Aasta viimase ajateenistusse kutsumisega läks 12. ja 13. oktoobril kaitseväkke 8-kuulisele väljaõppele kokku 1136 uut ajateenijat, sealhulgas 8 neidu.
Suure täienduse said 1. jalaväebrigaadi üksused – 550 noort, kelle hulgas ka 6 neidu. 2. jalaväebrigaadi suundus väljaõppele 411 noormeest, küberväejuhatusse 108, sealhulgas 2 neidu ja toetuse väejuhatusse 67 noort.
Aasta-aastalt on suurenenud vabatahtlike kutsealuste osakaal.
Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov: “Omal vabal tahtel asus seekord riigikaitsekohustust täitma 55% kutsutud noormeestest. Mul on hea meel selle trendi kasvamise üle, sest nende kutsealuste motivatsioon teenida kaitseväes on kõrge ja nad on oma otsuse läbi kaalunud. Nende seas on nii kutsealuseid, kelle jaoks kaitsevägi pakub erilist huvi ning riigikaitse on väga südamelähedane kui ka neid, kes lihtsalt peavad ajateenistuse läbimist enda kui kodaniku kohustuseks ning soovivad selle kohustuse täitmist paremini oma elukaarde sobitada. Teenistuse lõppedes on neil kindlasti palju kogemusi ja uusi teadmisi, mille abil edukamalt planeerida oma õpinguid, tööelu ja karjääri.“
Valdav osa oktoobris teenima läinutest on kesk- ja põhiharidusega ja paljudel on ka B-kategooria juhiluba.
Välisriikidest tuli selle kutsumisega 14 noormeest ja 1 neiu. Suurem osa neist tuli kaitseväkke Soomest, aga tuldi ka Austraaliast, Hondurasest ja Suurbritanniast.
Aasta kokkuvõttena on Kaitseressursside Amet kaitseväkke ajateenistusse toimetanud 3518 noort. Vabatahtlikult on oma otsuse teinud aasta kolme kutsumise keskmisena 47,3% kutsealustest ja kaitseväes alustas aasta jooksul väljaõpet 54 naist.
Järjest kasvab ka klassiga ajateenistusse siirdujate hulk. Käesoleva aasta juulis läksid koos klassikaaslastega aega teenima 17 klassi noored koolidest üle Eesti – kokku 137 noort inimest. Aasta tagasi juulis oli klassiga teenima minejaid 4 koolist.