Ajateenistusse asumisest

Meessoost Eesti kodanikud osalevad 17.-60. eluaastani kaitseväekohustuslasena riigikaitses läbides aja- või asendusteenistuse ning osaledes reservõppekogunemistel. Lühidalt kaitseväekohustuse tekkimisest ajateenistusse asumiseni.

Üldist ajateenistuskohustusest

17-aastaseks saamisel tekib Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus. Kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisest teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult. Teade on kättesaadav kaitseväeteenistuse veebis, saadetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile või avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. 17-27-aastasena on noormees kutsealune aja- või asendusteenistusse asumise või sellest vabastamiseni. Ajateenistuses kaitseväes saab sõjaväelise väljaõppe. Ajateenistus on kohustuslik, kui:

• oled lõpetanud vähemalt 6 klassi
• vastad terviseseisundi hindamise otsusega tervisenõuetele
• Sul ei ole kehtivat ajapikendust
• Sind ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest
• puudub alus ajateenistusse kutsumata jätmiseks

Naistel on võimalik omal soovil ajateenistusse asuda ning kaitseväekohustus võtta.

Ajateenistusse mitteilmunud kutsealust võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Ajateenistusse omal algatusel

Ajateenistusse võid asuda omal algatusel. See on hea võimalus kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Selleks mine esimese sammuna kaitseväeteenistuse veebi ning vali seal endale sobiv terviseseisundi hindamise aeg ja koht. Kui Sul kaitseväeteenistuse veebi kasutamise võimalus puudub, siis võid meile ka e-posti, tavaposti või käsiposti vahendusel esitada taotluse ajateenistusse asumiseks.  Taotluse esitaja kutsutakse esimesel võimalusel terviseseisundi hindamisse ja seejärel ajateenistusse.

Sobivat teenistusse asumise aega kavandades arvesta, et ajateenistusse kutsutakse kindlaks määratud aegadel kolm korda aastas ning enne teenistusse asumist pead läbima terviseseisundi hindamise. Kutsealuste seas läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et parim aeg ajateenistuseks on pärast gümnaasiumi lõpetamist. Pärast teenistust saad keskenduda teistele olulistele väljakutsetele – edasiõppimisele, karjäärile ja pere loomisele.

Terviseseisundi hindamine

Kutsealuse tervis peab vastama tervisenõuetele ja seda hinnatakse enne teenistusse kutsumist Kaitseressursside Ameti terviseseisundi hindamisel. Terviseseisundi hindamisele kutsub Sind Kaitseressursside Amet, aga võid ka ise valida endale sobiva terviseseisundi hindamise aja ja koha kaitseväeteenistuse veebis. Kui amet on Sulle kutse juba saatnud, siis Sa komisjoni aega ja kohta enam ise valida ei saa, kuid võid põhjendatud vajaduse korral taotleda selle muutmist.

Ajateenistusse kutsumine

Ajateenistusse kutsub Kaitseressursside Amet. Amet määrab teenistuskoha, ajateenistusse asumise aja ning kogunemiskoha. Ajateenistusse kutsumise otsus antakse Sulle isiklikult kätte. Ajateenistusse asumine kutses määratud ajal ja kohas on Sulle kohustuslik. Ka hilinemist loetakse ajateenistusse mitteilmumiseks.

Ajateenistusse kutsumise otsus antakse kätte vähemalt aasta enne ajateenistusse asumise aega, v.a juhul, kui Sul on lõppenud ajapikendus (sh nt ajapikendus keskhariduse omandamiseks, mis laieneb kõikidele kutsealustele, kes keskharidust omandavad) või oled varem ajateenistusse ilmumata jätnud. Sellisel juhul teatatakse teenistusse asumise aeg vähemalt 30 päeva ette. Lühema etteteatamisajaga on võimalik ajateenistusse asuda Sinu taotluse alusel. Kaitseressursside Amet toimetab kutsealused kogunemiskohast ajateenistuskohta ning samal päeval algab ajateenistus.

Ajateenistusse võta kindlasti kaasa:

• ID-kaart või pass, mis kehtiks ajateenistuse lõpuni
• Juhiluba (olemasolul)
• Immuniseerimispass (olemasolul)
• Isikliku pangakonto number
• Hügieenitarbed (hambahari ja –pasta, seep, dušigeel, habemeajamisvahendid)
• Aluspesu (neid ei ole kaitseväe poolt antavas varustuses)

Asjad, mis on soovituslikud ja mis teevad ajateenistuse läbimise lihtsamaks:

• Multitööriist (vali lihtne ja soodne!)
• Must isoleerteip (kotirihmade kinnitamiseks ja rakmete parandamiseks)
• Sporditeip
• Rasvane näokreem (maskeeringu alla panemiseks; nt Nivea)
• Väike peegel (maskeeringute tegemiseks)
• Paar villaseid sokke
• Tagavarasokid (6–7 paari, tumedat värvi)
• Aluspesu ja T-särgid (tumedat värvi)
• Soe pesu
• Pikemad spordialuspüksid
• Niisked salvrätikud (teevad metsas hügieenitoimingud kiireks ja mugavaks)
• Beebipuuder ja Sudocrem (hõõrdumise ja villide vastu)
• Villiplaastrid
• Pesukotid (et sokid ei läheks pesumasinas kaasvõitlejaga vahetusse)
• Isiklikud spordijalatsid
• Veekindel käekell (vali lihtne ja soodne!)
• Akupank
• Gaasipõleti (toidu valmistamiseks)
• Magus kraam (šokolaad, müslibatoon)

Üldine reegel on, et võta kaasa nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik!

Vaata lisainfot ka SIIT

Milline varustus antakse ajateenijale?

Igale ajateenijale antakse ajateenistusse asumisel üle isiklik varustus. All on kirjas loetelu asjadest, mis varustuse hulka kuuluvad. Sõltuvalt erialast ja väeliigist võib see nimekiri olla pikem, samuti ei pruugi ajateenija saada nimekirjas loetletud koguseid kätte kohe esimesel päeval. Näiteks talvevarustus antakse üle jahedamate ilmade tulekul.

Välivormi komplektid: 2 jakki, 2 paari pükse, 1 püksirihm, 1 välivormi müts ja üks skautmüts ja 1 kiivrialune müts. Lisaks 4 T-särki, fliis või sviiter ja 2 paari poolsaapaid.
Talvine välivorm: 1 jope, 1 paar pükse, 1 müts
Vihmaülikond (jakk ja püksid) ja 1 paar saapakatted
Soe aluspesu: 2 sooja aluspesu särki ja 1 paar pükse
Sokid: 3 paari poolvillaseid ja 7 paari froteesokke
Sportimiseks: pikk ja lühike spordidress, spordijalatsid
Kindad: labakindad ja sõrmkindad 2 paari (suve ja sügise omad)
Pesemistarbed: 1 paar plätusid, hügieenitarvete kott ja 4 käterätikut
Muu varustus: 1 nuga, söögiriistade komplekt, taskulamp, vormihoolduskomplekt ja kõrvatropid