Mida teha, kui sõjaväeline väljaõpe kaitseväes on vastuolus ajateenistusse kutsutud noormehe usuliste või kõlbeliste vaadetega? Mis on mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistuses osalemine?
Korraline asendusteenistus – kellele?
Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbima korralise asendusteenistuse.
Asendusteenistujat ei tohi kohustada:
• kasutama või hooldama relvi või muid sõjapidamisvahendeid
• käsitsema teisi inimese surmamiseks või vigastamiseks mõeldud vahendeid või aineid
Asendusteenistus kestab 12 kuud.
Korralisse asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse, jälgides, et:
• kutsealuse terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele
• kutsealune on lõpetanud vähemalt 6 klassi
• kutsealusel ei ole kehtivat ajapikendust
• kutsealune ei kuulu ajateenistusse asumisest vabastamisele
Korralisse asendusteenistusse mitteilmunud kutsealust või korralisest asendusteenistusest
omavolilist puudumist võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Korralise asendusteenistuse lõppemisel arvatakse asendusteenistuja reservi.
Kuidas taotleda ajateenistuse asendamist asendusteenistusega?
Kaitseressursside Ametile tuleb esitada taotlus, milles on ära toodud selged ja mõjuvad ajateenistusest loobumise põhjused. Taotluse võib esitada igal ajal, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva. Kõige mugavam on taotlus esitada kaitseväeteenistuse veebis.
Vorm nr 5. Taotlus ajateenistuse asendamiseks korralise asendusteenistusega
Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbima korralise asendusteenistuse. Taotlus esita kaitseväeteenistuse veebis kaitsevaeteenistus.ee. E-posti või tavaposti teel taotluse esitamiseks kasuta kõrval olevat vormi.
Taotluses tuleb ära tuua selged ja mõjuvad põhjused, miks soovitakse ajateenistuse asemel läbida korraline asendusteenistus. Taotluse võib esitada igal ajal, kuid mitte hiljem kui 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva.
Taotluse rahuldamisel teatab Kaitseressursside Amet Sulle korralisse asendusteenistusse kutsumise aja ja teenistuskoha hiljemalt 30 päeva enne korralise asendusteenistuse algust.
Loe lähemalt
Taotluse põhjendatuse hindamiseks on Kaitseressursside Ametil õigus teha järelepärimisi kutsealuse õppe- või töökohale ning tema poolt viidatud usuorganisatsioonile.
Asendusteenistusse kutsumise aja- ja teenistuskoha teatab Kaitseressursside Amet kutsealusele hiljemalt 30 päeva enn korralise asendusteenistuse algust.
Asendusteenistujate teenistuskohad
Teenistuskohtadeks võivad olla:
• päästeasutused
• haiglad
• Kaitseväe töö- või teenistuskohad, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK)
• sotsiaalteenuse osutajad
• õppeasutused, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid
Teenistuskoha määrab Kaitseressursside Amet, arvestades seejuures kutsealuse elukohta. Asendusteenistuja teenistuskoht ei tohi olla asutuses või isiku juures, kus ta enne korralisse asendusteenistusse asumist töötas.
Kuidas teenitakse korralises asendusteenistuses?
Prioriteet asendusteenistusse määramisel on Kaitsevägi. Kaitseväes töötab asendusteenistuja nt laos või staabis. Teenistusülesanded sõltuvad teenistuskohast ja nendeks võivad olla veel RKIK-i toitlustuskompleksides köögitöölise ülesanded, haiglates hooldajatöö, sotsiaalasutustes ja õppeasutustes tugiisik, isiklik abistaja, lisaks ka majapidamistööd, Päästeametis vabatahtliku päästja ülesanded. Teenistuskoht peab tagama asendusteenistujale töö ja väljaõppe.
Korraline asendusteenistus kestab 12 kuud ning asendusteenistuja töötab täistööajaga. Töö- ja puhkeaja arvestuses lähtutakse töölepingu seadusest. Asendusteenistujale makstakse igakuist toetust kuu töötasu alammääras. Toetuselt peetakse kinni tulumaks. Asendusteenistujale on teenistuse jooksul ette nähtud 15 päeva puhkust, lisaks võib teenistuskoha juht eeskujuliku teenistuse eest anda kuni 10 päeva lisapuhkust.
Korralise asendusteenistuse kestus peatub asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks ning pikeneb teenistusest puudutud aja võrra.
Asendusteenistujale ei kehti Kaitseväes (ega ka teistes teenistuskohtades) teenistuses olles samad tagatised, mis ajateenijatele. Asendusteenistujale ei ole ettenähtud tasuta majutust ega toitlustust. Asendusteenistujale ei kehti õppelaenu põhiosa tagasimaksmise peatamise õigus, eluasemelaenu intressi hüvitis ega juhilubade hüvitis.
Asendusteenistujal on teenistuse ajal kehtiv ravikindlustus.
Korralise asendusteenistuse lõppemisel arvatakse asendusteenistuja reservi.
Reservasendusteenistus
Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuslase osalemine asendusteenistuse teenistuskoha korraldatud väljaõppes. Kaitseväekohustuslane osaleb väljaõppes korralise asendusteenistuse ajal omandatud oskuste ja teadmiste täiendamiseks või uute oskuste omandamiseks.
Kaitsevägi võib kutsuda reservasendusteenistusse ka lisaõppekogunemise toetamiseks.
Reservasendusteenistuja võib osaleda reservasendusteenistuses järjest kuni 14 päeva ja lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva. Reservasendusteenistusse võib kutsuda kokku kuni kuueks kuuks.
Erakorraline reservasendusteenistus
Erakorraline reservasendusteenistus on reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele teenistuskoha asutuse ülesannete täitmises. Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui teenistuskoha asutusel ei ole võimalik ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita. Erakorralise reservasendusteenistuse maksimaalne kestuse otsustab Vabariigi Valitsus.