Kus läbisid ajateenistuse ja mis ajendas Sind ajateenistusse tulema? Ajateenistuse läbisin Tapal. Pakuti võimalust minna kas Võrru või Tapale ja kuna elan ka ise Ida-Virumaal, valisin mugavuse pärast just Tapa. Ajateenistuse idee tekkis eelkõige tänu elukaaslasele, kes töötas sellel ajal Scoutspataljonis. Kuna õppisin just Tehnikaülikoolis logistikat, siis arutasime omavahel, kuidas kaitseväes ladu töötab ja millised on sealsed võimalused. Kindlasti ei olnud minu otsus spontaanne, kaalusin plusse ja miinuseid 1,5 aastat ning lõpuks otsustasin minna, sest peale ajateenistuse läbimist oleks tunduvalt rohkem võimalusi, mida edasi teha.

Kas asusid ajateenistusse kohe peale kooli? Pärast keskkooli lõpetamist õppisin 3 aastat Tallinna Tehnikaülikoolis logistika erialal. Ajateenistusse läksin juba ülikooli lõpufaasis ja diplomitöö kaitsmine toimus põhimõtteliselt ajateenistuse ajal. Diplomitöö kirjutamiseks kasutasin ajateenistuses vaba aega (17.00-19.00) ning linnalubade ja puhkuste aega.

Räägime ajateenistusest. Paljud pelgavad ajateenistuse juures just füüsilist koormust. Kuidas tundus füüsiline koormus sulle ja kas tegid selles osas ka ettevalmistusi? Kuna tegelesin spordiga ka ülikooli ajal, siis minu jaoks midagi väga rasket ei olnud ja tõsisemaid ettevalmistusi ma ei teinud. Ainukese ettevalmistusena hakkasin pool aastat enne ajateenistusse tulekut jooksmas käima. Kaks või kolm korda nädalas ja iga kord 2-5 kilomeetrit. Loomulikult on ajateenistuses ka raskeid momente – näiteks rännakutel ja esimene kord veel eriti. Kord oli 20 kraadi sooja, päike lõõmas ja tuult ei olnud. Kott on raske ja tahaks koguaeg juua – siis tuleb ikka mõte, et veel on ju võimalus loobuda! Aga sellisel juhul on moraalselt alati raskem kui füüsiliselt ja tuleb sellest mõttest vabaneda.

Kas Sinuga koos teenis samal ajal aega ka teisi tüdrukuid ja kuidas olid lahendatud teie olmetingimused? Millised olid tüdrukute suhted meestega? Sõduri baaskursuse (SBK) ajal oli meid kokku 11 naist, kellest kolm olid tulnud talvel ja viis suvekutsega, kõik 11-kuulisesse ajateenistusse. Alguses elasime tüdrukutega koos ühes toas, hiljem segatubades koos poistega, kus voodid olid eraldatud kappidega. Olmetingimustega probleeme polnud, naistele on kasarmus eraldi dušširuumid ja WC ning sai ka eraldi saunaaega broneerida. Suhted meestega sõltusid konkreetsest inimesest – osadega halvemad ja osadega paremad. Kindlasti õppisin, kuidas peamiselt meeste seltskonnas paremini suhelda ja hakkama saada.

Mida ajateenistuses õppisid ja milliseid kogemusi see sulle andis? Õppisin väga palju otseselt sõjaväega seotut ja samal ajal ka eesti keelt, kuna suhtlesin eesti keeles nii palju kui võimalik. Nüüd on keeleoskus juba päris hea! Meeldiv oli tunda, et pere ja sõbrad mind kogu aeg toetasid – isegi need, kes ei mõistnud, miks ma valisin ajateenistuse. Nad ikkagi toetasid mind! Ja keerulises olukorras aitasid ka ülemused. Näiteks minu kandideerimine laojuhataja kohale sattus just õppuse “Kevadtorm” ajale. Motivatsioon ja tahtmine olid aga suured ja seda ka märgati ning sain õppuste ajal vaba päeva, et käia töövestlusel.

Kuidas jätkus Sinu teenistuskäik peale ajateenistust ja kas tegevteenistus erines millegi poolest sellest, mida varem ette kujutasid? Töötasin pool aastat tsiviilisikuna oma töölepinguga ja peale seda jätkus tegevteenistus. Varem kujutasin ette, et tegevteenistus on tunduvalt tõsisem ja range distsipliiniga. Selgus aga, et töökeskkond on väga meeldiv, kui vaid ise suhelda oskad ja normaalne inimene oled.

Kuidas oled rahul oma ametikohaga? Milliseid väljakutseid ja arenguvõimalusi see sulle pakub? Olen väga rahul, sest siin on olemas kõik, mida ma soovisin: hea palk, stabiilne koht ja mitmekülgne töö. Lisaks erinevad koolitused, näiteks laotöös vajalikud arvuti- ja tõstukikoolitused ning inglise keele kursused. Lisaks veel lähetused välisriikidesse. Enne kaitseväes töötamist oli mul kolmekuuline praktika ABB’s, kuid seal istusin ainult kontoris ja tegin monotoonset tööd. Sellega ma väga rahul ei olnud – kaitseväes on töö tunduvalt põnevam ja vaheldusrikkam!

Kas plaanid läbida ka Kaitseväe Akadeemia? Hetkel sellist plaani pole – äsja möödus kolm aastat ülikoolis ja praegu rohkem õppimisele keskenduda ei taha, bakalaureuse kraadist hetkel piisab. Olen töökohaga rahul ja soovin ennast töö juures teostada ning nautida elu. Sõjakooli läbimisele ja magistrikraadile võib mõelda ehk tulevikus.

Kus läbisid ajateenistuse ja mis ajendas Sind ajateenistusse tulema? Asusin ajateenistusse kohe peale bakalaureuse lõpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Kuna soovisin kindlalt töötada just kaitsevaldkonnas, tundus loogiline läbida esmalt ajateenistus. 11 kuud kestva ajateenistuse läbisingi 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis.

Räägime ajateenistusest. Paljud pelgavad ajateenistuse juures just füüsilist koormust. Kui raske tundus füüsiline koormus sinu jaoks ja kas tegid selles osas ka ettevalmistusi? Füüsiline koormus oli mõõdukas, kuid vaimult olin end ette valmistanud oluliselt raskemaks teenistuseks. Olen alati sportlik olnud, kuid pool aastat enne ajateenistust treenisin regulaarselt jõusaalis ja püüdsin arendada lisaks ka kätekõverdusi ning kiirust jooksmisel.

Kas Sinuga koos teenis samal ajal aega ka teisi tüdrukuid ja kuidas olid lahendatud teie olmetingimused? Millised olid tüdrukute suhted meestega? Minuga koos alustas Tapal ajateenistust samas rühmas veel kaks tütarlast ning õhutõrjes teenis veel lisaks 2-3 naist. Olime poistega samas magalas, aga kappidega eraldatult. Tervisekeskuses täiendõppel olles olid tüdrukud poistest eraldi ruumis. Midagi ootamatut selles osas küll ei olnud, sest teenistusse minnes olin juba väga avatult meelestatud, ega seadnud kõrgeid ootusi olmetingimuste osas. Suhted meestega oli väga head. Minul eelnevad hirmud puudusid, sest olen loomult hea suhtleja ning konfliktivaba inimene, mistõttu ei tekkinud ka probleeme.

Millise mulje jätsid väliõppused – kas tundus väga raske ja kuidas said metsas hakkama hügieeniga? Väliõppused oli väga hea võimalus kasarmuterritooriumil omandatu praktikasse panna. Metsas ei olnud raske, pigem oli kihvt, sest sai rutiinist välja. Hügieeni eest hoolitsemine ei olnud midagi ulmelist – abiks olid ikka klassikalised beebilapid, intiimpiirkonna salvrätikud jms. Pikemates laagrites olid kasutamiseks ka välidušid. 

Mida ajateenistuses õppisid ja milliseid kogemusi see sulle andis? Ajateenistuse käigus mõistsin, et enne annab alla vaim kui keha, mille tõttu on äärmiselt oluline tegeleda oma mõtteviisi seadistamisega. Meeldis, et sain teha asju, mida tsiviilis tõenäoliselt kunagi ei teeks (nagu nt erinevad relvaõpped ja nendest relvadest laskmine), läbida pikkasid ja raskeid rännakuid ning elada üleüldiselt hoopis teistsugust n-ö kommuunielu. Ajateenistus andis mulle enesekindlust, meeskonnatöö oskuseid ning teadmisi riigikaitsest ja kaitseväest, tänu millele saan julgelt ka nimetatud struktuuris töötada. 

Kuidas jätkus Sinu teenistuskäik peale ajateenistust ja kas tegevteenistus erines millegi poolest sellest, mida varem ette kujutasid? Peale ajateenistust töötasin aasta erasektoris ning seejärel asusin tööle kaitseväe värbamiskeskusesse.

Töötasid pärast ajateenistuse läbimist aasta erasektoris ning alles seejärel asusid tööle kaitseväe värbamiskeskusesse – kuidas oled rahul oma ametikohaga? Milliseid väljakutseid ja arenguvõimalusi see sulle pakub? Oma töö osas võin hetkel julgelt öelda, et teen oma unistuste tööd, sest see pakub mulle tõeliselt rõõmu. Saan end mitmekülgselt arendada, jagada noortega oma kogemusi ja teadmisi, tutvuda ja suhelda äärmiselt huvitavate inimestega. Regulaarsed esinemised on muutnud mind väga avatuks ning julgeks ning muutnud riigikaitsevaldkonna mulle veelgi südamelähedaseks. Loomulikult on ka praegune töökoht pannud mind nägema riigikaitset hoopis mitmetahulisemalt kui enne ja kujundanud mu nägemust oluliselt.

Kas plaanid läbida ka Kaitseväe Akadeemia? Kaitseväe Akadeemia kolmeaastasele õppele ei plaaninud minna, sest ei näinud mõtet õppida uuesti kolm aastat sotsiaalteaduseid ja saada topelt rakenduslik kõrgharidus. Lisaks ei paelunud mind rühmaülema töö, mida KSK lõpetamise järgselt peab kolm aastat tegema. Praegusel hetkel olen KSK-s pataljoni staabiohvitseride kursusel, mis eduka läbimise korral tagab mulle sama auastme, mis kolmeaastane õpe.

Kus läbisid ajateenistuse ja mis ajendas Sind ajateenistusse tulema? Ajateenistuse läbisin Tapal, Suurtükiväe pataljonis ja ajateenistusse tulema ajendas mind eelkõige soov asuda õppima Kaitseväe Akadeemiasse. 

Kas asusid ajateenistusse kohe peale kooli? Kuna olin ka enne ajateenistust füüsiliselt aktiivne, ei valmistanud sealne mingeid raskusi.

Kas Sinuga koos teenis samal ajal aega ka teisi tüdrukuid ja kuidas olid lahendatud teie olmetingimused? Millised olid tüdrukute suhted meestega? Meestega suhtlemisel mingit barjääri ei tundnud – suhtuti kui võrdväärsesse ning kui pingetest tulenevad ajutised hõõrdumised välja jätta, saime kenasti läbi. Minnes hirme ega kahtlusi ei olnud.

Millise mulje jätsid väliõppused – kas tundus väga raske ja kuidas said metsas hakkama hügieeniga? Kuna olin juba enne ajateenistust Kaitseliidu välilaagrites käinud, siis minu jaoks väliharjutustel midagi erakordset polnud – v.a. ehk rangem distsipliin ja erinevad huvitavad harjutused. Laagrid olid kohati rasked vaid suure veetava varustuse tõttu, kuid jällegi ei midagi sellist, mida tahtejõuga ei ületa. Väliõppustel hügieeniga hakkama saamine oli ka mulle juba tuttav ja probleeme ei valmistanud.

Mida ajateenistuses õppisid ja milliseid kogemusi see sulle andis? Kindlasti treenisin ajateenistuse käigus tunduvalt tugevamaks oma närvikava. Eks loomulikult esines ka motivatsioonilangust, kuid see oligi koht, kus pidid endale meelde tuletama, miks ma seda kõike teen.

Kus läbisid ajateenistuse ja mis ajendas Sind ajateenistusse tulema? Oma jateenistuse läbisin Tapa Õhutõrjepataljonis. Kuna elan ise Tapal, olid palju tuttavaid kaitseväega seotud. Lisaks võtsin gümnaasiumi 11. klassis osa riigikaitselaagrist ja nägin, kui põnev see on – miks mitte proovida.

Räägime ajateenistusest. Paljud pelgavad ajateenistuse juures just füüsilist koormust. Kui raske tundus füüsiline koormus sinu jaoks ja kas tegid selles osas ka ettevalmistusi? Eks alguses ette mõeldes tundus ikka hirmutav see koormus, kuid otseselt erilisi ettevalmistusi ma ei teinud. Enamus sellest hirmust on siiski peas kinni – sporti olen ikkagi elu jooksul piisavalt harrastanud ja teenistuse jooksul saigi korralikult trenni teha. Alguses oli küll jooksmisega raskusi rauapuuduse tõttu, aga kui selle korda sai, ei olnud enam probleeme.

Kas Sinuga koos teenis samal ajal aega ka teisi tüdrukuid ja kuidas olid lahendatud teie olmetingimused? Millised olid tüdrukute suhted meestega? Koos minuga alustas Tapal ajateenistust kuus naist ja nendest lõpetas kolm. Olmetingimused olid head, naistele oli eraldatud oma wc ning eraldi pesemisruum. Mingeid hirme meestega läbisaamise osas küll enne ajateenistust polnud. Ja sai tõestust, et poleks vaja olnudki, sest suhted meestega olid pigem head. Muidugi osade inimestega saad ikka rohkem läbi kui teistega, aga kui olla ise sõbralik ja teistega arvestav, siis tekib kõigiga hea läbisaamine.

Millise mulje jätsid väliõppused – kas tundus väga raske ja kuidas said metsas hakkama hügieeniga? Eks hügieen metsas on siiamaani selline asi, millega peab lihtsalt harjuma. Suvel saab pead pesta, kui vaba hetk tekib, talvel pigem mitte. Ja muidugi on beebilapid kindlasti suured sõbrad nagu kõigil teistelgi.

Mida ajateenistuses õppisid ja milliseid kogemusi see sulle andis? Uusi oskusi ja teadmisi omandada tuli küllalt suurel hulgal ja külge jäi ka kindlasti palju. Ajaliselt näiteks tean, et alati olen pigem varem kohal kui hiljem. 11 kuud on tegelikult üsna pikk aeg, et erinevaid asju õppida ja endale külge harjutada. Ajateenistuse ajal esines ka motivatsioonilanguseid – minul konkreetselt juhtus, et Nooremallohvitseride kursuse (NAK) ajal sain vigastuse. Algul ei teinud sellest välja, ei tahtnud nõrk välja paista, kuid lõpuks läks olukord hullemaks ning siis lihtsalt pidi osadest füüsilistest tundidest kõrvale jääma. Selliste languste jooksul aitab kõige rohkem enda mõtlemine – kui sa tahad midagi saavutada, siis lihtsalt teed selle ära ja kõik.

Kuidas jätkus Sinu teenistuskäik peale ajateenistust ja kas tegevteenistus erines millegi poolest sellest, mida varem ette kujutasid? Peale ajateenistust jätkasin teenistust Scoutspataljoni B-kompaniis. Otseselt täit ettekujutust tegevteenistusest mul polnudki, teadsin, et müttavad metsas, käivad õppustel jne. Nii see ka suures osas on. Saab käia mitmetel otseselt erialaga seotud kursustel ja lisaks on võimalus vajadusel läbida ka näiteks autokool, keelte- või arvutikursused. Kui ise veidi initsiatiivi ja oma soove avaldada, siis on kaitseväes võimalusi palju.

Töötasid pärast ajateenistuse läbimist aasta erasektoris ning alles seejärel asusid tööle kaitseväe värbamiskeskusesse – kuidas oled rahul oma ametikohaga? Milliseid väljakutseid ja arenguvõimalusi see sulle pakub? Siiamaani olen teeninud kolmel erineval ametikohal ning igaühel on omad ülesanded ning valud ja võlud. Laskur-sanitari ametikohal läbisin sanitari kursuse ning arenesin meditsiinialaselt üsna palju. Enne 2016. aastal läbitud Liibanoni missiooni saime samuti erinevaid väljaõppeid, mis oli uus ja huvitav. Praeguses eluetapis on minu suurimaks väljakutseks läbida Lahingukool.