Muud üksused

Muud üksused

küberväejuhatuse embleem

Küberväejuhatus

Küberväejuhatus on iga päev lahinguväljal. Olgugi, et üldsusele nähtamatu, on küberoht reaalne ja nõuab ka riigi relvajõudude tähelepanu. Ajateenistus kübersõdurina pakub ainulaadse võimaluse rakendada oma erialaseid oskuseid ja ühes oma ala spetsialistidega seista Eesti riigi kaitstuse, turvalisuse ja puutumatuse eest. Väejuhatus paikneb Tallinnas, ajaloolises Kaitseväe Filtri tee linnakus.

 

Küberväejuhatuses saab aega teenida järgnevate allüksuste koosseisus:

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (IKTKe)

Ajateenistust IKTKe sõdurina on võimalik läbida IT-kasutajatoe spetsialistina või arendajana. Kasutajatoe spetsialistina õpid tundma Kaitseväes kasutuses olevaid IT-süsteeme ning lahendama tekkivaid tõrkeid ja teenussoove. Arendusmeeskonnas teenides satud kui iduettevõttesse, kus kunagi ei tea, milliseid kliendi soove on vaja järgmisel päeval lahendada. Sobid IKTKe-sse, kui omad infotehnoloogiaalast haridust ja/või –töökogemust.

Küber- ja infooperatsioonide keskus (KIOKe)

KIOKe tegeleb peamiselt küberturvalisuse ja –operatsioonidega. Teenistuspraktika jooksul õpetatakse ajateenijad läbi viima erinevaid küber- ja infooperatsioone ning jälgima meie võrgus toimuvat. KIOKe-sse sobid, kui tunned end kodusalt CTF võistlustel ja oled kogenud küberpuurija.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratKomKe)

StratKomKe tegeleb Kaitseväe sisuloome, teavitustöö, meediaoperatsioonide ja meediaarhiiviga. Meediasõduril on võimalus allüksuse kursusel õppida reporteriks/meeskonna ülemaks, fotograafiks, videograafiks, analüütikuks, kujundajaks või podcasteriks. Sõltuvalt väljaõppetsüklist, õpetatakse sõdurid välja lahingkaamera- või otseteavitusrühmadeks. Sobid StratKomKe-sse hästi, kui oled varem kokku puutunud fotografeerimisega, videote tootmisega, oled hea kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskusega ning tunned end kodusalt erinevates sotsiaalmeediates sisuloomega

.Staabi- ja tagalakompanii (StTaKo)

StTaKo tegeleb Kaitseväe peastaabi ja küberväejuhatuse varustuse, transpordi, meditsiini ja muude teenustega. Spetsialiseeruda saab ladude-, transpordi-, remondi- ja hooldusgrupis. Lisaks, on StTaKo-s võimalik õppida parameedikuks. Küberväejuhatusse saab tulla aega teenima kas jaanuaris või juulis ning ajateenistus kestab 11 kuud. Teenistus algab sõduri baaskursusega, kus kübersõdur omandab üksikvõitleja taseme alusteadmised ja õpib metsas hakkama saama. Seejärel siirduvad sõdurid nooremallohvitseri või erialakursustele. Teenistuse teises pooles algab allüksuse kursus, mille käigus õpitakse selgeks oma sõjaaja ametikoht ja harjutatakse oma üksusega kokku. Loe veel…

 

Embleem SuurtükiväepataljonSuurtükiväepataljon

Suurtükiväepataljon on brigaadi orgaaniline lahingutoetusüksus, mille ülesanne on vastase kiire ja efektiivne mõjutamine kaudtulega. Suurtükiväepataljon, mille väljaõpe keskendub erineva taseme koostöö harjutamisele, on brigaadiülema vahend lahingu tulemuse otsustamiseks.

Pataljon asub Tapal, mille lähiümbruses toimub suurem osa igapäevasest väljaõppest. Väljaõppe käigus sooritatakse jalaväe- ja suurtükilaskmisi, millest võtab osa kogu pataljoni koosseis. Iga suurtükiväelase puhul eeldame professionaalsust, kiirust ja täpsust, sest relvasüsteeme käsitsedes ei tohi eksida millimeetritki. Tuletegevuse toetamiseks ja läbiviimiseks koolitatakse ajateenijaid järgmistele erialadele: relvameeskond, mõõdistus, arvutus, tulejuhtimine, side, tehnoabi (remont), meditsiin ja autojuhid. Kuna paljud erialad kattuvad ka tavaelus olevatega, lähtutakse erialavalikul eelkõige eelnevast tsiviilettevalmistusest. Loe veel…

 

 

Toetuse väejuhatus

Toetuse väejuhatus tagab Kaitseväele varustuse ja logistika, samuti meditsiinivarustuse, -väljaõpe ja -materjalid. Ajateenistus toetuse väejuhatuses kestab 11 kuud ja algab kas jaanuaris või juulis. Ajateenijad saavad väljaõppe kas varustuspataljonis, tervisekeskuses või liikumis- ja veoteenistuses.

Varustuspataljon on toetuse väejuhatuse peamine ajateenijaid koolitav allüksus, mis hoiustab ja varustab Kaitseväe üksusi vajaminevate vahenditega. Lisaks eelnevale toetab varustuspataljon Kaitseväe üksusi tehnika hooldamisel ja remontimisel. Pataljon koosneb kolmest erinevast erialaosast, milleks on remont, varustus ja transport. Erialaspetsialisti juhitud väljaõpe toimub pataljoni remonditöökojas ja ladudes üle Eesti.

Varustuspataljoni põhitegevuseks on materjalide ja varude transport. Sellest valdkonnast huvitatud kutsealusel on võimalik spetsialiseeruda autojuhiks ja puksiirijuhiks, mis tähendab C, CE ja D kategooria omandamist, millele lisandub ka ohtlike ainete (kütus, laskemoon, lõhkeained) transpordi ja käitlemise kursused ning kraana ja/või tõstukijuhi väljaõpe. Varustuspataljonis on võimalik omandada tehnikaremondi mehaaniku oskus. Kaitseväe tehnikapark on pidevas uuenemises ning pakub ajateenijatele väljakutseid ja võimalusi tegeleda nii vanema sisse töötanud kui ka kaasaegsema ning tehnoloogiliselt uuema tehnikaga. Kaasaegses remonditöökojas remondivad meie mehaanikud kõiki Kaitseväes olevaid tehnikaühikuid alates maasturitest kuni lahingumasinateni. Samuti hooldame ja remondime NATO relvastust. Varude käitlemise valdkonnas pakume erialast väljaõpet laohoidja-tõstukijuhi ja materjalide arvestaja ametikohale. Kaitseväe ülene varude komplekteerimine, õigeaegne väljastamine ning dokumentide kontroll ja täitmine on Kaitseväe igapäevaseks toimimiseks hädavajalik. Loe veel…

 

 

Sõjaväepolitsei

 

Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanded on korra ja distsipliini järelevalve, kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine ja seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui välismaal Sõjaväepolitseil on kaks suunda – elukutseline teenistus ja ajateenijate väljaõpe sõjaaja ülesannete täitmiseks. Tulevasi sõjaväepolitseinikke õpetab välja vahipataljon.

Sõjaväepolitsei erialaste oskuste omandamine annab väga hea aluse tulevikus Sisekaitseakadeemiasse kandideerimiseks või sisekaitse valdkonnas töö leidmisel. Esmalt omandatakse teenistuses sõduri baasoskused, misjärel läbivad sõdurid sõjaväepolitsei erialase väljaõppe. Sõjaväepolitsei erialane väljaõpe hõlmab endas kolonnide eskortimist, sh liitlaste, ja julgestamist ning kõrgendatud ohu korral riigis Kaitseväe kriitilise tähtsusega ressursside või objektide kaitset. Samuti omandatakse väljaõppe käigus teadmised ja oskused näiteks patrullteenistuse, korrakaitse ja kinnipeetute käitlemise valdkondades. Samuti täidab vahipataljon uhkusega riiklikult tähtsat ülesannet, milleks on Vabariigi Presidendi Kantselei ööpäevaringne auvalve ning osalemine riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel aukompaniiga. Vahipataljoni sõdurid on eluaegsed presidendi kaardiväelased ja teenistuses olles Eesti Vabariigi visiitkaardiks laiale maailmale. Loe veel…

 

Vahipataljon

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

Väeosa üheks ülesandeks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Lisaks sellele osalevad vahipataljoni ajateenijad erinevatel tseremooniatel, seistes aukompanii rivis kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, osaledes riiklikel ja kaitseväelaslikel matustel, mälestustseremooniatel või suursaadikute volikirjade üleandmistel. Sellega seoses erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus. Loe veel…

 

Embleem MerevägiMerevägi

Relvajõud, mis tegutsevad merel, kuid mitte ainult. Eesti merevägi vastutab Eesti meresõjalise kaitse eest. Merel tegutsemine ja seal turvalisuse tagamine on meie ülesanne ja siht. Mereväe patrull-laevad ja miinitõrjelaevad tagavad merelise kohaloleku ja kaubateede kaitse, et laevaliiklus merel saaks toimuda takistusteta ja turvaliselt. Siiski ei tegutse mereväelased ainult laevadel, vaid ka maa peal ja isegi vee all.

Mereväes on 4 üksust – divisjoni. Üksuste kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam.

Miinisõja divisjoni peamine eesmärk on miinisõjapidamise operatsioonide teostamine merel ja sadamates, et tagada nii enda kui ka meie liitlaste üksuste juurdepääs Eesti sadamatesse. Divisjon vastutab ka mereolukorrateadlikkuse loomise eest.

Patrull-laevade divisjon viib läbi merepatrulli Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Sama oluliseks ülesandeks on valmisolek merereostuse tõrjeks ja merepääste sündmusteks.

Nii miinisõja divisjonis kui ka patrull-laevade divisjonis on ajateenijate peamine teenistuskoht sõjalaev, kus erialadeks on laeva relvastus, side ja IT, mootori- ja elektriala ning kokanduse eriala.

Rannikukaitse divisjon teostab vajadusel kaugmaa pealveetõrjet maismaalt, kasutades selleks relvi, mis katavad kogu Eesti mereala. Teiseks funktsiooniks on üksuste kaitse liikumisel ja paiknemisel.

Lahinguteeninduse divisjon tagab mereväe ning liitlaste logistilise toetuse – varustus ja moon on iga üksuse jätkusuutlikkuse alus. Lahingutoetuses toimetavad ajateenijad tehnilise masinapargiga, teostavad lahingmaterjalide vedu ning tagavad paiknemiskohtade turvalisuse.

Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse. Pärast sõduri baasteadmiste omandamist jätkatakse ülesandepõhist treeningut ja väljaõpet määratud divisjonis. Laevateenistusse suunatud ajateenijad läbivad madruse baaskursuse, kus omandatakse merel ja laevas tegutsemise põhitõed, väljaõppe läbinuna alustataksegi teenistust mereväe laevadel. Kaldaüksustes järgneb sõduri baaskursusele sõjaaja ülesannete täitmiseks vajalik treening ja allüksuse taktika kokkuharjutamine. Loe veel…

 

 

Erioperatsioonide väejuhatuse embleem

Erioperatsioonide väejuhatus

Erioperatsioonide väejuhatuse (EOVJ) eesmärk on varjatult, salastatult või diskreetselt täita neile seatud ülesandeid. Ülesanded teeb eriliseks nende kõrge keerukusaste, ohtlikkus ning füüsiline ja poliitiline risk. Nende ülesannete edukaks täitmiseks on eriväelased spetsiaalsete oskuste, erakordse väljaõppe ja tipptasemel varustusega.

Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses on eriline, sest ülesanded, mida EOVJ ajateenijad peavad lahendama on teistest üksustest erinevad. Eriülesanneteks võivad olla näiteks vastase selja taga luuramist ja andmete kogumist, pikka aega märkamatult ja salaja kuskil piirkonnas olemist ning vastase objektide või ülekaaluka üksuse hävitamist läbi nutikate lahenduste.

Eriülesandeid täidetakse üldjuhul väikeste gruppidena, salaja ning keskkonnas kus vastane võib end iga puu või põõsa taga peita. Taoliste eriülesannete lahendamise vundamendiks on füüsiliselt ja vaimselt nõudlik väljaõpe, mis valmistab ajateenijad ette stressirohketes olukordades hästi toime tulema ning lahendama esialgu võimatuna näivaid ülesandeid. Väljaõppes läbitakse moodulid nagu köiekoolitus, veeõpe, langevarjukoolitus ning intensiivne laske- ja lõhkeväljaõpe.

Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses kestab 11 kuud ja algab iga aasta juulikuus. Ajateenistuse esimene pool – sõduri baaskursuse, nooremallohvitseride kursuse ja erialakursused – läbivad erioperatsioonide väejuhatuses teenida soovivad ajateenijad koos tavaüksustega. Ajateenistuse teine pool – erioperatsioonide spetsiifiline väikeüksuse taktika moodul, algab Ämari lennubaasi territooriumil ning väljaõpe toimub üle Eesti.

EOVJ ajateenija peab olema vähemalt keskharidusega, heas füüsilisel vormis ja esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile, et ajateenistus läbida just erioperatsioonide väejuhatuses. Kasuks tulevad B-kategooria juhiload.

EOVJ ajateenijad valitakse välja nende seast, kes on avaldanud soovi asuda ajateenistusse ja läbivad edukalt EOVJ ajateenistuse katsed. Info katsete toimumise kohta edastatakse neile, kes on märkinud EOVJ kaitsevaeteenistuse veebis oma eelistatud üksuseks.

Kui sa oled saanud Kaitseressursside Ametilt kinnituse, et sind on valitud EOVJ ajateenistusse, siis ära jaga seda infot sõprade ja tuttavatega, vaid jäta see enda teada. EOVJ koosseisu kuulumine ei ole avalik teave. Loe veel…

 

Staabi- ja sidepataljon

Staabi- ja sidepataljon tagab diviisi staabile turvalise ja töökindla juhtimise keskkonna, muuhulgas tagab staapidele interneti ja sideühendused. Ajateenijaid õpetab välja staabikompanii ja sidekompanii.

Staabikompanii peamine ülesanne on tagada nii liikuvate kui paiksete juhtimispunktide juhtimisvõimekus, julgestus ja jätkusuutlikkus. Juhtimispunkti toimimise tagavad elektrikud, sidemehed, kokad, tankijad, ihukaitsjad, laopidajad, meedikud, mehaanikud, IT spetsialistid, lukksepad, autojuhid ja üksuste ülemad. Üksus suudab oma „mikrolinna“ püstitada ja ümber paigutada nii maastikul kui ka hoonestatud alal. Staabikompanii väljaõpe on mitmekülgne ning ajateenija omandab rohkelt erioskusi. Juhtimispunkti püstitamine nõuab meeskonnatööd ning paneb teinekord ajateenija mõtlema „kastist välja“ ja tegema kiireid otsuseid.

Sidekompanii sõdurid naljatavad: „Pole sidet meil – pole kellelgi!“. Sidekompanii peamine ülesanne on tuua võrguühendus juhtimispunkti ka siis, kui see asub kõige sügavamas metsasopis. Selleks püstitatakse sidemaste, millest moodustub „võrgukett“, mis võimaldab viia internetti mitmekümne kilomeetri kaugusele. Sidekompanii ajateenijad tegutsevad väikestes meeskondades ning nende väljaõpe on põnev ja stressirohke. Teenistuse käigus arendatakse ja pannakse proovile nii meeskonna- kui ka individuaalsed oskused. Vajadusel peab ajateenija olema üheaegselt IT- ja sidespetsialist, autojuht, granaadiheitur ja ülem – mees nagu orkester. Loe lähemalt…

 

 

toetuseväejuhatus

Logistikapataljon

Diviisi logistikapataljoni ülesandeks on tagada diviisi väeüksuste logistiline toetus. Logistikapataljoni põhitegevuseks on materjalide ja varude transport.

Logistikapataljonis läbitud erialased koolitused on eriti kasulikud neile, kes tegutsevad või plaanivad tegutseda logistika-, transpordi- ja tehnikavaldkonnas. Ligi 2/3 ajateenijatest koolitatakse autojuhiks, mis tähendab C, CE ja D kategooria omandamist. Kategooria omandamisele lisandub ka ohtlike ainete (kütus, laskemoon, lõhkeained) transpordi ja käitlemise kursused ning kraana ja tõstuki operaatori väljaõpe. Tehniliste erialade poole pealt on täiendavalt võimalik omandada puksiirijuhi, treilerijuhi ja mehaaniku väljaõpe. Varude käitlemise valdkonnas pakume erialast väljaõpet laohoidjatele, materjali arvestajatele ja tõstukijuhtidele. Allüksuste tegevusi toetavate erialadena koolitame side- ja IT spetsialiste ning parameedikuid.Loe lähemalt…

 

 

õhukaitsedivisjon

Õhukaitsedivisjon

(Hetkel veel ajateenijaid ei koolita)

Õhuväe uusim ja moodsaim ajateenijate väljaõppega tegelev üksus on õhukaitsedivisjon. Üksuse eesmärk on kaitsta elanikkonda, taristut ja Kaitseväe üksuseid vastase õhu- ja raketirünnakute eest. Selleks kasutame maailmas kõige uuemat ja paremat keskmaa õhukaitsesüsteemi IRIS-T SLM, mis suudab hävitada sihtmärke kuni 40 km kaugusel ja 20 km kõrgusel. Teenistuse muudab eriliseks mitmekesine, põnev ja väljakutseid pakkuv väljaõpe moodsa tehnikaga. Väljaõpe on erialaspetsiifiline ning Eestis ainulaadne, mida viivad läbi oma ala tipptegijad. Õhukaitsedivisjonis on ajateenijad ja tegevväelased võrdselt hinnatud meeskonnaliikmed.

Ajateenistuses pakume järgmisi ametikohti:

Raketimeeskonna ülem ja ülema abi – Raketimeeskonna ülemana on Sinu ülesandeks juhtida, õpetada ja treenida oma meeskonda. Meeskonna ülema abina toetad ülemat selle ülesande täitmisel.

Tulejuht – Sinu ülesandeks on jälgida, mis õhus toimub ning sihtmärgi ilmumisel ja käsu saamisel nupuvajutusega välja lasta rakett, et sihtmärk hävitada.

Radarioperaator – Sinu ülesandeks on radari töö tagamine, et tulejuht saaks jälgida, mis õhus toimub, samuti toetad tulejuhti õhuolukorra jälgimisel.

Autojuht – Sinu ülesandeks on juhtida süsteemi veokeid, et üksus saaks oma ülesannet täita üle Eesti.

Tehnik – Sinu ülesandeks on üksuse tehnika (radarite, raketilaskeseadmete, sõidukite) korrasoleku tagamine ja vajadusel nende remontimine. Tegemist on täiesti uue tehnikaga, mis nõuab enamasti hooldust.

Sidemees – Sinu ülesandeks on üksuse sidevahendite (raadiojaamade, telefonide, ruuterite) seadistamine ja töö tagamine.

Raketilaskeseadme operaator – ülesandeks on raketilaskeseadme tööle seadmine ning selle kaitsmine.

Viimati uuendatud: 18/07/2024