ei ole võimalik saada riigiasutuselt. Vajadusel peab riik tagama ka vajalike vahendite olemasolu, kui ettevõttel endal puuduvad võimalused nende hankimiseks.

Ettevõtetele saab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ülesanded anda Vabariigi Valitsus ja sõja ajal kaitseväe juhataja. Elutähtsate teenuste koormamisel jälgitakse, et ei kahjustataks elutähtsa teenuse toimepidevust ühiskonna jaoks.

Korraldus ei too kaasa ühelegi ettevõttele üldise kaitsevalmiduse ajal lisakohustusi ega kulusid peale võimaliku halduskoormuse. Kahjud hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.

Ajateenijate ning ajateenija lapsetoetus tõusevad

Valitsus kiitis heaks Vabariigi Valitsuse määruse muudatuse ajateenija ning ajateenija-asendusteenistuja lapse toetuse tõstmiseks, vastavalt 115 ning 900 eurole kuus.

„Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamine toetab laste hakkamasaamist ja esmaste vajaduste rahuldamist ajal, mil üks leibkonna sissetuleku saaja täidab riiklikku kohustust,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Seni kehtinud ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suuruse, mis on 300 eurot kuus, määramisel lähtuti perekonnaseadusest tuleneva lapse elatise suurusest, mis kompenseeriks kasvõi osaliselt leibkonna sissetuleku vähenemise.

„Alates muudatuse jõustumisest on ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurus 900 eurot, mis on ligikaudu kolmekordne elatise miinimum,“ lausus kaitseminister Ajateenija toetus tõuseb 100 eurolt 115 eurole ja toetuse kasv seotakse edaspidi tarbijahinnaindeksi muutusega.

„Viimati tõusis ajateenija toetus 2015. aastal. Nüüdsest vaatame toetused iga kolme aasta tagant üle ja võtame arvesse eelmisest toetuste tõusust saadik toimunud muutused ja järgmise kolme aasta prognoosid,“ lisas Laanet.

Kaprali või vanemmadruse auastme saamisel enne üheksandat kuud makstakse toetust 140 eurot kuus. Kui reamehe, madruse, kaprali või vanemmadruse auastmes ajateenija teenib 11-kuulises ajateenistuses, siis alates üheksandast kuust on toetus 170 eurot kuus. Teised ajateenija toetused lähtuvad läbitud väljaõppest ja auastmest: nooremseersant või nooremmaat – 200 eurot kuus ja seersant või maat – 230 eurot kuus.

Muudatus jõustub käesoleva aasta 1. juulist.

Veebruaris asus teenistusse 414 noort

​1. veebruaril asus ajateenistusse 414 noort, sh 6 naist, kes jagunesid üksuste vahel nii:

  • 1. jalaväebrigaad: 134
  • 2. jalaväebrigaad: 48
  • mereväe laevastik: 32
  • toetuse väejuhatus: 27
  • küberväejuhatus: 45
  • sõjaväepolitsei: 128

Suurem osa teenistust alustanud noortest on keskhariduse ja juhilubadega. Veebruaris alanud teenistus vältab 11 kuud ning selle raames koolitatakse välja autojuhid ja tulevased sõjaväelised juhid.

Kaitseressursside Amet eraldas riigikaitseõpetusele 600 153 eurot

​Kaitseressursside Amet jagas koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks toetuseid 600 153 euro ulatuses. Rahastati peamiselt laagrite ja õppekäikude korraldamist. Laagritele eraldati 465 283 eurot, õppekäikudeks 132 500 eurot ning õppevahendite ostmiseks 2 370 eurot. Kokku said toetustest tuge 133 kooli.

„Eelmisel aastal katsime suuresti koolide õppevahenditega seotud vajadused. Tänu sellele oli meil nüüd võimalus keskenduda laagrite ja õppekäikude rahastamisele,“ selgitas Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov. „Toetust jagasime ka eelmisel aastal koroona tõttu ära jäänud laagrite korraldamiseks. Riigikaitseõpetus on populaarne valikaine ning meie teeme omalt poolt kõik, et ka eelmise õppeaasta kursuste õpilased vaeslaste ossa ei jääks – riigikaitselaagrid on ju selle aine kõige põnevam osa. Kui koolid vähegi leidsid võimaluse laagreid tagantjärele korraldada, siis meie panime õla alla. Kokku ootame sel aastal eraldatud toetuste eest riigikaitselaagritesse 6385 ja õppekäikudele 5845 õpilast.“

Riigikaitselaagreid korraldatakse peamiselt erinevatel harjutusväljadel: Humalas, Unikülas ja Kaitseväe keskpolügoonil. Laagritesse kutsutakse õpetama instruktoreid kaitseväest, Kaitseliidust ja Kaitseväe Akadeemiast. Õppekäikude peamised sihtpunktid on Eesti Sõjamuuseum, Männiku lasketiir, Kuperjanovi jalaväepataljon, 1. jalaväebrigaadi Tapa linnak, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon ja Kaitseväe Akadeemia.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Kaitseressursside Amet finantseerib riigikaitseõpetuse erinevaid tegevusi toetuste kaudu. Toetusi eraldatakse koolide taotluste alusel riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks.

Lisainfo:
Marke Teppor
press@kra.local

Kaitseressursside Ameti kutsel asub ajateenistusse enam kui 400 noort

​Esmaspäeval, 1. veebruaril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust enam kui 400 noort, lisaks kutsealustele ka kuus naist.

Veebruaris alustavad teenistust kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist väljaõpet: tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Oma juhioskused saavad alustavad ajateenijad proovile panna juba suvel, kui nendest saavad juulis teenistust alustavate noorte ülemad.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on 2021. aasta esimese ajateenistusse mineva grupi kokku panemine olnud keeruline ja paljud kutsealused jätsid koroona tõttu terviseseisundi hindamisele tulemata. „Sellest olenemata suutsime tänu komisjonide töö ümberkorraldamisele tagada, et esmaspäeval ootame teenistusse sama palju noori, kui aasta tagasi samal ajal teenistusse asus,“ jääb Piskunov tulemusega rahule. Tema sõnul võib seetõttu kindlalt öelda, et kevadel tehtud ümberkorraldused terviseseisundi hindamise korralduses olid õigustatud. “Tänu vastuvõtusüsteemi kellaajaliseks muutmisele ja ohutusnõuete rangele jälgimisele on komisjonid olnud järjepidevalt töös.“

Teenistust alustatakse 1. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 19.-21. juulil.

 

Lisainfo:
Marke Teppor
press@kra.local

Kaitseressursside Amet kuulub kümnendi kõige ihaldusväärsemate tööandjate ridadesse

​Tööportaal CV Keskus pani kokku kümnendi kõige ihaldusväärsemad tööandjad ning nende sekka jõudis ka Kaitseressursside Amet. 35 esile toodud organisatsiooni seas on Kaitseressursside Amet 29. positsioonil.

Eesti kõige ihaldusväärsemate tööandjate valimisse on viimase kümne aasta jooksul oma panuse andnud rohkem kui 50 000 töövõtjat. Kokkuvõtvasse kõige enam armastatud tööandjate edetabelisse jõudis 35 erinevat organisatsiooni.

Avalikust sektorist on KRA kõrval esindatud Riigikogu, RMK, ERR, Tartu Ülikool ja Eesti Pank. Uudise ja ihaldusväärsete tööandjate täispika nimekirja leiad Ärilehest.

Amet alustab uut aastat uue struktuuriga

​2021. aasta 1. jaanuaril jõustuvad Kaitseressursside Ameti põhimääruse muudatused, millega kehtestatakse ametis senisest väiksema osakondade arvuga struktuur, vähendatakse juhtide arvu ning jagatakse ümber ülesanded osakondade vahel.

Ümberkorralduste eesmärk on muuta asutuse töökorraldus sujuvamaks, lühendada otsustusahelaid, lihtsustada tööprotsesse, tagada kaasaegne organisatsiooni toimimine ja suurendada meeskonnatunnet ühiste eesmärkide täitmisel. Ametis soovitakse üha enam tõsta fookusesse inimesekesksus, digitaalsete lahenduste arendamine, teenuste ühtlustamine ja ajateenistuse suhtes valitsevate hoiakute kujundamine. Vabanevate ressursside arvelt kaastakse KRA meeskonda täiendavat kompetentsi valdkondlike ekspertide näol ning suurendatakse seeläbi ameti analüütilist võimekust ja suutlikkust panustada rohkem teavitustegevusse.

Kõige suuremad muudatused puudutavad kaitseväekohustuse täitmise teenuse juhtimist, mis koondatakse ühe osakonna vastutusalasse. Senised Tartu ja Tallinna kaitseväekohustuslaste osakonnad ja arstlike komisjonide osakond liidetakse kaitseväekohustuslaste osakonnaks. Lihtsustatud struktuur ning selge juhtimismudel aitavad kaasa tervikliku teenuse loomisele ning tõhusate koostöösuhete arendamisele nii valdkonnas kui ka laiemalt.

 

Kaitseressursside Ameti struktuur 01.01.2021

Kaitseressursside Ameti struktuur alates 01.01.2021

Kaitseressursside Amet toetas riigikaitseõpetust 69 015 euroga

Aasta viimases ja erakorralises taotlusvoorus eraldas Kaitseressursside Amet riigikaitseõpetuse läbiviimiseks toetuseid 69 015 euro ulatuses. Toetati õppevahendite ostmist ning laagrite ja õppekäikude korraldamist.

Taotlusvooru laekus kokku 34 taotlust, neist 14 õppekäikude ja laagrite korraldamiseks summas 30 130 eurot ning 20 õppevahendite ostmiseks summas 48 487 eurot. Õppekäikude ja laagrite taotlused rahuldati täies mahus ning õppevahenditele eraldati 38 885 eurot.

Õppevahendite puhul olid prioriteediks topograafia, orienteerumine, relvaõpe ja esmaabi välitingimustes. Toetuse eest kavandatud õppekäikudel ja riigikaitselaagrites osaleb kokku 420 õpilast.

2020. aastal toetas Kaitseressursside Amet koolides riigikaitseõpetuse läbiviimist kokku 551 045 euro ulatuses. Aasta viimase vooru eraldised tehti kevadel õppekäikudeks ja laagriteks eraldatud, kuid kasutamata jäänud toetuste arvelt. „Tänavune aasta oli koroonaviiruse tõttu eriline. Toimumata jäid paljud algselt planeeritud riigikaitseõpetuse laagrid. Samas andis see meile võimaluse eraldada tavapärasest rohkem rahalist toetust erinevate õppevahendite soetamiseks. Positiivne on seegi, et enamik kevadel ära jäänud laagreid toimub siiski hiljemalt järgmisel aastal.“ sõnas Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Kokku osaleb riigikaitseõpetuse tundides ca 5900 õpilast aastas. Kaitseressursside Amet finantseerib riigikaitseõpetuse erinevaid tegevusi toetuste kaudu. Toetusi eraldatakse riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks. Järgmise aasta toetusteks on amet eelarvesse planeerinud 558 000 eurot ning eraldused selguvad hiljemalt 2021. aasta veebruaris.

Lisainfo:
Marke Teppor
press@kra.local

Oma riigikaitsekohustust asus kaitseväes täitma 1136 noort

Aasta viimase ajateenistusse kutsumisega läks 12. ja 13. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1136 uut ajateenijat, sealhulgas 8 neidu.

Suure täienduse said 1. jalaväebrigaadi üksused – 550 noort, kelle hulgas ka 6 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus väljaõppele 411 noormeest, küberväejuhatusse 108, sealhulgas 2 neidu ja toetuse väejuhatusse 67 noort.

Aasta-aastalt on suurenenud vabatahtlike kutsealuste osakaal.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “Omal vabal tahtel asus seekord riigikaitsekohustust täitma 55% kutsutud noormeestest. Mul on hea meel selle trendi kasvamise üle, sest nende kutsealuste motivatsioon teenida kaitseväes on kõrge ja nad on oma otsuse läbi kaalunud. Nende seas on nii kutsealuseid, kelle jaoks kaitsevägi pakub erilist huvi ning riigikaitse on väga südamelähedane kui ka neid, kes lihtsalt peavad ajateenistuse läbimist enda kui kodaniku kohustuseks ning soovivad selle kohustuse täitmist paremini oma elukaarde sobitada. Teenistuse lõppedes on neil kindlasti palju kogemusi ja uusi teadmisi, mille abil edukamalt planeerida oma õpinguid, tööelu ja karjääri.“

Valdav osa oktoobris teenima läinutest on kesk- ja põhiharidusega ja paljudel on ka B-kategooria juhiluba.

Välisriikidest tuli selle kutsumisega 14 noormeest ja 1 neiu. Suurem osa neist tuli kaitseväkke Soomest, aga tuldi ka Austraaliast, Hondurasest ja Suurbritanniast.

Aasta kokkuvõttena on Kaitseressursside Amet kaitseväkke ajateenistusse toimetanud 3518 noort. Vabatahtlikult on oma otsuse teinud aasta kolme kutsumise keskmisena 47,3% kutsealustest ja kaitseväes alustas aasta jooksul väljaõpet 54 naist.

Järjest kasvab ka klassiga ajateenistusse siirdujate hulk. Käesoleva aasta juulis läksid koos klassikaaslastega aega teenima 17 klassi noored koolidest üle Eesti – kokku 137 noort inimest. Aasta tagasi juulis oli klassiga teenima minejaid 4 koolist.

Enam kui 1200 kutsealust siirdub ajateenistusse

Aasta viimases kutses järgmise nädala algul – 12. ja 13. oktoobril – alustab Kaitseväes väljaõpet üle 1200 kutsealuse. 8-kuulise väljaõppe lõppedes saavad väeosad täiendust reservarmee reakoosseisu jaoks.

Kõige rohkem kutsealuseid läheb teenima 1. ja 2. jalaväebrigaadi. Noori lisandub veel küberväejuhatusse ja toetuse väejuhatusse.

Vabatahtlikult plaanib ajateenistusse minna ka 9 neidu, kes jagunevad samuti 1. ja 2. jalaväebrigaadi, küberväejuhatuse ning toetuse väejuhatuse üksuste vahel.

Noorte teenistusse viimisel kasutab Kaitseressursside Amet ettevaatusabinõusid – bussides on piisavalt ruumi, et kutsealused saaksid hajutatult istuda. Enne bussi sisenemist täidetakse terviseankeet ja mõõdetakse kehatemperatuuri. Kutsealused peavad bussides kandma maske ja saadaval on käte desinfitseerimise vahendid. Kokkuleppel ametiga saavad kutsealused minna ka ise otse teenimiskohta.

17. septembril vastuvõttu ei toimu

17. septembril ei toimu kutsealuste vastuvõttu. Sel päeval palume meile pöörduda telefoni 717 0700 või 800 2525 teel või e-posti aadressil info@kra.local. Ametile Vabandame ebamugavuste pärast!

Ainsa riigiametina on ihaldusväärseim tööandja Kaitseressursside Amet

Kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks, kus inimesed tahaksid töötada on 2020. aastal Telia Eesti. Esikolmikus on veel Eesti Energia ja LHV Pank. Avalikku sektorit esindab tabelis ainsana Kaitseressursside Amet.

Juba üheksandat aastat järjest korraldab CVKeskus.ee ihaldusväärsete tööandjate uuringut. Tänavu jõudsid esikümnesse ettevõtted, mis panustavad tehnoloogia- või finantsvaldkonna arengusse – TransferWise, Cleveron, Elisa Eesti, Swedbank, Pipedrive, Bolt Technology ja Playtech Estonia.

Uuringu põhjal selgitatakse ühtekokku kakskümmend kõige ihaldusväärsemat tööandjat. Teise kümne moodustavad niisugused ettevõtted nagu Skype Technologies, Microsoft Estonia, Tallinna Lennujaam, Tallink Grupp, Utilitas,SEB Pank, Helmes, Apollo Group, Nortal ja Kaitseressursside Amet.

Kaitseressursside Amet on selles edetabelis olnud ka varem – CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul 2016. aastal koos Kaitseväega.

Eelmisel aastal oli avaliku sektori tööandjaist esikahekümnes Tartu Ülikool. Sel korral esindab KRA aga ainsana avalikku sektorit.

Ihaldusväärsete tööandjate juurde sooviksid töökohta vahetades võimaluse korral tööle asuda ligi kaks kolmandikku töötajatest.

Mis teeb ühe tööandja teiste ees vastupandamatuks? Henry Auväärt selgitab, et 98% vastanuist leidis, et ihaldusväärsed tööandjad on innovaatilised ettevõtted, kus töötavad ettevõtlikud inimesed. Ja neil ettevõtteil on töövõtjate silmis ausa tööandja maine, ettevõttes on head karjääri- ja arenguvõimalused.

Tallinna arstlik komisjon alustab uutes ruumides

Kaitseressursside Ameti Tallinna arstlik komisjon alustab esmaspäevast, 10. augustist tööd uutes ruumides.

Tallinna arstliku komisjoni uus asukoht on Ülemiste Tervisekeskuse majas aadressil Valukoja 7.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Tallinna arstlik komisjon on meie suurima koormusega komisjon, sest ligi pooled riigi kutsealustest käivad just seal. Seepärast on eriti oluline, et saime nüüdsest avaramad ja mugavamad ruumid. Meie kasutada on maja 4. korrusel ligi 190 ruutmeetrit. Sellest ootesaalina üle 107 ruutmeetri, ülejäänud pinnal on arstide kabinetid. Ootesaal on piisavalt suur, et oma järjekorda ootavad noormehed ja neiud saaksid vajadusel hoida üksteisega turvalist distantsi. Samas tervisekeskuse majas võivad kutsealused teha ära kõik vajalikud analüüsid ja uuringud, nad ei pea selleks teise raviasutusse minema. Komisjoni töö on efektiivsem ja me kõik hoiame kokku aega“.

Uues ootesaalis on head võimalused kasutada kohapeal kaitseväeteenistuse veebi, üles seatakse infokiosk, teleri ekraanilt ja erinevate jaotusmaterjalidena jagavad ameti töötajad kutsealustele võimalikult palju eriilmelist vajalikku infot.

Kaitseressursside Amet teeb omalt poolt kõik, et suurendada noortes kindlustunnet suure muutuse ees, mida ajateenistus kahtlemata kaasa toob.

Eesti ühe kaasaegsema – Ülemiste Tervisekeskuse – juurde saab hõlpsasti nii ühistranspordi kui ka oma autoga. Parkimiskohti on maja juures piisavalt.

Kaitsevägi sai väljaõppele 1951 noort

Juulikuu keskel viis Kaitseressursside Amet ajateenistusse 1951 noort, sealhulgas 41 neidu.

Kutsumist mõjutas tugevasti viiruseohust tingitud eriolukord riigis. Selle tulemusena ei saanud amet poolteist kuud läbi viia arstlikke komisjone.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Teadsime, et paljud vabatahtlikult ajateenistusse tahtjad soovisid teenima minna just juulis, kuid neil oli arstliku komisjoni otsus saamata. Seepärast hakkasime komisjone läbi viima veel enne eriolukorra lõppu, tehes seda kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades. Meie eesmärk oli sel suvel aegade suurim – pidime ajateenistusse saatma vähemalt 1977 kutsealust. Enne eriolukorra välja kuulutamist oli eesmärgist puudu ca 500 kutsealust. Vaatasime üle oma töö protseduurid, suurendasime komisjonide arvu, tegime sihikindlat tööd iga kutsealusega eraldi. Kõik kokku andiski selle, et ajateenistuse kutse sai kokku üle 2000 noormehe. Kahjuks on aga ikka nii, et kutsumise päeval jätab osa kutsealuseid erinevatel põhjustel kohale tulemata. Nii et reaalselt läks aega teenima 1951 noort.“

Omal vabal tahtel aega teenima tulnute osakaal on aga suurenenud juba 57%-ni.

Samuti on kasvanud noorte huvi minna koos klassiga ajateenistusse. Tänavu tegid seda 17 kooli noored üle Eesti ja teenima läks 137 noort. Eelmisel aastal kogunes klassiti ajateenijaid 4 koolist. Siinkohal tänu tublidele riigikaitseõpetajatele, kes on noortesse süstinud tahet riiki kaitsta ja oma kodanikukohust täita.

Marlen Piskunov: “ Erilist rõõmu valmistab neidude kasvav huvi kaitseväe erialade ja ajateenistuse vastu. Sel suvel asus aega teenima koguni 41 neidu. Kampaania naised vormi on sellele kindlasti kõvasti kaasa aidanud. Loodan, et naiste hulk suureneb jõudsalt ka järgmistel ajateenistusse kutsumistel.“

Kõige rohkem noori said endi juurde väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaad. Sadakond noort siirdus ka küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse käsutusse. Vähem noori alustab luurekeskuses ja mereväes.

Alanud teenistus kestab 11 kuud ja selle vältel saavad noored jao- või reservrühmaülema kutse. Hea juhikogemuse ja põneva väljaõppe saavad ajateenijad üsna mitmel erialal. Enamik alustanutest on kesk- ja kõrgharidusega.

Järgmine ajateenistusse viimine on 12. ja 13. oktoobril.

Järgmisel nädalal alustab ajateenistust ligi 2000 noort

Tuleva nädala algul alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel üle Eesti ajateenistust taas uued kutsealused.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “See on eriline aasta. Viiruse tõttu kehtestatud eriolukord sundis ametit pea kahe kuu vältel arstlikke komisjone ära jätma. Teadsime, et hulk vabatahtlikke soovis ajateenistust alustada nimelt juulis, ent neil oli läbimata arstlik komisjon. Seepärast alustasime mai algupoolel komisjonide tööd veel enne eriolukorra lõpetamist ja saime tubli täienduse noormeeste ja neidude näol, kes suunduvad nüüd kaitseväkke.“

Omal algatusel lähevad ajateenistusse juba enam kui pooled kutsealustest.

Marlen Piskunov: “Rõõmu teeb seegi, et vabatahtlike seas oli suur hulk klassiga ajateenistusse minejaid. Kui mullu läks klassiga koos aega teenima noori neljast koolist, siis tänavu on neid juba 17 klassi üle Eesti. On hea meel tõdeda, et noored tajuvad oma rolli ja vastutust riigi kaitsmises. Nendel noortel inimestel on teenistuse alustamiseks vajalik turvatunne ka ammuste sõprade näol olemas ja üleminek muutunud oludesse ei tundu nii ärev“.

Aasta-aastalt suureneb vabatahtlike neidude osatähtsus. Eelmisel aastal asus aega teenima kokku 38 neidu. Nüüd on ainuüksi juulis nimekirjas üle 40 neiu, kes on valmis võtma kaitseväekohustuse ja ajateenistuse läbima.

Marlen Piskunov: “Vaatamata eriolukorra tõttu algselt ära jäänud arstlikele komisjonidele suutsid ameti töötajad täita väljaõppele suunatavate kutsealuste piirnumbrid. Selleks vaatasime tööprotsessid üle ja suurendasime uuesti tööd alustanud arstlike komisjonide arvu. Iga võimaliku vabatahtliku kutsealusega tegeldi eraldi, leidmaks parimat viisi tema teenistusse asumiseks. Seda näitab ka vabatahtlike suhteliselt suur osakaal.“

Lõviosa kutsealustest alustab väljaõpet 1. jalaväebrigaadi üksustes. Veidi vähem noori siirdub 2. jalaväebrigaadi ja muudesse üksustesse.

Võimalikku koroonaviiruse ohtu silmas pidades palub Kaitseressursside Amet, et ajateenistusse minevaid noori ei tuleks saatma liialt palju sõpru ja pereliikmeid.

Järgmine kord kutsub amet noori ajateenistusse 12. ja 13. oktoobril.

Blogikanne #3. Käsk ja käsuahel

Iga tegevuse käivitab kaitseväes käsk ning selle andmisel järgitakse rangelt kindlaks määratud käsuahelat. Käsuahela ja käskude põhimõte on väga lihtne: alati peab olema selge, kellel millist käsku on õigus anda, kes kellele ja miks mingi käsu andis ning kes selle käsu ellu viis.

raporteerimine

Käsuahela igal tasandil on oma pädevus ja vastutus ning sellele vastav käsuõigus, mida käsu andja ei tohi ületada. Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President ning tema pädevuses on nt otsustada kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kaitseväes algab käsuahel aga kaitseväe juhatajast ning jõuab läbi erinevate tasandite alla iga üksiku reameheni. Käsuõigus on seotud vastutusega ning seega tuleb käsku andes alati teada, miks see antakse, mis on selle eesmärk ning mida selle täitmine endaga kaasa võib tuua.

Käsk on täitmiseks, üldjuhul vaidlustamisele ei kuulu ning täita tuleb ka need käsud, mille täitmine otseselt ametikohast ei tulene. Nii et lisaks meeldivatele ja põnevatele käskudele tuleb alati täita ka tülikad, ebameeldivad või pingutust nõudvad käsud. Erandiks on tühised või keelatud käsud. Aga ka neid ei tohi lihtsalt niisama täitmata jätta, vaid nendest tuleb ette kanda oma vahetule ülemale või kui vahetu ülem oligi sellise käsu andja, siis omakorda tema ülemale. Tühised või keelatud käsud on näiteks sellised, mis on vastuolus seadusega, ületavad käsu andja käsuõiguse ulatust, ohustavad põhjendamatult käsu saaja või kellegi teise elu, tervist ja vara jms. Samuti peab käsu puhul alati olema selge, kes on selle andnud. Kui pole teada, kes käsu andis, on käsk samuti tühine ning sellist käsku ellu viies võtad ise selle eest vastutuse.

Käsku võib anda mitmel erineval moel: suuliselt, kirjalikult või märguandena. Nimetatutest kaks esimest peavad sisaldama tegevuse eesmärki, ülesannet ja tähtaega. Kui käsk jääb arusaamatuks, siis tuleb käsu andjalt küsida selgitusi. Käsust arusaamist võib väga lihtsalt kontrollida ka käsu andja, nt käskides käsku korrata. Selline praktika on väga tavapärane suuliste käskude puhul. Käsu mõistmine ning selle eesmärgipärane ja läbimõeldud täitmine on alati väga-väga oluline. Seega ei ole sugugi nii, et sõdurilt mõtlemist ei oodata. Vastupidi, Sulle usaldatud käskude (loe: ülesannete) täitmisel tuleb nutikus alati kasuks, sest ühte käsku annab sageli täita väga erineval moel ja erinevate tulemustega. Hea sõdur viib käsu ellu kiiresti, läbimõeldult ja edukalt ning seda oskab iga ülem hinnata.

Alahinnata ei tasu ka käsuni jõudmise protsessi. Väga sageli vajab ülem enne käsu andmist informatsiooni ning siin on suur roll tema üksusel, tema meeskonnal. Just meeskond kogub infot ja teeb ettepanekuid, et ülemal oleks võimalikult hea ning ülevaatlik pilt otsuse tegemiseks ja käsu andmiseks. See tähendab, et hea sõdur ei vii käsku mitte ainult ellu, vaid aitab seda ka ette valmistada. Jah, otsuse teeb ja käsu annab kogutud info põhjal ülem, kuid mõlema kvaliteet võib sageli sõltuda just meeskonna eeltööst ning käsu tulemuslik elluviimine meeskonna taibukusest.

Blogikanne #1. Rivikord

Üks esimesi asju, millega sa ajateenistuses tutvust teed, on rivikord. Seda on vaja harjutada. Ja siis veel harjutada. Aga miks?

merevägi EV aastapäeva paraadil

Esiteks alustame algusest. Rivikord „leiutati“ vanas Roomas ja mitte sõdurite kiusamiseks, vaid see oli lihtsalt kõige kiirem ja efektiivsem viis organiseeritult oma üksusi lahinguväljal ühest kohast teise liigutada ehk manööverdada, jõudu suunata ja koondada ning sealjuures segadust vältida. Samal eesmärgil võeti kasutusele lipud – need aitasid sõduritel kiiresti oma üksust leida või sellele järgneda. See selgitab ka, miks lipu langemine või vaenlase kätte sattumine võis üksuse jaoks olla surmahoop ning miks lippu iga hinna eest kaitsti.

Kuid tulles tagasi rivikorra juurde: Rooma armee üksused olid distsiplineeritud ja treenitud ning rivikorral põhinev liikumine andis neile lahinguväljal suure eelise. Lühidalt kokku võttes aitas hea varustus ja rivikord võita ning ellu jääda. Samas kui üksteiste jalgadele komistavad ja korratult liikuvad sõdurid üsna arusaadavalt jäid alla.

Vana-Rooma ajast on mõnevõrra vett merre voolanud, odasid ja kilpe enam ei kasutata, kuid rivikord on ikka veel oluline osa sõjaväelisest treeningust ja distsipliinist. Nagu ütles Robert Graves: “On kolme tüüpi vägesid: 1) need, kellel on kõvasti südikust, aga kehv drill 2) need, kes on küll hästi drillitud, aga puudub südikus 3) need kellel on kõvasti südikust ja hea drill. Need viimased, kas ühel või teisel põhjusel, võitlevad kõige paremini.“ See tõdemus on kehtinud läbi aja.

Rivikorra juurutamine on ülematelt nõudnud omajagu nutikust. Näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal oli värsketele värvatutele sageli täiesti tundmatu parem-vasak kontseptsioon, kuid heinu õlgedest eristasid nad hästi. Nii seotigi sõduritele ühe jala külge heinad ja teise külge õled ning drill võis alata. Meile tuntud vasak-parem käskluse asemel liiguti igale maapoisile arusaadavas heinad-õled rütmis ehk “Hayfoot, strawfoot!”

Teiseks on rivikord oluline paraadidel kui sõjalise jõu ja võimete demonstratsioon. Kas keegi kujutab ette paraadi hea rivikorrata? Vist mitte? Ehk veatult toimiv rivikord töötab ka kui psühholoogiline relv ja heidutus – see näitab armee valmisolekut, tugevust ja treenitust. Kui rivis on kord käest ära, ei ole armee tõsiseltvõetav. Näiteks 18. sajandi keskel võeti Preisimaal kasutusele rivisamm, mida tuntakse kui Stechschritt (ingl goose step) ja see aitas üksusel liikuda ühtses rütmis ning avaldada vaenlasele tugevat survet, sisuliselt liikuda nagu sein. Ehkki tänapäeva sõjas selle järele vajadust ei ole, võib Stechschritt’i tugeva sõjaväelise distsipliini sümbolina tänini kohata sõjaväelistel tseremooniatel ja paraadidel enam kui 80 riigis.

Kolmandaks aitab hea drill kui olukord muutub stressirohkeks ja ebamugavaks ning pead oma mugavusstsoonist välja tulema. Sinu vaim on lihtsalt treenitud ja tugevam, sest oled harjunud kehtestama tahet füüsise üle ning sinu keha teab, kuidas ebamugavustega toime tulla.

Nii et kokkuvõttes on korralik rivikord ühe hästi toimiva armee alustala, mis muudab tugevaks nii üksused tervikuna kui ka iga üksikvõitleja.

Kaitseressursside Amet jätkab 11. maist arstlike komisjonidega

Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “ Jätkame arstlike komisjonide tööd, ent teeme seda vähendatud füüsiliste kontaktidega ja isikukaitsenõudeid järgides. Meil on praegu teada ligi paarsada inimest, kes tahavad juulis ajateenistusse tulla, kuid nad ei ole käinud arstlikus komisjonis. Just neid me esmajoones komisjoni kutsumegi. Muidugi oleme valmis teenindama ka kõiki teisi kutsealuseid.“

Eelduse arstlike komisjonide töö korraldamiseks eriolukorra ajal loob 11. mail jõustuv kaitseministri määruse muudatus, mis võimaldab komisjone läbi viia paindlikumalt ja kasutada terviseseisundi hindamisel ka videosilla vahendust. Enne eriolukorra lõpetamist on komisjonide töö alustamine vajalik, et amet saaks jätkata ajateenistusse kutsumist ja juulikuise kutsumise piirarvude täitmist. Riigikaitse, mis Eestis rajaneb suuresti reservväel, peab toimima igas olukorras.

Kui varem kutsus amet ühel päeval korraga kohale 30-40 noort, siis nüüd on esialgu komisjoni ühele päevale kavandatud 16 kutsealust. Samas toimub komisjone arvuliselt rohkem ja sagedamini. Amet tagab 2+2 reegli järgimise ning isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise. Kõik pinnad desinfitseeritakse iga kutsealuse järel.

Ümberkorraldatud komisjonis teeb vähemalt üks arst ettenähtud arstliku läbivaatuse, kuid teised eriarstid saavad vajadusel osaleda ka videosilla kaudu. Kutsealused saavad vajalikud analüüsid teha kas enne arstlikku komisjoni või pärast seda. Analüüside tegemise aeg lepitakse iga kutsealusega eraldi kokku.

Marlen Piskunov: “Eeldame, et kutsealune, kes läbib muudetud töökorraldusega komisjoni, on eelnevalt avanud arstlikule komisjonile digiloos oma terviseandmed ja täitnud ära tervisedeklaratsiooni. Samuti kutsume üles noori andma meile teada oma soovist tulla aega teenima, nii saab kutsealune oma aega paremini planeerida ja kohustuslikud toimingud kiiremini ära teha.“

Juulis ajateenistusse asuda soovijad, kes pole veel arstlikku komisjoni läbinud võiksid võtta ühendust Kaitseressursside Ametiga kas ameti Facebooki lehe postkastis või esitada taotluse „Soovin asuda ajateenistusse“ veebilehel www.kaitsevaeteenistus.ee

Tule juulis ajateenistusse!

 

Võta kohe Kaitseressursside Ametiga ühendust, kui oled vanuses 18-27 ja tahad juulis ajateenistusse asuda, kuid arstlik komisjon on veel läbimata! Selleks saada messenger’i m.me/kaitseressurssideamet kaudu sõnum enda isikukoodiga või esita www.kaitsevaeteenistus.ee kaudu taotlus “Soovin asuda ajateenistusse”. Võtame Sinuga ühendust 3-5 tööpäeva jooksul!

Kui asud juulis teenistusse, on Sul juba järgmisel aastal pagasis ajateenistusest saadud oskused ja kogemus!

Ajateenistuse korraldusest eriolukorra ajal: KKK

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäävad ajateenijad väeosadesse 17. märtsi seisuga 1. maini. Eesmärk on tagada nende turvalisus ja tervislik heaolu.

Miks kaitsevägi on sellised tegevused ja piirangud kasutusele võtnud?

Need on ennetavad meetmed, mis aitavad vältida viiruse levikut kaitseväes, kaitsevad kaitseväe isikkoosseisu, tagavad väljaõppe jätkumise ning kaitsevad Eesti elanikkonda, vähendades sadade inimeste liikumist ning sel moel viiruse levikut.

Kas ükski ajateenija ei pääse väljaloale?

Väljaloale lubatakse vaid põhjendatud erandjuhtudel.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik väeosade külastuspäevad on tühistatud. Nende lubamist hinnatakse vastavalt olukorra arengule.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Praegu jätkub üksuste igapäevane väljaõpe plaanipäraselt.

Mis saab lähiaja kaitseväe õppustest ning õppusest Kevadtorm?

Kaitseväe juhataja korraldusel on tühistatud märtsikuised õppekogunemised. Aprillikuu õppekogunemiste osas tehakse otsus hiljem, edasise info põhjal. Õppuse Kevadtorm ettevalmistamine jätkub plaanipäraselt.

Kui kaua kestab karantiin ja kuidas saab ajateenijatega ühendust võtta?

Karantiini paigutatud ajateenijad ja tegevväelased jäävad sinna kaheks nädalaks. Neile tuuakse toit termostega väeosa sööklast ja jäetakse uste taha, karantiinis olijad ise jagavad toitu. Tühjad termosed desinfitseeritakse.

Kõikide ajateenijatega saab ühendust nende isiklike mobiilitelefonide kaudu, samuti on võimalik linnakusse postiga pakke saata või jätta need väeosa pääslasse.

431 noort kaitseväkke

Aasta esimene ajateenistusse kutsumine lisas kaitseväe väeosadesse üle Eesti väljaõppele kokku 431 noort, nende hulgas 5 neidu.

11 kuud vältava teenistuse läbib seekord kõige rohkem noori 1. jalaväebrigaadi üksustes, sõjaväepolitseis, 2. jalaväebrigaadis, mereväes ja toetuse väejuhatuses.

Valdaval osal noortest on keskharidus, vähem noori on jõudnud omandada kõrghariduse. Paljudel poistel on ka B kategooria juhiluba.

Ootamata Kaitseressursside Ameti kutset tuli oma riigikaitselist kohustust vabal tahtel ja endale sobivamal ajal täitma 29,8% noormeestest.

Aasta suurim ajateenistusse kutsumine on 29. nädalal, ehk 13., 14. ja 15. juulil.

Jaanuarikutses asub ajateenistusse üle 400 kutsealuse

Esmaspäeval, 27. jaanuaril, viib Kaitseressursside Amet väeosadesse väljaõppele üle 400 noore.

Kõige rohkem kutsealuseid läbib 11-kuulise teenistuse 1. jalaväebrigaadi üksustes ja sõjaväepolitseis. Värskeid ajateenijaid hakkavad välja õpetama ka 2. jalaväebrigaad, merevägi, toetuse väejuhatus ja küberväejuhatus. Vabatahtlikuna läheb ajateenistusse 6 neidu.

Seekord ja ka edaspidi asutakse jaanuaris teenistusse varasemate aastatega võrreldes neli ning juulis ja oktoobris kaks nädalat hiljem.  Varem kehtinud kutsumise aegu nihutati, et enne ajateenistusse asumist saaks sooritada sisseastumiskatsed kõrgkoolidesse ning kaitseväe väljõppetsükkel oleks paremini kooskõlas kõrgkoolide õppekorraldusega.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet kutsealuseid ajateenistusse 29. nädalal.

Ameti töötajad pälvisid teenetemärgid

Kaitseressursside Ameti töötajaid Merle Peedosoni ja Heidi Toomset autasustati Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiga: Merle Peedosoni olulise panuse eest kutsealuste ajateenistusse võtmise süsteemi arendamisel ja toimimise tagamisel ning Heidi Toomset pikaajalise ja olulise panuse eest Kaitseväe värbamistegevuse arendamisel ja töös hoidmisel.

Kaitseminister Jüri Luik andis teenetemärgid riigikaitsesse silmapaistvalt panustanud inimestele üle Vabadussõja alguse aastapäevale pühendatud aktusel Lauluväljaku klaassaalis. Minister tänas kõiki teenistuse ja teenete eest ning avaldas lootust, et kolleegide austus ja tänutunne annab head hoogu, et riigikaitset tublisti edasi viia ja toetada.

Vaata fotosid tseremooniast.

Vaata täisnimekirja teenetemärgi saanutest.

Aktuaalne Kaamera tutvustas kaitseväeteenistuse veebi

Aktuaalne Kaamera andis ülevaate kaitseväeteenistuse veebist ja selle võimalustest. Klippi saab järele vaadata siit www.err.ee/1005121/amet-loi-ajateenijatele-iseteeninduskeskkonna ja loo kokkuvõtet ERR portaalis siit www.err.ee/1005121/amet-loi-ajateenijatele-iseteeninduskeskkonna.

Riigikaitselist kohustust asus kaitseväes täitma 1083 noort, neist omal algatusel 52,4%

Aasta viimase kutsumisega läks 30. septembril ja 1. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1083 uut ajateenijat, sealhulgas 6 neidu.

1. jalaväebrigaadis alustas ajateenistust 555 noort, nende seas 3 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus 363 ajateenijat, sealhulgas 3 neidu. Toetuse väejuhatus sai väljaõppele 85 ja küberväejuhatus 80 noort.

Suurel hulgal noortest on B-kategooria juhiluba, mõnel üksikul ka C-kategooria. Valdav osa teenima asunuist on kesk- ja põhiharidusega.

Lõppenud kutsumine oli erakordne selle poolest, et 52,4% kutsealustest tuli ajateenistusse omal algatusel. Juulis oli omal algatusel teenistusse asunute protsent 40,5 ja jaanuaris 31,5.

Välisriikidest saabus aega teenima seekord 23 noormeest. Neist enim lähiriigist Soomest, aga tuldi ka Suurbritanniast, Ühendriikidest, Kanadast, Norrast, Kreekast ja Küproselt.

Aastakokkuvõttena on Kaitseressursside Amet toimetanud kaitseväkke ajateenistusse 3336 noort, sealhulgas 38 neidu.

Järgmise ajateenistusse kutsumise viib Kaitseressursside Amet läbi tuleva aasta jaanuari 5. nädalal.

Üle tuhande kutsealuse läheb ajateenistusse

30. septembril ja 1. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust enam kui tuhat kutsealust.

Aasta viimase kutsumisega alustavad noored 8-kuulist väljaõpet. Selle lõppedes saab kaitsevägi juurde täiendust oma üksuste reakoosseisu jaoks.

Valdav osa noori siirdub väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaadi, aga ka toetuse väejuhatusse ning staabi- ja sidepataljoni.

Aega teenima plaanib vabatahtlikult tulla ka kuus neidu, kelle teenimiskohad on samuti 1. ja 2. jalaväebrigaad.

Kaitsevägi sai väljaõppele 1842 noort

Kaitseressursside Amet viis juulikuu algul ajateenistusse 1842 noort, sealhulgas 27 neidu.

Ootamata ära Kaitseressursside Ameti kutset tegi taotluse asuda ajateenistusse 40,5% noormehi. Ja see teeb jätkuvalt rõõmu. Kui kohustus riigi ees täidetud, on aeg edasist karjääri ja pereelu planeerida.

11-kuulist väljaõpet alustas kõige rohkem noormehi (994) 1. jalaväebrigaadis. 2. jalaväebrigaad sai 374 ajateenijat. Veidi vähem noori läks toetuse väejuhatusse, sõjaväepolitseisse, staabi- ja sidepataljoni. Neiud alustasid ajateenistust 1. ja 2. jalaväebrigaadis, toetuse väejuhatuses ja sõjaväepolitseis.

Juulikutsumise eripäraks oli projekt „Klassiga ajateenistusse“, mille raames läksid ühest klassist noormehed ja mõni neiugi koos aega teenima Paide gümnaasiumist, Rakvere gümnaasiumist, Pärnu Sütevaka gümnaasiumist ja Tabasalu gümnaasiumist. Tunnustust väärib siinjuures nende koolide riigikaitseõpetajate hea töö. Turvaline ja toetav keskkond peaks noortel aitama paremini kohaneda uute oludega.

Sadakond noort tegi kaasa laulu- ja tantsupeol. Pidu sai peetud ja nemad alustasid kokkuleppel laulupeo sihtasutuse, KRA ja väeosadega oma ajateenistust 8. juulil. Nüüd saab kinnitada, et kõik laulupeolised jõudsid õigel ajal kohale ja seegi kord õnnestus koostöö igati.

Välisriikidest tuli ajateenistusse seekord 6 noormeest Soomest.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal – 30. septembril ja 1. oktoobril.

 

Lisainfo:
Anne Osvet
avalike suhete nõunik
717 0768 / 513 1924
anne.osvet@kra.local

 

Ajateenistust alustab ligi 1800 kutsealust

Järgmisel nädalal – 1., 2. ja 3. juulil – alustavad Kaitseressursside Ameti kutsel üle Eesti ajateenistust ligi 1800 kutsealust. Vabatahtlikuna tahab aega teenima tulla eeldatavalt ka ligi kolmkümmend neidu.

Seekordse suvise kutsumise eripära on see, et projekti „Klassiga ajateenistusse“ raames lähevad üle Eesti nelja gümnaasiumi lõpuklasside noored üheskoos aega teenima. See loob neile turvalise ja tuttavama tunde ning uutes oludes kohanetakse paremini.

Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets: “Neid noori, kellel gümnaasiumi lõppedes on kindel soov kohe kohustuslik ajateenistus läbi teha, tuleb igati tunnustada. Nad saavad väärtuslikke kogemusi, mille pinnalt oma edasist elu ja karjääri planeerida. Nemad ei jää meie kutset ootama vaid annavad oma soovist vaba tahte taotlusega märku.“

Selles kutsumises on vabatahtlikke taas kolmandiku jagu.

Kuna on ka üldlaulu- ja tantsupeo aasta, siis noored, kes peol esinevad ja eelnevatest üldproovidest osa võtavad, saavad ajateenistusse minna nädal hiljem. Väeosad ootavad neid teenistuskohtadesse 8. juulil. Kokku on niisuguseid noori sadakond.

Eelmine taoline koostööprojekt laulupeo sihtasutuse, kaitseväe ja KRA vahel neli aastat tagasi läks edukalt. Kõik hiljem liituma pidanud noored jõudsid ka väeosadesse ning kellelgi ei jäänud pidu pidamata.

Juulikuine teenistusse kutsumine on arvukaim ja 11 kuuks asuvad kaitseväes väljaõppele peamiselt gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored. Neist saab kaitseväele tubli täiendus ülemate ja spetsialistide näol.

Kõige rohkem noori suundub väljaõppele 1.jalaväebrigaadi, veidi vähem noori läheb 2.jalaväebrigaadi,toetuse väejuhatusse, staabi- ja sidepataljoni ning sõjaväepolitseisse.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal – 30. septembril ja 1. oktoobril.

Ameti peadirektorina alustab tööd Marlen Piskunov

Täna, 22. mail, alustab Kaitseressursside Ameti peadirektorina tööd Marlen Piskunov. Ametisse asunud peadirektori hinnangul on KRAl riigi kaitsevõime tagamisel ja kodanike kaitsetahte kujundamisel oluline roll ning ameti eesmärkide saavutamist peab toetama õigeaegne ja asjakohane kommunikatsioon.

Marlen Piskunov rõhutab, et KRA on teenäitaja noore suundumisel tsiviilelust militaarmaailma ning amet peab selleks looma võimalikult sujuva ja lihtsa protsessi, liigsete bürokraatlike protseduurideta. “Selleks tuleb kindlasti värske pilguga üle vaadata arstlike komisjonide töö.”

Teise olulise valdkonnana tõstab Piskunov esile uute teenistujate värbamise kaitseväkke. Eduka värbamistöö võtit näeb ta ennekõike heas koostöös kaitseväega: kui on selged kaitseväe vajadused, siis sellest lähtudes tuleb leida kõige sobivamad inimesed erinevatele ametikohtadele. Erialaspetsialistide värbamisel peab peadirektor kindlasti vajalikuks tihedat koostööd kutseõppeasutuste ja kõrgkoolidega. Värbamisvälja laiendamise huvides on aga oluline kasvatada naiste huvi kaitseväeteenistuse vastu.

Viimase olulise valdkonnana toob Piskunov välja riigikaitselised sundkoormised, kus ametil tuleb esmalt välja selgitada objektid, mida on riigikaitse huvides vaja sundkoormata ning seejärel tuleb sellest teavitada nende omanikke. Siin rõhutab ta põhjaliku selgitustöö ja läbimõeldud kommunikatsiooni vajalikkust.

Marlen Piskunov on varem töötanud rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhatajana, kultuuriministeeriumi õiguse ja varahalduse asekantslerina, kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel, olnud siseministeeriumi õigusosakonna nõunik ja politseiameti personaliosakonna juhtivinspektor.

Marlen Piskunov on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Kaitseväeteenistuse aruanne: teenistuses on rekordarv tegevväelasi

Vabariigi Valitsus sai täna ülevaate kaitseväeteenistuse aruandest, mille järgi suurenes möödunud aastal rekordiliselt tegevväelaste arv ning langes järsult ajateenistuse katkestanute protsent.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on möödunud aasta kõige märkimisväärsem tulemus tegevväelaste arvu kasv 135 võrra ehk kokku 3422ni, mis ületab aastaks planeeritud eesmärki 12 inimese võrra.

„See kasv näitab, et viimastel aastatel rakendatud meetmed, nagu tegevväelaste keskmise palga tõstmine 33 protsenti kõrgemaks Eesti keskmisest palgast, kannavad oma esimesi vilju,“ märkis Luik.

„Sama oluline on ajateenistuse katkestamise vähenemine poole võrra,“ lausus Luik. Möödunud aastal langes ajateenistusest välja 11,4 protsenti, 2017. aastal 18,8 ning aastal 2016 20% ajateenijatest.

Kehtivatele tervisenõuetele vastas möödunud aastal enam kaitseväekohuslasi kui tunamullu – 43 protsenti.

Ühtlasi asub kolmandik ajateenistusse vabatahtlikult ning eelistab seda teha vahetult pärast keskkooli. Näiteks täitsid kaitseväekohustust koos ühe lennu lõpuklassi õpilased Rakvere Gümnaasiumist.

Möödunud aastal tegi Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul otsuse tõsta sellest aastast ajateenija lapse toetus kuuekordseks ehk 50 eurolt 300le kuus. Tõsteti ka reservõppekogunemisel osalemistasu.

Mullu asus aega teenima 3376 meest ja 27 naist, mis ületas Kaitseressursside Ametile seatud aastaeesmärki.

Naiste kaitseväeteenistuse teabepäevade korraldamise, ajateenijate töövarjutamise ning klassiga ajateenistusse kutsumisega jätkatakse ka käesoleval aastal.

Vt aruannet

Lisainfo: press@kaitseministeerium.ee

Kaitseressursside Ametit hakkab juhtima Marlen Piskunov

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas oma käskkirjaga Kaitseressursside Ameti uueks peadirektoriks Marlen Piskunovi, kelle valis avalikul konkursil välja tippjuhtide valikukomisjon.

Piskunovi ametiaeg algab 22. mail 2019 ja kestab 21. maini 2024.

Marlen Piskunov töötab praegu rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja ametikohal.

Piskunov on varem töötanud kultuuriministeeriumi õiguse ja varahalduse asekantslerina, Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel,
olnud siseministeeriumi õigusosakonna nõunik ja Politseiameti personaliosakonna juhtivinspektor.

Marlen Piskunov on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Lisainfo:

Anne Osvet
anne.osvet@kra.local
717 0768 / 513 1924

 

Teenistusse asus 411 noort

Aasta alguses alustas teenistust kokku 411 noort, nende hulgas 5 neidu.

Kõige rohkem noori läbib 11-kuulise teenistuse seekord sõjaväepolitseis. Arvukalt noormehi asus teenima ka 1. jalaväebrigaadi üksustes, toetuse väejuhatuses, 2. jalaväebrigaadis, mereväes ning staabi- ja sidepataljonis.

Enamik noori on keskharidusega, veidi vähem on kõrgharidusega noormehi. Suurel osal teenistust alustanutest on B-kategooria juhiluba. Omal algatusel otsustas riigikaitselise kohustuse endale sobival ajal läbi teha üle 31 % noormeestest.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ja neide ajateenistusse 27. nädalal.

Ameti Tallinna esinduse aadress muutub

31. augustil muutub Kaitseressursside Ameti Tallinna esinduse aadress. Uus aadress on Aiandi 15, asukoht ei muutu ja ka sihtnumber jääb samaks. Aadressivahetuse tingib Tallinna linnavalitsuse korraldus, millega korrastatakse piirkonna aadresse.

24. ja 25. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

24. ja 25. mail ei toimu kutsealuste vastuvõttu. Avaldused, taotlused jm dokumendid on võimalik jätta valvelauda.

4.-6. oktoobril Kaitseressursside Amet kolib

4.-6. oktoobrini ei toimu kolimise tõttu Kaitseressursside Ameti Tallinna esinduses Maneeži 3 kutsealuste vastuvõttu. Alates 9. oktoobrist alustab Kaitseressursside Amet tööd uues asukohas Tammsaare tee 118c ning Maneeži kontor suletakse.

Kolimisperioodil 4.-6. oktoobrini palun esitage taotlused ja avaldused Maneeži 3 valvelauda.

Ameti Tartu esindus aadressil Puiestee 114c töötab tavapäraselt.

Vabandame ebamugavuste pärast ja olete oodatud meie uude esindusse Tammsaare teel!

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

X