1. jalaväebrigaad on Kaitseväe üks kahest peamisest manööverüksusest ning rahuajal Eesti kõige suurem üksus, paiknedes kahes asukohas (Tapa/Jõhvi). 1. jalaväebrigaadi puhul on tegemist rahvusvahelise teenistuskeskkonnaga, kus tulevasel ajateenijal on vahetu kokkupuude erinevate välisriikide kaitseväelastega.
Pioneeripataljon
Pioneeripataljoni ülesanne on valmistada tõkkeid vastase liikumise takistamiseks, tagada oma manööverüksuste liikumisvabadus ja tõsta nende ellujäämisvõimet välikindlustamise abil. Pataljon asub Tapal, kus õpetatakse pioneere nii pioneeripataljoni enda kui ka kerg- ja mehhaniseeritud jalaväepataljonide koosseisu. Mitmekülgsete pioneeriülesannete täitmiseks õpetatakse ajateenijatele nii jalaväe baasteadmisi kui ka erinevaid spetsiifilisi oskusi: lõhkamist, miinide käsitsemist, demineerimist, välisildade ehitamist, mootorsaagide ning muude spetsiaalsete tööriistade käsitsemist jpm. Mitmekülgne on pataljoni tehnikapark. Sõdurite kasutuses on nii tavalised transpordivahendid kui ka rasketehnika (ekskavaatorid, frontaallaadurid, buldooserid jms) ning pioneeri-eritehnika (teelaotus- ja sillamasinad). Pioneeripataljonis tuleb kasuks hea füüsiline ettevalmistus, käteosavus ning tehniline taiplikkus. Loe veel…
Õhutõrjepataljon
Tapa sõjaväelinnakus paiknev õhutõrjepataljon koolitab spetsialiste vastase õhuründe- ja õhuvaatlusvahendite avastamiseks ning maapealsete relvasüsteemidega mõjutamiseks. Erialaõppe käigus õpitakse pärast sõdurile vajalike baasteadmiste omandamist õhutõrjerelvade meeskondades tegutsemist ning harjutatakse õhutõrjerelvadest laskmist nii imitaatoritel kui ka lahinglaskmistel. Võimalik on saada väljaõpet õhutõrje raketikompleksi Mistral, õhutõrjekahuri ZU-23-2 alias Sergei ning tulejuhtimise ja tagala erialadel. Lisaks on võimalus omandada logistiku, side ja parameediku erialal. Loe veel…
Lahinguteeninduspataljon
Sõjaajal on lahinguteeninduspataljoni põhiülesanne 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime ning kõrgema taseme logistika tagamine. Lahinguteeninduspataljonis koolitatakse peamiselt logistika-, transpordi-, tehnika-, meditsiini-, laonduse- ja toitlustusvaldkonna spetsialiste. Siin on võimalik õppida autojuhiks (C- või E-kategooria, ohtlike ainete transportimine ja puksiirijuhtimine), sidespetsialistiks, parameedikuks, mehaanikuks, laopidajaks, toidukäitlejaks ja väliköögi kokaks ning tõstuki- ja kraanajuhiks. Lisaks tagalaerialadele moodustab suure osa väljaõppest jalaväetaktika ning väljaõpet pakutakse ka kuulipilduri ja tankitõrje erialadel. Loe veel…
Scoutspataljon
Scoutspataljon on Tapal paiknev 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus, mis pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet. Scoutspataljon on relvastatud Eesti moodsaima tehnika ja relvastusega (nt lahingumasinad CV9035 ja tankitõrjeraketikompleksid Javelin). Alates 2017. aastast on kutsealustel võimalus läbida ajateenistus ka jalaväe lahingumasina CV9035 jalastuvas isikkoosseisus. Soomusjalaväekompaniis lahingumasina meeskonnas teenimine on uhkuseks igale sõdurile. Teenistuses saab jalaväe allohvitseri, kuulipilduri, täpsuslaskuri või tankitõrjuja väljaõppe. Pärast ajateenistust on võimalik tegevväelasena Scoutspataljoniga liituda ning jätkata teenistust kas juba omandatud erialal või areneda edasi pataljonisiseselt. Loe veel…
Viru jalaväepataljon
Jõhvis asuv Viru jalaväepataljon korraldab mehhaniseeritud jalaväeüksuse väljaõpet. Sõduritele antakse laske- ja lahingutehnilised oskused, et olla edukas meeskonnaliige laskurina, täpsuslaskurina, kuulipildurina (MG-3), tankitõrjujana (Carl Gustav, Javelin), miinipildurina või parameedikuna. Samuti koolitatakse autojuhte, kes lisaks B- ja C-kategooria sõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamisele läbivad ka soomukijuhi (PASI XA-188) väljaõppe. Lisaks reakoosseisule õpetatakse välja sõjaaja allüksuste meeskonna-, jao- ja rühmaülemaid ning soomuki raskekuulipilduja sihtureid. Eriline koht väljaõppes kuulub lahinglaskmistele, mille käigus saavad sõdurid ja allüksused tegutseda päris laskemoonaga ja seda lahingolukorrale võimalikult sarnastes tingimustes.
Pärast teenistust on võitlejad enesekindlamad nii metsas kui ka meeskonnatöös ja füüsiliselt ning vaimselt tugevamad. Loe veel…
Kalevi jalaväepataljon
Kalevi jalaväepataljon on mehhaniseeritud üksus, mille peamine ülesanne on võitlusvõimelise reservi koolitamine. Jõhvis asuvas pataljonis õpetatakse välja manööver- ja toetusüksusi.
Erialadest viiakse väeosas läbi nooremallohvitseride, autojuhtide, 120 mm miinipilduja, tankitõrje, kuulipiduri ning soomukijuhi eriala kursusi. Pataljoni relvastusse kuuluvad automaadid Galil, kuulipildujad MG-3, tankitõrje granaadiheitjad Carl Gustav, tankitõrje raketikompleksid Javelin, 120 mm miinipildujad ning soomustransportöörid PASI XA-180. Loe veel…
Tankitõrjekompanii
Tankitõrje väljaõpet viib läbi brigaadi tankitõrjekompanii, kelle alaliseks koduks on samuti Jõhvi linnak. Tankitõrjekompanii peamine eesmärk on võidelda vastase soomuse vastu brigaadi eesliinil.
Tankitõrjekompaniis teenivatele ajateenijatele õpetatakse peamiselt relvasüsteemi Spike LR, mis on üks moodsamaid KV relvasüsteeme. Nii nagu jalaväeski on ka selles üksuses võimalik teenida autojuhi, sidemehe ja parameedikuna.
Staabi- ja sidekompanii
Staabi- ja sidekompanii ülesanne on tagada brigaadi juhtimine ning julgeolek. Selles kompaniis on võimalik teenida side- ja infotehnoloogiaga seotud ametikohtadel ning samuti jalaväelasena, tagades nii brigaadi staabi kui ka brigaadi juhtkonna julgeolekut.
Luurepataljon (rekkekompanii)
Luurepataljon on Kaitseväe maaväe luurealaste oskuste ja teadmiste keskus. Luurajate peamine ülesanne on koguda lahinguväljalt informatsiooni, mis aitab võitlevatel üksustel lahingutegevuse keskkonda paremini mõista ja teha kvaliteetseid otsuseid. Rekkekompanii viib läbi luure- ja snaiprialast väljaõpet. Tehnilise luure kompanii viib läbi mehitamata õhusõidukite ja signaalluure alast väljaõpet.
Luurepataljoni ajateenija õpib lisaks sõduri baasoskustele kuidas ellu jääda väheste ressurssidega ja toime tulla rasketes tingimustes. Samuti õpib ajateenija kasutama info kogumiseks mitmekülgset tehnikat vaatlusseadmetest droonideni. Suur osa väljaõppest keskendub võitlusele hämarates tingimustes või pimedas. Sõduri baaskursus läbitakse Tapa linnakus, misjärel viiakse erialaväljaõpe läbi ka Tallinnas. Luurepataljoni ajateenija peab olema valmis põhjalikumaks taustakontrolliks.
Ajateenistuses on võimalik lisaks kaitseväeülestele erialadele (ülemad, autojuhid, parameedikud, sidemehed) omandada luurele omaseid erialasid:
• Luuraja-tulejuht, kelle roll on vastase olulisi sihtmärke mõjutada koostöös kaudtuleüksustega.
• Snaiper, kes omandab nii luurajale vajalikud baasoskused kui ka võimekuse mõjutada sihtmärke kaugelt, täpselt ja surmavalt.
• Signaalluureoperaator, kes kogub infot kõigis ilmastiku- ja valgustingimustes, kasutades taktikalisi signaaliluure vahendeid, takistab vastase sideseadmete kasutamist ning tagab omadele vajalike sidevahendite toimimise.