Ajateenistuse läbimine
Kaitseväe üheks oluliseks ülesandeks on välja õpetada reservarmee, kes sõjaajal tagab Eesti territoriaalse terviklikkuse ja riigi püsimise. Kaitsevägi on meie vabaduse ja iseseisvuse kaitsja, mille tugevus sõltub väljaõppinud inimestest.
Peamine väljaõpe toimub ajateenistuses, kus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused riigikaitses osalemiseks.
Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas
KESTUS 11 KUUD
Juhid ja spetsialistid jaanuaris ja juulis
KESTUS 8 KUUD
Sõdurid oktoobris
Jaanuaris ja juulis võetakse ajateenistusse eelkõige need, kes omandavad erialase väljaõppe, saavad juhiks või autojuhiks. Seetõttu kestab jaanuaris ja juulis algav ajateenistus 11 kuud, erinevalt oktoobrikutsest, mille kestus on 8 kuud.Suurem osa jalaväelasi koolitatakse välja oktoobrikutse käigus
Väljaõppetsükkel
Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille käigus omandatakse üksiksõduri põhiteadmised ja -oskused. Pärast SBK lõpetamist jätkub väljaõpe sõjaväelise eriala õppimisega, näiteks jaoülema, autojuhi või parameediku erialakursustel (EK).
Erialakursusele järgneb relva- ja väeliigi allüksuse kursus (AÜK), mille eesmärk on harjutada koostööd oma sõjaaja üksuses. Ajateenistus lõpeb suurõppusega, kus erinevates üksustes väljaõpetatud ajateenijad harjutavad koostööd erinevates lahinguliikides.
Kõikides kaitseväe väeosades on võimalik ajateenistuse jooksul omandada järgmisi erialasid:
- juhtimine: jaoülema, reservrühmaülema ja kompaniiülema abi kvalifikatsioon
- parameedik: rühma-, kompanii- ja vanemparameedik
- mootorsõiduki juhtimine: C-, D- ja E-kategooria juhiload ametikohast olenevalt
- side ja IT: raadio-, traatside- ning IT-spetsialist
- demineerija: lõhkekehade kahjutuks tegemine
- tagala eriala: mehaanik, väliköögispetsialist
Mõned loetletud kursustest võivad toimuda väljaspool koduväeosa, nt parameediku erialakursus viiakse läbi tervisekeskuses.
Teiste erialade väljaõppe puhul keskendub iga väeosa erialadele, mis tagavad väeosa ülesannete ja eesmärkide täitmise. See tähendab, et kõikidel üksustel ja väeosadel on oma spetsiifika ja erialad, mida saab õppida vaid seal teenides.
Ajateenistuse tsükkel on planeeritud selliselt, et tagada ajateenija pidev areng ja sujuv väljaõpe.
Kaitsevägi ei anna sulle mitte ainult põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi riigikaitse valdkonnas, vaid ka tugeva aluse tulevaseks karjääriks ning isiklikuks arenguks. Ajateenistus ei ole pelgalt kohustus, vaid ka võimalus panustada riigikaitsesse ja ning valmistuda edukaks karjääriks kiiresti arenevates ja olulistes valdkondades.
Vaimne tervis ja arstiabi
Igas kaitseväe struktuuriüksuses tegutsevad meditsiinikeskused, mis tagavad kõikidele ajateenijatele esmatasandi arstiabi. Üldarstiabi ja hambaravi osutamiseks on meditsiinikeskustes professionaalsed tervishoiutöötajad ning nõuetekohase sisustuse ja varustusega ruumid. Kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuses saavad ajateenijad lisaks üldarstiabile ka piiratud mahus haiglavälist eriarstiabi.
Lisaks on kaitseväel olemas oma kaplanid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes toetavad ja abistavad teenistuses hakkama saamisel. Lisaks kõikidele pakutavatele hüvedele kehtib kõikidel ajateenijatel ka tervisekindlustus.
Vaata tabelist, millisesse väeossa, millal ja kui palju noori ajateenistusse 2025. aastal kutsutakse.
| Struktuuriüksus | Jaotus | Kokku | ||
|---|---|---|---|---|
| 3. nädal | 29. nädal | 42. nädal | ||
| Diviis | 270 | 1700 | 1000 | |
| Küberväejuhatus | 90 | 90 | – | |
| Merevägi | 150 | 150 | – | |
| Õhuvägi | 80 | 40 | – | |
| Toetuse väejuhatus | 40 | 50 | 10 | |
| Sõjaväepolitsei | 150 | 150 | – | |
| Erioperatsioonide väejuhatus | – | 30 | – | |
| KOKKU | 780 | 2210 | 1010 | 4000 |