Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud juhtudel ei kutsuta kutsealust asjaolude selginemiseni ajateenistusse või ta vabastatakse ajateenistusse asumisesest üldse.
Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust:
- kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Tervisenõuete vastavuse kohta annab hinnangu Kaitseressursside Ameti arst või kaitseväe arst. Amet märgib hinnangust teada saades kutsealuse andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. Tegemist on ainukese kutsumata jätmise juhtumiga, kus kutsealune arvatakse reservi.
- kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue. Andmed puude kohta saab amet Sotsiaalkindlustusametilt.
- kes ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Amet kontrollib andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemist.
- kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.
- kes on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu. Kinnipeetav on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu (VangS). Vahistatu on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas (VangS).
- kes kuulub kutsumata jätmisele välislepingus ettenähtud juhul. Eestil on tänaseks kaks kokkulepet, mille kohaselt kutsealune jäetakse ajateenistusse kutsumata – kui ta on OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) ametnik või NATO sõjalise peakorteri töötaja.
- kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Ajateenistusse kutsumata jätmist peab kutsealune taotlema. Õppides välisriigi kõrgkoolis, on taotlusele vaja lisada õppeasutuse tõend immatrikuleerimise, eriala ja õppe nominaalkestuse kohta ning nominaalkestuse ületamisel tuleb õppeasutuse tõend esitada iga lisaõppeaasta kohta.
Ajateenistusse asumisest vabastatakse ja arvatakse reservi kutsealune, kes:
- on asunud asendusteenistusse.
- on saanud 28-aastaseks.
- on jõustunud kohtuotsuse alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi.
- on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registreisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks.
- on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks.
- on läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes. Kutsealune peab esitama ametile vabastamise taotluse ja lisama taotlusele teenistuse läbimist tõendava dokumendi.
- on teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud. Kutsealune peab esitama ametile vabastamise taotluse ja lisama taotlusele teenistuse läbimist tõendava dokumendi.
- on läbi teinud asendusteenistuse välisriigis. Kutsealune peab esitama ametile vabastamise taotluse ja lisama taotlusele teenistuse läbimist tõendava dokumendi.
- on kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi arsti või õena ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Ükski muu eriala (nt radioloogid, hambaarstid) vabastamisele ei kuulu. Kaitseväe nõuetele vastav väljaõpe koosneb Staabiohvitseride sõjalisest baaskursusest (SOSBK) ja sõjameditsiini baaskursuse (SMBK) I moodulist (Sissejuhatus sõjameditsiini; Jalaväepataljoni meditsiinitaktika ja –varustus; Esmaabi lahingkannatanule (TCCC – Tactical Combat Casualty Care)).
- on nimetatud kohtunikuks ning kohtute haldamise nõukoda on teinud vabastamise ettepaneku. Kutsealune peab esitama vabastamise taotluse ja lisama taotlusele kohtute haldamise nõukoja ettepaneku tema ajateenistusse asumisest vabastamiseks.
Enda registriandmetega saad tutvuda kaitseväeteenistuse veebis.