Ajateenistusest

Ajateenistusest

Ajateenistuse läbimine annab teadmisi ja kogemusi ning avardab karjäärivaliku võimalusi. Pärast ajateenistust võib astuda Kaitseväe Akadeemiasse ja alustada ohvitserikarjääri või jätkata kutselise tegevväelasena liitudes näiteks scoutspataljoniga.

Mida ajateenistuse läbinud noormehed hindavad?

Noormehed kinnitavad pärast ajateenistuse läbimist, et:

  • tunnevad end senisest enesekindlama ja füüsiliselt tugevamana
  • ajateenistuses paranesid nende juhtimis- ja meeskonnatööoskused
  • nad oskavad varasemast paremini aega planeerida ja on distsiplineeritumad
  • nad õppisid rasketes oludes toimetulekut
  • nad hindavad kõrgelt ajateenistuses loodud sõprussuhteid

Loe lähemalt uuringu “Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust” aruannetest.

Kui kaua kestab ajateenistus?

Ajateenijaid õpetatakse välja kaitseväes. Ajateenistuse kestab sõltuvalt väljaõppe eesmärgist 8 või 11 kuud.

Ajateenistus kestab 11 kuud, kui ajateenija:

  • läbib ajateenistuse mereväes
  • läbib ajateenistuses allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe
  • omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse või täidab mootorsõidukijuhi ülesandeid

11-kuulisesse ajateenistusse asutakse üldjuhul jaanuaris või juulis.

8-kuulises ajateenistuses õpetatakse välja üksuse reakoosseis ning ajateenistus algab üldjuhul oktoobris.

11- ja 8-kuulises ajateenistuses väljaõpet omandavad ajateenijad moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse üksuse.

Juhul kui ajateenistuse kestus peatub, lõpeb ajateenistus selle aja võrra hiljem. Ajateenistuse kestus peatub ajateenija:

  • distsiplinaararesti kandmise ajaks
  • ajateenistuskohast omavoliliselt lahkumise ajaks

Omavolilise lahkumise või tähtajaks teenistusse naasmata jätmise korral võib väeosa ülem määrata karistuse. Teenistusrelvaga lahkumist ja üle kolme päeva kestnud omavolilist äraolekut karistatakse karistusseadustiku alusel.

Kaitseväekombed

Kaitseväekombed avalduvad kaitseväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute tegevväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ning kaitseväetseremooniates.

Kaitseväekommete ja -tseremooniatega luuakse ühtekuuluvustunnet ning tõstetakse kaitseväe üldist moraali ning lahinguvõimet. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet ja loovad kaitseväe hea maine.

Ajateenija peab käituma laitmatult ja väärikalt, kaitseväe põhiväärtustest lähtudes. Põhiväärtused on:

  • ausus
  • vaprus
  • asjatundlikkus
  • ustavus
  • koostöövalmidus
  • avatus

Iga ajateenija järgi otsustatakse kaitseväe üle. Teenistuses tuleb olla korrektse välimusega, hoolitseda oma tervise eest ning täita isikliku hügieeni nõudeid.

Vormiriietust kandes ja/või teenistusülesandeid täites ning kaitseväe territooriumil või teenistuskohtades on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimine, samuti joobes olek.

Ajateenistuses on keelatud:

  • oma poliitiliste vaadete levitamine
  • kaitseväe territooriumil tegevväelasest ülema loata salvestiste tegemine, st fotografeerimine, filmimine ja helisalvestamine

Mida teha küsimuste ja probleemide korral?

  • Ajateenijate huvisid teenistusküsimustes esindab ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate esindusmees.
  • Ajateenijal on õigus teenistusküsimustes pöörduda oma vahetu ülema poole. Viimase loal võib pöörduda järgmise või kõrgema otsese ülema poole.
  • Igal ajateenijal on õigus pöörduda vahetult kaitseväe peainspektori, õigusvahemehe, kaplani, meedikute ja riigisaladuse kaitset korraldava isiku poole.

Pereliikmete ja tuttavatega suhtlemisest

  • Ajateenijal on õigus ajateenistuskohas oma pereliikmete ja tuttavatega kokku saada vähemalt kord kuus, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu. Kohtumiseks on väeosades määratud külastusajad.
  • Pereliikmete ja tuttavatega saab suhelda ka telefoni, kirja ja interneti teel.
  • Paar korda aastas korraldatakse väeosades lahtiste uste päevi.
  • Mobiiltelefoni võib kasutada vastavalt väeosades kehtestatud sisekorraeeskirjadele, enamasti puhkeajal. Erakorralistel juhtudel saavad lähedased ajateenijaga ühendust võtta väeosa korrapidaja kaudu.

Millega tuleb väeosa külastades arvestada?

Kaitseväe territooriumile ei lubata:

  • isikut tõendava dokumendita
  • joobeseisundis
  • kui sisenemisel keeldutakse asjade läbivaatusest
  • kui on kaasas loom või keelatud esemed või ained: alkohol, narkootiline vm psühhotroopne aine, lõhkeaine, relv, laskemoon
  • kui rikutakse külastuskorda või ei alluta vahtkonna, toimkonna või valveteenistuse korraldustele

Kaitseväe territooriumil on keelatud:

  • liikuda vastuvõtjata
  • filmida, fotografeerida või muul viisil salvestada
  • tarvitada alkoholi, narkootilist või muud psühhotroopset ainet
  • maha visata või jätta prügi
  • liikuda väljaspool külalistele ette nähtud ala
  • rikkuda avalikku korda või segada tegevväelast teenistusülesannete täitmisel

Puhkus ja väljaluba

Puhkust antakse ajateenijale:

  • kuni üheksakuulise ajateenistuse korral kümme päeva
  • pikema kui üheksakuulise ajateenistuse korral viisteist päeva

Eeskujuliku teenistuse eest on ajateenistuskoha ülema loal võimalik saada kuni kümme päeva lisapuhkust. Piirmäära ulatuses hüvitatakse ajateenijale ajateenistuse kestel üks kord sõit puhkusele ja tagasi.

Ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist ehk väljaluba. Allüksuse ülema väljaloa alusel võib väeosast lahkuda kuni 24 tunniks, pühadel ja puhkepäevadel kuni 96 tunniks.

Väljaloale lubatakse ja väljaloalt naasta tuleb korrektses vormiriietuses. Väljaloale ei lubata, kui määratud distsiplinaarkaristus on kandmata.

Väljaloast naasmisel tuleb sellest ette kanda korrapidajale.

Viimati uuendatud: 13/12/2022