Valitsus kinnitas 04.03.2021 istungil kaitseministeeriumi esitatud korralduse eelnõu, millega ettevõtted saavad sõjalise kriisi ajal teenuste osutamiseks riigikaitselised ülesanded. Seni erinevate vahendite kasutusse võtmisega seotud korrale luuakse nüüd raamistik ka kaitseväele vajalike teenuste osutamiseks.
„Ettevõtjatele suunatud erinevad riigikaitselised ülesanded lähtuvad laiapindse riigikaitse kontseptsioonist. Ettevõtjate panus kriisi ajal on oluline ka seetõttu, et võimalikult kiiresti taastuks normaalne ettevõtluskeskkond,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul on tal hea meel, et esmane ettevõtete erialaliitudelt saadud tagasiside on olnud positiivne. „Tahan rõhutada, et eelistame alati ettevõtjatega sõlmida lepinguid, kuid nagu tervisekriisi juures näinud oleme ei pruugi tavapärased lepped alati toimida. Kaitsevaldkonna jaoks on oluline eelkõige teenusekindlus,“ lisas Laanet.
Ettevalmistatud koondkavas loetletakse tegevusalad, mis on vajalikud riigi sõjalise kaitse toetamiseks kriisi ajal, kas riigi tellimuste või sundkoormistega. Koondkava paneb Kaitseressursside Ametile ülesande alustada esmalt Eestis pakutavate teenuste kaardistamist, seejärel saab otsustada kas on vaja sundkoormisi või saab teenused näiteks lepingutega tagada.
Koondkavas määratletud teenused jagunevad suures osas kolmeks: tootmine (vormid, saapad, isikukaitsevahendid, kindlustusmaterjalid), kaitseväele konkreetse teenuse osutamine (veod, kaevetööd), ettevõtete vahenditele ligipääsu võimaldamine (sidevõrgud).
Teenuste kaardistamine tagab riigile ülevaate, milliseid tsiviilressursse on võimalik sõjaajal kasutada. Seejuures on koormised äärmuslik abinõu kriitliste vajaduste puhul juhul, kui vajalikku teenust ei ole võimalik saada riigiasutuselt. Vajadusel peab riik tagama ka vajalike vahendite olemasolu, kui ettevõttel endal puuduvad võimalused nende hankimiseks.
Ettevõtetele saab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ülesanded anda Vabariigi Valitsus ja sõja ajal kaitseväe juhataja. Elutähtsate teenuste koormamisel jälgitakse, et ei kahjustataks elutähtsa teenuse toimepidevust ühiskonna jaoks.
Korraldus ei too kaasa ühelegi ettevõttele üldise kaitsevalmiduse ajal lisakohustusi ega kulusid peale võimaliku halduskoormuse. Kahjud hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.