Välismaalt ajateenistusse

Eesti meessoost kodanikud on kaitseväekohustuslased. Rahuajal tähendab see ennekõike kohustust läbida ajateenistus ning osaleda õppekogunemistel. Üldiselt on kohustused kodanikel samad, elavad nad siis Eestis või välismaal. Mõned erisused siiski on ning teeme nendest lehel lühikese kokkuvõtte.

Mis on teisiti, kui elad välismaal?

Kui elad Kaitseressursside Ametilt terviseseisundi hindamise kutse saamise hetkel rahvastikuregistri andmetel välisriigis, siis makstakse Sulle sõidu- ja toitlustuskulude katteks 70 eurot hüvitist. Hüvitamise tingimuseks on hindamise läbimine nõutud mahus.

Tasub meeles pidada, et välismaa tööandjatele Eesti seadused ei kehti ning töötajal ei ole õigust Eesti töölepingu seadusele tuginedes ajateenistusse asumise tõttu töötamisest keelduda. Soovitame juba tööle asudes oma välismaist tööandjat teavitada asjaolust, et Eesti kodanikuna oled kaitseväekohustuslane koos selle staatuse juurde käiva kohustusega ilmuda nõutud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisele ja ajateenistusse.

Kui oled vahetult enne kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist elanud Eesti rahvastikuregistri andmetel välisriigis kas sünnist saati või katkematult vähemalt seitse aastat, siis kehtivad Sinu ajateenistuskohustuse täitmise osas teatud erisused. Sel juhul pead Sa ajateenistusse asumiseks esitama Kaitseressursside Ametile taotluse. Taotlus tuleb esitada viie aasta jooksul pärast kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist. Kui Sa seda ei tee, siis vabastatakse Sind ajateenistuskohustusest.

Samuti vabastatakse Sind kohustusest asuda Eestis ajateenistusse, kui oled mõnes välisriigis (näiteks Soomes):

• läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse
• teeninud relvajõududes sõjaväelasena vähemalt 12 kuud
• läbinud asendusteenistuse

Soome kaitseväes ajateenistuse läbimine eeldab Soome kodakondsust, ainult Eesti kodandsusega Soomes ajateenistust läbida ei saa. Soome kaitseväekohustus on meestel, kes saavad Soome kodakondsuse enne 30. eluaastat.

Mis on teisiti, kui õpid välismaal?

• Sul on õigus ajapikendusele, kui oled keskhariduse omandamise aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud.
• Ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta pead esitama 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates.
• Kui eelnevalt lõpetasid ka gümnaasiumi välisriigis, saada koos ajapikenduse taotluse ja kõrgkooli tõendiga Kaitseressursside Ametile viimati välisriigis lõpetatud kooli tunnistus. Esitatud koolitõendid võivad olla inglise või Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Muud võõrkeeled tuleb tõlkida kas eesti, vene või inglise keelde. Venekeelsetele kirjadele või dokumentidele peab olema lisatud tõlge eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui tegemist on haridust tõendava dokumendiga (diplom, tunnistus). Õppetõend ei ole haridust tõendav dokument.
  NB! Eesti ENIC/NARIC Keskus ei aktsepteeri dokumente, mis on esitatud foto kujul (nt .jpg või .png vormis). Lubatud on skaneeritud (nt .pdf) või õppeasutuse poolt digiallkirjastatud dokument.
• Sul on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, kuid mitte kauem, kui selle aasta 1. juulini, mil saad 23-aastaseks. Kuna Eesti Hariduse Infosüsteemis ei kajastu välismaa koolide (üldhariduskoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid) andmed, siis võta arstlikku komisjoni kaasa viimati lõpetatud kooli tunnistuse koopia või edasta see meile eelnevalt kaitseväeteenistuse veebis.

Kui sul on välisriigis väljastatud juhiload, võta ka need arstlikku komisjoni kindlasti kaasa.