Juuni lõpul ja juuli algul asub Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistusse enam kui 1700 noormeest, kellest kolmandik teeb seda omal algatusel.
Aasta suurima arvuga kutsealuste ajateenistusse asumist kommenteerides ütles ameti peadirektor Margus Pae: “Tunnustan noormehi, kes asuvad ajateenistusse. Nad on vaieldamatult kõige tublimad ja tervemad mehed, kellele riik võib kindel olla ja kes on mõistnud, et ajateenistus on neile auasi.”
Pae lisas, et ka tööandjate silmis on ajateenistus muutumas tulevase töötaja kvaliteedimärgiks, sest ajateenistuse läbinud mees on väärt töötaja. Ta on füüsiliselt terve, saanud kaasa head meeskonnatöö oskused, praktilise töökogemuse ja hulga erinevaid erialaseid oskusi.
Juulikuise kutsumisega alustavad ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist teenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.
Lisaks enam kui 1700 noormehele alustavad vabatahtlikult ajateenistust ka 19 neidu.
Peagi algavat üldlaulu- ja tantsupidu silmas pidades tuli Kaitseressursside Amet vastu enam kui poolesajale lauljale ja tantsijale, kelle kohustus alustada ajateenistust satub samale ajale suurpeo ja selle proovidega. Amet pakkus noormeestele erandkorras võimalust alustada ajateenistust pärast laulu- ja tanstupeo lõppu. Peol osalenud noormehed peavad väeosadesse ilmuma 7. juulil.
Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti riigi esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistuse lõppu jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.
Ajateenistuse kohustust kutsutakse täitma kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris.
Ajateenistusse kutsumine on plaaniline tegevus, mis toimub kaitseministri määruses ette antud mahus. 2014. aastal näeb määrus ette kokku 3162 kutsealuse ajateenistusse kutsumise. Vabatahtlikuna võib tänavu ajateenistusse asuda kuni 38 neidu.