Riigikaitselised ülesanded

Riigikaitselised ülesanded

5.03.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava. Kavas määratletakse teenused (liigitatud ja kirjeldatud Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori e EMTAK alusel), mille kasutamine võib sõjalise kriisi korral olla vajalik, et toetada riigi sõjalist kaitset ja toimetulekut ning konflikti kiiret lõpetamist ja normaalse elukorralduse juurde naasmist. Ettevõtjate valmisolek osaleda riigikaitses ning toetada sõjalise kriisi korral Kaitseväge oma teenuste, varade ja tööga, aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Koondkava alusel on Kaitseressursside Amet alustanud ettevalmistavaid tegevusi teenuste sundkoormise määramiseks ja koostööks ettevõtetega. Lähiajal alustab amet ettevõtete külastamist, mille käigus on plaanis:

  • koondkavas loetletud teenuste kättesaadavuse kaardistamine
  • ettevõtete tootmisvõimsuse, varude ja tagavarade kaardistamine
  • ettevõtete teenusvõimekuse analüüs
  • kogutud ja analüüsitud andmete kandmine tsiviiltoetuste registrisse (TTR)

Ameti põhiline eesmärk on hinnata ettevõtete tootmisvõimekust, kuivõrd see vastab kaitseväe vajadustele ning millised on ettevõtte tegevuse jätkamise eeldused sõjaseisukorra ajal. Elutähtsate teenuste puhul hinnatakse ka millises mahus on teenus vajalik riigikaitseliste eesmärkide ning millises mahus elanikkonna vajaduste tagamiseks.

Sõltuvalt tegevusvaldkonnast uurib Kaitseressursside Amet ettevõtete külastamise käigus:

  • millises mahus ja mis oskustega inimressurssi on vaja teenuse tagamiseks
  • kui kaua võtab aega toote X mahus Y tootmisprotsess ajalises mõttes
  • millised eeldused (tooraine, materjal, seadmed) peavad olema täidetud, et ettevõte suudaks teenust osutada
  • milline on teenuse osutamise protsess
  • kuivõrd on ettevõtte võimekus teenust osutada lokaalne ning millistel tingimustel on võimalik teenuse osutamine mõnes muus piirkonnas, st kuivõrd on suutlikkust mobiilsuseks
  • millised on ettevõtte arenguplaanid riiki huvitava teenuse osutamise lõikes

Ettevalmistavate tegevuste põhjal otsustab amet, milliste ettevõtete millised teenused esitatakse Vabariigi Valitsusele. Sõltuvalt teenusest ei pruugi sundkoormatav olla kogu ettevõtte tegevus, vaid ainult osa sellest. Riigikaitseliste ülesannete andmise otsustab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal Vabariigi Valitsus, sõjaseisukorra ajal võib seda teha ka Kaitseväe juhataja.

Riigi huviorbiidis olevatele ettevõtetele tähendab koondkava kinnitamine tavaolukorras esialgu lihtsalt koostööd Kaitseressursside Ametiga. Amet peab välja selgitama ettevõtte võimekused ja sobivuse kaitseväele vajalike teenuste osutamiseks. Oluline on tähele panna, et riigikaitselisi ülesandeid rakendatakse ainult sõjaseisukorra ajal. Ainult siis tekib ettevõttel kohustus viivitamatult või määratud tähtajaks kohustuseks pandud ülesanded täita ning oma ressursse ennekõike nende ülesannete täitmiseks kasutada. Samuti kaalutakse, millisel puhul on võimalik sundkoormiste asemel rakendada hoopis lepingulises vormis kokkulepet teenuse osutajaga.

Koormatud ettevõttel on omakorda õigus enda lepingulistelt tarnijatelt nõuda, et riigikaitselise ülesandega seotud teenuse pakkumiseks vajalikud tellimused täidetaks esmajärjekorras, olgu selleks kas seadmed, tooraine, materjalid vms. Samas ei saa ettevõte tuua sundkoormiste täitmise kohustust ettekäändeks, kui lepingu alusel üleantav ei ole seotud sundkoormise täitmisega. Ülesande täitmiseks vajalikud vahendid peab ettevõttele mõnel puhul aga tagama ka riik, sh teistele isikutele määratud sundkoormiste kaudu.

Sõjaseisukorra ajal võib riik ettevõtte ajutiselt ka enda valdusesse võtta. Seda juhul, kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida riigikaitselist ülesannet või keeldub selle täitmisest. Selle otsustab Vabariigi Valitsus või Kaitseväe juhataja ning sellisel juhul nimetatakse riigi poolt ettevõttele ka juhtkond.

Lisainfo:

Meediakajastus:

Viimati uuendatud: 30/04/2021