Põhiseadus sätestab Eesti kodanike riigikaitses osalemise kohustuse ehk kaitseväekohustuse. Mida tähendab kaitseväekohustus, kes on kaitseväekohustuslased ning kuidas saab vabatahtlikult kaitseväekohustust võtta?
Mis on kaitseväekohustus?
Eesti riigikaitse üks põhialuseid on reservarmee. Reservarmee mehitatuse ja sõjaväelise väljaõppe tagamiseks on Eestis kaitseväekohustuslased 18–60-aastased mehed. Selles vanuses tuleb kutsealusena asuda aja- või asendusteenistusse ning reservväelasena osaleda õppekogunemistel, st täita kaitseväekohustust. Kaitseväekohustuslane peab arvestama, et kuulub suure osa oma täiskasvanuelust kaitseväe reservarmee koosseisu või reservi (sh ka siis, kui ei ole käidud aja- ega ka asendusteenistuses) koos sellest tulenevate kohustustega. Kui elad välismaal, siis võivad sinu suhtes kehtida mõned erisused, mille kohta saad lugeda siin.
Kaitseväekohustuslaseks saamise kohta saadab Kaitseressursside Amet Sulle teate:
- Kui oled Eesti kodanik ning saanud 17-aastaseks või;
- Kui oled omandanud Eesti kodakondsuse.
Sinuni saadetav märguanne on sulle teadmiseks ning esialgu ei pea teate peale midagi tegema.
Pärast kaitseväekohustuslaseks saamist tehakse päringud teistesse riiklikesse registritesse, et kanda su kontakt-, haridus- jm andmed kaitseväekohustuslaste registrisse. Andmete põhjal tehakse esimesed toimingud ja otsused, näiteks antakse ajapikendus gümnaasiumi või kutsekooli õpilastele. Enda kohta kogutud andmetega saad tutvuda kaitseväeteenistuse veebis.
Kaitseväekohustuse eesmärk on anda Eesti meestele sõjaväeline väljaõpe, et vajadusel reservarmee koosseisus Eestit ja oma kodu kaitsta.
Kutsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) mees aja- või asendusteenistusse asumise või sellest vabastamiseni.
Enne ajateenistusse asumist tuleb läbida terviseseisundi hindamine. Kutse hindamisele võib saabuda ka siis, kui sul on kehtiv ajapikendus, sest sel ajal ei saa amet kutsuda sind ajateenistusse, küll aga terviseseisundi hindamisele.
Terviseseisundi hindamise aja saad soovi korral kaitseväeteenistuse veebist valida ka ise, ootamata ameti kutset. Terviseandmed on terviseportaalis automaatselt avatud, seega saavad mõnel juhul arstid teha otsuse sind hindamisele kohale kutsumata: kui sul on näiteks sügav või raske puue või kajastub terviseandmetes ajateenistusse asumist välistav diagnoos.
Kutsealune kutsutakse ajateenistusse, kui:
- ta on lõpetanud vähemalt põhikooli II kooliastme põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses
- ta vastab kaitseväekohustuslase tervisenõuetele
- tal ei ole kehtivat ajapikendust (loe ka kõrgharidusõpinguteks antavatest ajapikendusest)
- ta ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest
- puudub alus tema ajateenistusse kutsumata jätmiseks
Ajateenistus annab sõjaväelise väljaõppe ning väga hea meeskonnatöö- ja juhtimiskogemuse. Lisaks enesekindluse, distsiplineerituse, hea ajaplaneerimisoskuse, raskete oludega toimetulekuoskused, hea füüsilise ettevalmistuse.
Pärast ajateenistust arvatakse sind reservi. Reservväelasena võidakse sind aga kutsuda kaitseväe õppekogunemistele kuni 60-aastaseks saamiseni. Õppekogunemisel korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi ning harjutatakse üksuste koostegevust.
Kaitseväekohustuse võtmine
Kaitseväekohustuse võib võtta vabatahtlikult. See võimalus on 18-aastastel ja vanematel kaitseväekohustuseta Eesti kodanikel. Kaitseväekohustuse võtmiseks tuleb esitada taotlus Kaitseressursside Ametile.
Kaitseväekohustusest ei saa pärast selle võtmist loobuda. Kaitseväekohustuse võtnud kodanikul on teiste kaitseväekohustuslastega sarnased õigused ja kohustused, sh kohustus läbida ajateenistus või osaleda õppekogunemistel.
Millised kohustused on kaitseväekohustuslasel?
Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus.
Teatamiskohustus
- Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslaste registrist puuduvad või on valed.
- Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda viivitamatult ja kirjalikult Kaitseressursside Ametile teatada ning lisada arsti väljastatud dokument, mis muutust tõendab. Vajadusel kutsutakse kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et tema terviseseisundit uuesti hinnata.
Ilmumiskohustus
Kaitseressursside Ameti kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:
- Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks
- Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni
- kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse
Kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda õppekogunemisele.
Esitamiskohustus
Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks terviseseisundi hindamiseks tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.
Toimingute tegemise kohustus
Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul.