Kaitseväe üheks ülesandeks on õpetada välja reservarmee, kes sõjaajal tagab Eesti territoriaalse terviku ja riigi püsimise. Kaitsevägi on meie vabaduse ja iseseisvuse kaitsja, mille tugevuse tagavad väljaõppinud inimesed. Väljaõpe omandatakse peamiselt ajateenistuses.
Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis võetakse ajateenistusse peamiselt neid, kes omandavad valdkondliku eriala, saavad juhiks või autojuhiks. Seetõttu kestab jaanuaris ja juulis algav ajateenistus 11 kuud, erinevalt oktoobris algava kutsega, kus teenistus on 8 kuud. Suurem osa jalaväest koolitatakse välja oktoobri kutsega.
Ajateenistus algab alati sõduri baaskursusega. Baaskursuse ajal valib Kaitsevägi välja ajateenijale sobivaima väljaõppe arvestades tema oskusi, haridust ja isikuomadusi. Kõik üksused vajavad meeskonnajuhte, autojuhte, parameedikuid. On üksusi, kus ajateenistus pakub rohkelt füüsilisi väljakutseid, kuid on ka neid, kus määravaks on isiku taust ja omandatud oskused või haridus. Ajateenistuses koolitatakse välja erialaspetsialiste, kes saavad põhjalikud teadmised ja oskused kindlal erialal.
Seega, Kaitsevägi ei anna ajateenijatele mitte ainult sügavaid teadmisi ja praktilisi oskusi riigikaitse valdkonnas, vaid pakub ka tugeva aluse tulevaseks karjääriks ning isiklikuks arenguks. Ajateenistus ei ole pelgalt kohustus vaid ka võimalus panustada riigi kaitsesse ja samal ajal valmistuda edukaks karjääriks kiiresti arenevates ja olulistes valdkondades.
Vaata tabelist, millisesse väeossa, millal ja kui palju noori ajateenistusse 2024. aastal kutsutakse.| Struktuuriüksus | Ajateenistusse võetavate isikute jaotumine tähtajaliselt | Kokku | ||
| 3. nädal | 29. nädal | 42. nädal | ||
| Diviis
|
360 | 1800 | 980 | 3140 |
| Küberväejuhatus | 70 | 70 | – | 140 |
| Merevägi | 143 | 147 | – | 290 |
| Sõjaväepolitsei | 150 | 150 | – | 300 |
| Erioperatsioonide väejuhatus
|
– | 30 | – | 30 |
| KOKKU | 723 | 2197 | 980 | 3900 |
Sõduri baaskursus (SBK) läbitakse kõigis väeosades ühtsetel alustel, et anda ajateenijatele jalaväelase algteadmised.
Kõikides kaitseväe väeosades on võimalik ajateenistuse jooksul standardselt omandada järgmisi erialasid:
- juhtimine: jaoülema, reservrühmaülema ja kompaniiülema abi kvalifikatsioon
- parameedik: rühma, kompanii ja vanemparameedik
- mootorsõiduki juhtimine: C-, D- ja E-kategooria juhiload ametikohast olenevalt
- side: raadio- ja traatside spetsialist
- tagala eriala: mehaanik, väliköögispetsialist
Mõned loetletud kursustest võivad toimuda väljaspool koduväeosa, nt parameediku erialakursus korraldatakse tervisekeskuses.
Teiste erialade väljaõppes keskendub iga väeosa erialadele, mis tagavad väeosa ülesannete ja eesmärkide täitmise. See tähendab, et kõikidel üksustel ja väeosadel on oma spetsiifika ja erialad, mida saab õppida vaid seal teenides.
Diviis
Diviis on kaitseväe suurim maismaa struktuuriüksus, mis tegutseb kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Tegemist on sõjaaja üksuse ja alaliselt tegutseva struktuuriüksusega, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone.
Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused.
Diviisi moodustavad:
Diviisi põhimääruses võib ette näha diviisi ülema alluvuses ka muid üksuseid. Loe veel…