Riigikaitses osalemisest

Riigikaitses osalemisest

Põhiseadus sätestab Eesti kodanike riigikaitses osalemise kohustuse ehk kaitseväekohustuse. Mida tähendab kaitseväekohustus, kes on kaitseväekohustuslased ning kuidas saab vabatahtlikult kaitseväekohustust võtta?

Kaitseväekohustus

Eesti riigikaitse üks põhialuseid on reservarmee. Reservarmee mehitatuse ja sõjaväelise väljaõppe tagamiseks on Eestis mehed 17.-60. eluaastani kaitseväekohustuslased. Selles vanuses tuleb kutsealusena asuda aja- või asendusteenistusse ning reservväelasena osaleda õppekogunemistel, st täita kaitseväekohustust.

Kaitseväekohustuse eesmärk on anda Eesti meestele sõjaväeline väljaõpe, st oskus vajadusel reservarmee koosseisus Eestit ja oma kodu kaitsta.

Kutsealune on 17-27-aastane (kaasa arvatud) mees aja- või asendusteenistusse asumise või sellest vabastamiseni.

Kutsealune kutsutakse ajateenistusse, kui:

Ajateenistus annab sõjaväelise väljaõppe ning väga hea meeskonnatöö- ja juhtimiskogemuse. Lisaks enesekindluse, distsiplineerituse, hea ajaplaneerimisoskuse, raskete oludega toimetulekuoskused, hea füüsilise ettevalmistuse.

Pärast ajateenistust arvatakse isik reservi, kus 60. eluaastani tuleb olla valmis kaitseväe kutsel õppekogunemistel osalemiseks. Õppekogunemisel korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi ning harjutatakse üksuste koostegevust.

Kaitseväekohustuse võtmine

Kaitseväekohustuse võib võtta vabatahtlikult. See võimalus on kaitseväekohustuseta Eesti kodanikel alates 18. eluaastast. Kaitseväekohustuse võtmiseks tuleb esitada taotlus Kaitseressursside Ametile.

Kaitseväekohustusest ei saa pärast selle võtmist loobuda. Kaitseväekohustuse võtnud kodanikul on teiste kaitseväekohustuslastega sarnased õigused ja kohustused, sh kohustus läbida ajateenistus või osaleda õppekogunemistel.

Millised kohustused on kaitseväekohustuslasel?

Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus.

Teatamiskohustus

  • Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslaste registrist puuduvad või on valed.
  • Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda viivitamatult ja kirjalikult Kaitseressursside Ametile teatada ning lisada arsti väljastatud dokument, mis muutust tõendab. Vajadusel kutsutakse kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et tema terviseseisundit uuesti hinnata.
Ilmumiskohustus

Kaitseressursside Ameti kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:

  • Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks
  • Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni
  • kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse

Kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda õppekogunemisele.

Esitamiskohustus

Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.

Toimingute tegemise kohustus

Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul.

Viimati uuendatud: 09/03/2017