Üks esimesi asju, millega sa ajateenistuses tutvust teed, on rivikord. Seda on vaja harjutada. Ja siis veel harjutada. Aga miks?
Esiteks alustame algusest. Rivikord „leiutati“ vanas Roomas ja mitte sõdurite kiusamiseks, vaid see oli lihtsalt kõige kiirem ja efektiivsem viis organiseeritult oma üksusi lahinguväljal ühest kohast teise liigutada ehk manööverdada, jõudu suunata ja koondada ning sealjuures segadust vältida. Samal eesmärgil võeti kasutusele lipud – need aitasid sõduritel kiiresti oma üksust leida või sellele järgneda. See selgitab ka, miks lipu langemine või vaenlase kätte sattumine võis üksuse jaoks olla surmahoop ning miks lippu iga hinna eest kaitsti.
Kuid tulles tagasi rivikorra juurde: Rooma armee üksused olid distsiplineeritud ja treenitud ning rivikorral põhinev liikumine andis neile lahinguväljal suure eelise. Lühidalt kokku võttes aitas hea varustus ja rivikord võita ning ellu jääda. Samas kui üksteiste jalgadele komistavad ja korratult liikuvad sõdurid üsna arusaadavalt jäid alla.
Vana-Rooma ajast on mõnevõrra vett merre voolanud, odasid ja kilpe enam ei kasutata, kuid rivikord on ikka veel oluline osa sõjaväelisest treeningust ja distsipliinist. Nagu ütles Robert Graves: “On kolme tüüpi vägesid: 1) need, kellel on kõvasti südikust, aga kehv drill 2) need, kes on küll hästi drillitud, aga puudub südikus 3) need kellel on kõvasti südikust ja hea drill. Need viimased, kas ühel või teisel põhjusel, võitlevad kõige paremini.“ See tõdemus on kehtinud läbi aja.
Rivikorra juurutamine on ülematelt nõudnud omajagu nutikust. Näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal oli värsketele värvatutele sageli täiesti tundmatu parem-vasak kontseptsioon, kuid heinu õlgedest eristasid nad hästi. Nii seotigi sõduritele ühe jala külge heinad ja teise külge õled ning drill võis alata. Meile tuntud vasak-parem käskluse asemel liiguti igale maapoisile arusaadavas heinad-õled rütmis ehk “Hayfoot, strawfoot!”
Teiseks on rivikord oluline paraadidel kui sõjalise jõu ja võimete demonstratsioon. Kas keegi kujutab ette paraadi hea rivikorrata? Vist mitte? Ehk veatult toimiv rivikord töötab ka kui psühholoogiline relv ja heidutus – see näitab armee valmisolekut, tugevust ja treenitust. Kui rivis on kord käest ära, ei ole armee tõsiseltvõetav. Näiteks 18. sajandi keskel võeti Preisimaal kasutusele rivisamm, mida tuntakse kui Stechschritt (ingl goose step) ja see aitas üksusel liikuda ühtses rütmis ning avaldada vaenlasele tugevat survet, sisuliselt liikuda nagu sein. Ehkki tänapäeva sõjas selle järele vajadust ei ole, võib Stechschritt’i tugeva sõjaväelise distsipliini sümbolina tänini kohata sõjaväelistel tseremooniatel ja paraadidel enam kui 80 riigis.
Kolmandaks aitab hea drill kui olukord muutub stressirohkeks ja ebamugavaks ning pead oma mugavusstsoonist välja tulema. Sinu vaim on lihtsalt treenitud ja tugevam, sest oled harjunud kehtestama tahet füüsise üle ning sinu keha teab, kuidas ebamugavustega toime tulla.
Nii et kokkuvõttes on korralik rivikord ühe hästi toimiva armee alustala, mis muudab tugevaks nii üksused tervikuna kui ka iga üksikvõitleja.