Vaatamata muutunud julgeolekuolukorrale püsib Eesti elanike toetus riigikaitsele senisel kõrgel tasemel, selgub värskelt valminud avaliku arvamuse uuringust.
Märtsis uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ järgi on Eesti elanike kaitsetahe jätkuvalt kõrge – 82 protsenti arvab, et võõrriigi rünnaku korral peab riik osutama relvastatud vastupanu. 61 protsenti eestimaalastest on valmis ka ise oma oskuste ja võimetega riigi kaitsmises osalema. Seejuures on vastupanu soosivate elanike osakaal järjekindlalt tõusnud ning käesoleva aasta uuringutulemused näitavad kõigi aegade kõrgeimat taset.
67 protsenti elanikest peab Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks NATOsse kuulumist, 45 protsendi arvates on oluline iseseisva kaitsevõime arendamine ja 30 protsendi arvates kuulumine Euroopa Liitu.
„Arvestades seda, et käesolev uuring viidi läbi märtsikuus Krimmi ja Ukraina sündmuste kõrghetkel, on uuringu üldised tulemused positiivsed,“ ütles uuringutulemusi tutvustanud sotsioloog Juhan Kivirähk. „Tulemused näitavad, et Ukraina murettekitavad sündmused pole heidutanud Eesti elanikkonna positiivset suhtumist riigikaitsesse ja NATO-sse.“
Kivirähk lisas, et kuigi toetus riigikaitsele püsib kõrgel, on suurenenud nende inimeste arv, kes tunnetavad, et ümbritsev maailm muutub ebastabiilsemaks. „12 protsendi võrra on suurenenud nende inimeste arv, kes näevad maailma julgeolekuolukorra muutumist ebastabiilsemaks, samuti on 16 protsendi võrra suurenenud nende hulk, kes peavad võimalikuks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu,“ ütles ta. „Sellised reaktsioonid on Ukraina sündmuste valguses ka täiesti loogilised ning peegeldavad ka paljude julgeolekuekspertide hinnangut, et Putini režiimi agressioon Ukraina vastu on kaasa toonud põhjaliku muutuse Euroopa senises julgeolekuarhitektuuris.“
Täna tutvustati kaitseministeeriumis ka uuringut „Inimõigused kaitseväes“. Uuringu tellinud Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu liikme Mart Nuti sõnul tõsiseid probleeme inimõigustega kaitseväes ei ole, kuid selle valdkonna uurimine aitab inimõiguste kaitset veelgi tugevdada.
„Võrreldes Eesti elanikkonnaga keskmiselt on ajateenistuses viibivate noormeeste teadlikkus inimõigustest koguni veidi parem,“ ütles Nutt. „Küll aga ei olnud 40 protsenti ajateenijatest kursis, millised õigused neile ajateenistuses kehtivad ning kolmandik ajateenijatest ei teadnud ka, kust oma õiguste kohta infot saada.“
Inimõiguste Instituudi uuring annab ka ülevaate rahvusvahelisest praktikast seoses inimõiguste kaitsega relvajõududes ja julgeoleku valdkonnas laiemalt.
Kolmandana tutvustati täna uuringut „Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust“, mis kirjeldab noormeeste suhtumist ajateenistusse. Uuringust selgub, et mida noorem on kutsealune ajateenistusse kutsumisel, seda meelsamini ta sinna läheb. 69 protsenti uuringus osalenud reservväelastest arvas seetõttu, et ajateenistuse võiks läbida just nooremas eas, kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Samuti selgus uuringust, et kutsealused ja reservväelased peavad ajateenistuse puhul sõjalise väljaõppega võrdselt oluliseks meeskonnatunde ja muude sotsiaalsete oskuste omandamist ning raskete füüsiliste ülesannete ja stressiga toimetulemist.
Uuringute rapordid on saadaval digitaalselt:
- Avalik arvamus ja riigikaitse 2014 märts
- Inimõigused kaitseväes
- Arvamused Eesti kaitseväest enne ja pärast ajateenistust
Lisainfo:
Artur Jugaste
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 5854 0355
artur.jugaste@kaitseministeerium.ee